Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Esitatud asjaolud Aktsiaselts SEB Liising esitas 28.07.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4918,04 euro saamiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele XXXesitas vastuväite. Kohus lõpetas nõude osas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.10.2011 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu. 07.11.2011 esitas hageja oma nõude XXXvastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel liisinguleping nr XXX (kasutusrent), mille eesmärgiks oli anda kostja kui liisinguvõtja kasutusse tema poolt väljavalitud ese Renault Megane Grandtour, registrimärgiga XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.01.2010, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 14.01.2010 tagastas kostja liisingueseme, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmisel tuvastati, et liisinguesemel on rida erinevaid puuduseid: vahetamist vajavad esiklaas, veljed ja rehvid. Kere välisel hindamisel tuvastati mõlk, mitmeid kriimustusi, katkine detail ja rooste. 18.01.2010 teostas liisingueseme müüja XXXAS liisingueseme ülevaatuse ning esitas kostjale hinnapakkumise summale 2004,78 eurot. Kostja XXXAS toodud liisingueseme kohta tuvastatud puudusi ei kõrvaldanud. Liisingueseme väärtus oli teostamata remonditööde tõttu keskmisest turuhinnast väiksem, mille tõttu tekkis liisinguandjale kahju. 21.09.2011 müüs hageja liisingueseme XXXAS-ile hinnaga 2000 eurot. Laekunud summa arvestati võlgnevuse katteks. Seisuga 07.11.2011 on liisingulepingust tulenev võlgnevus 1962,32 eurot. Liisingulepingu punkti 10.7 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja tegevuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, on liisinguvõtja kohustatud liisinguandja nõudmisel ennistama selle tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavasse seisukorda või hüvitama liisinguandjale kulutused, mis viimane tegi liisingueseme sellisesse seisukorda viimiseks. Hageja leiab, et kostja ei ole olnud hoolas liisingueseme väärtuse säilitamisel, mille tulemusena tekitas kostja hagejale kahju summas 1962,32 eurot. 10.04.2012 esitas hageja täpsustatud hagi. Täpsustatud hagi kohaselt sõlmisid hageja ja XXXAS 27.01.2005 liisingueseme müügilepingu nr XXX, millega hageja omandas liisinguesemeks oleva Renault Megane Grandtour, registrimärgiga XXX ja tasus XXXAS-ile 17 128,32 eurot. Vastavalt müügilepingu punktile 10.1 leppisid hageja ja XXXAS kokku, et XXXAS-ile on kohustus ajavahemikus 15.01.2010 – 15.02.2010 liisinguese hagejalt tagasi osta. Punktis 10.3 leppisid hageja ja XXXAS kokku tagasiostu hinnas, milleks oli 3628,89 eurot, millele lisandub käibemaks. Punkti 5 järgi läks eseme juhusliku hävimise, halvenemise ning kadumise riisiko hagejalt üle kostjale. 14.01.2010 tagastas kostja liisingueseme, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmisel tuvastati, et liisinguesemel on rida erinevaid puuduseid, millega kostja on nõustunud ja allkirjaga kinnitanud. Vahetamist vajasid esiklaas, veljed ja rehvid. Kere välisel hindamisel tuvastati mõlk, mitmeid kriimustusi, katkine detail ja rooste. Spidomeetri näit liisingueseme üleandmise hetkel oli 128 557 km ja hooldusvälp ületatud 8857 km. Aktist tulenevalt oli liisinguesemega toimunud kahjujuhtum või avarii. Täitmata oli hooldusraamat. Liisinguese tagastati suverehvidel. 18.01.2010 teostas XXXAS liisingueseme ülevaatuse, mille käigus tuvastas, et liisinguesemele pole teostatud tehase poolt ette määratud töid. Kuivõrd kostja rikkus tehase poolt liisingueseme juhendeid ja eeskirju, siis leiab hageja, et kostja ei näidanud liisingueseme kasutamisel üles heaperemehelikku hoolsust. Liisingueseme tehniline seisukord oli sedavõrd halb, et XXXAS, kellel oli liisingueseme tagasiostu kohustus, keeldus liisingueset ilma kohustuslikke töid tegemata tagasi ostmast. XXXAS tegi kostjale pakkumise nr 103-65, milles olid näidatud hädavajalikud tööd, et tagada 5-aastase auto tavapärane kulum. Vastavalt lepingu punktile 5.5 pidi kostja kõrvalekaldumatult järgima liisingueseme tootja juhendeid ja eeskirju. Pakkumine

nr 103-65 sisaldas: 1) süüteküünalde vahetust, 2) hooldus- ja remonttööd, 3) hammasrihma vahetust, 4) veepumpa, 5) plokikaane korki (ülemine), 6) plokikaane korki (alumine), 7) süüteküünalt, 8) salongifiltrit, 9) generaatoririhma komplekti, 10) hammasrihma komplekti, 11) jahutusvedelikku, 12) õhufiltrit ja 13) kotti tõkiskingadega, ohukolmnurka, tulekustutit ja apteeki. Nimetatud detailide vahetused ja remonttööd pidi kostja tegema korraliste hooldustööde käigus. Tehase poolt antud juhendi kohaselt pidi liisinguesemel läbisõidul 120 000 km vahetama mootoriõli, õlifiltri, salongi filtri, süüteküünlad, pidurivedeliku, generaatori rihma ja hammasrihma. Seega näitab hooldusvälba ületus 8557 km kostja hoolsusetust liisingueseme väärtuse säilitamisel. Hammasrihma ja generaatori rihma õigeaegne vahetamata jätmine võib põhjustada auto laiaulatusliku tehnilise rikke. Liisingueseme tehase poolt ette antud juhiste ja eeskirjade täitmine on kohustuslik, mitte soovituslik. Liisingueseme tagastamisel puudus ka apteek. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded näevad ette, et liisinguesemes oleksid vastavalt eeskirjadele tõkiskingad, ohukolmnurk, tulekustuti ja apteek. Kostja sai liisingueseme, milles olid nimetatud tarvikud komplektina olemas ning kostjal polnud alust tagastada autot puuduliku komplektina. Liisinguesemel oli kehtiv kaskokindlustus. Lisaks sisaldas pakkumine 103-65 veel lisamaterjali, maalritöid ja materjale, pekksepatöid, keretööde lisamaterjali, klaasivahetust, komplekteerimist, korrosioonitõrjet, maalritööde ettevalmistust, vihmaandurit esiklaasile ja esiklaasi vihmaanduriga. Kostja kasutas liisingueset viisil, mille tulemusena oli liisinguesemel rida väliseid kahjustusi. Kostja on nõustunud, et tagastas liisingueseme selgete väliste kahjustustega ja pidas neid auto tavapärase kasutamisega seotud loomulikeks kahjustusteks, mille hageja pidi vajadusel ise oma kuludega korrastama. Hageja sellega ei nõustu. Ülalnimetatud välised parandused võis kostja teostada kaskokindlustuse arvelt, tehes selleks õigeaegselt vastavasisulise avalduse. Kostja pole liisingueseme kerevigastuse parandusi kaskokindlustuse arvelt teinud, seega oli liisingueseme väärtuse säilitamisel hooletu. Hageja ei saanud ja ei pidanud liisingueseme tagastamisel pöörduma kaskokindlustuse poole, et too hüvitaks tekkinud kahju. Pole teada, kas kahju on tekitatud teise sõiduki poolt või mitte. Kuna kostja kohustus oli välistest vigastustest õigeaegselt kaskokindlustusele teatada, jääb hagejale arusaamatuks, mille alusel pidi XXXAS ostma liisingueseme tagasi, kui väliseid vigastusi sai parandada ainult kostja ise oma avaldusega kaskokindlustusele. Muuhulgas kehtis kostjal kaskokindlustuse poliis, mille kohaselt puudus esiklaasi vahetusega omavastutus. Asjaolu, et kostja liisingueseme üleandmisel nõustus esiklaasi vahetusega ning jättis nö tasuta vahetuse tegemata, viitab selgelt, et kostjal puudus soov hooldada ja kasutada liisingueset heaperemehelikult. Kostja on kinnitanud liisingueseme kahjustunud ja vahetamist vajavad esemed. Lisaks sisaldas pakkumine 103-65 veel ilukilpi, terasvelge ja suverehvi. Kostja sai liisingueseme nelja ilukilbi ning eeskirjadele vastavate rehvide ja velgedega. Kostja ise on kinnitanud rehvide ja velgede vahetamise vajadust ning ühtlasi ka seda, et antud esemed ei vastanud normaalsele kulumisele. Hageja leiab, et kostjal polnud alust tagastada autot ilma ilukilpideta. Hageja leiab, et XXXAS pakkumine nr 103-65 ja üleandmise-vastuvõtmise akt tõendavad piisavalt liisingueseme puuduste olemasolu. Liisingueseme tehniline seisukord ei vastanud normaalsele sama vana sarnase sõiduki kulumile ja pakkumises toodud tööd olid tehnilist seisukorda arvestades hädavajalikud. Kostja XXXAS toodud liisingueseme kohta tuvastatud puuduseid ei kõrvaldanud. Samuti keeldus kostja pakkumisest teha sõiduki seisukorra hindamiseks ekspertiis, mille käigus oleks tuvastatud, millised remondikalkulatsioonis sisalduvad tööd oleksid olnud vajalikud sõiduki viimiseks olukorda, et see vastaks keskmisele sama kasutuseaga samaväärsele sõidukile. Liisingulepingu lõppedes 15.01.2010 oli nõude jääk 3628,99 eurot. 21.09.2011 müüs hageja auto hinnaga 2000 eurot. Käibemaksu arvelt laekus põhinõude katteks vähem raha summas 333,33 eurot. Hageja on saanud kahju, milleks on kostja poolt õigeaegselt liisingueseme parandamiseks tegemata tööd summas 1962,32 eurot. Hageja leiab, et XXXAS-il oli kohustus liisinguese hagejalt kokkulepitud ajal ja hinnaga tagasi osta. Hinna alandamine toimus seoses

lepingu rikkumisega, kuna liisinguese ei olnud normaalses kulumis. Seega ei pea hageja tõendama auto tegelikku väärtust selle tagastamise hetkel. Kuivõrd kostja oli liisingueseme kasutamisel hooletu, siis oli XXXAS pakkumine nr 103-65 täies mahus põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 1962,32 eurot.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuses esialgsele hagile märgib kostja, et hageja ei ole esialgses hagis väljatoodud puuduste (vahetamist vajav esiklaas, veljed ja rehvid, tuvastati mõlk, mitmed kriimustused, katkine detail ja rooste) osas tõendanud, et tegemist on puudustega ning et need oleks tekkinud kostjast sõltuvatel põhjustel. Hageja poolt esitatud üleandmisevastuvõtmise akt on vastuolus hageja toodud väidetega. Hageja väidab, et vahetamist vajavad esiklaas, veljed ja rehvid, tuvastati mõlk, kriimustused, katkine detail ja rooste. Üleandmisevastuvõtmise katis on märgitud üksnes mõlk, kriimustus, katkine detail ja rooste. Akt on koostatud puudulikult (võimalik, et tagasiulatuvalt) ning sellega pole ühelgi viisil võimalik tuvastada sõidukil esinenud tegelike puuduste olemasolu ja ulatust, kuna aktil puuduvad poolte kinnitused ja sellest ei selgu, millises ulatuses ja millises kohas täpselt olid mõlk ja kriimustus ning milline konkreetne detail oli katki, samuti millises ulatuses ja kus esines roostet. Hageja on tõendina esitanud XXXAS poolt koostatud pakkumise nr 103-65. Kostja ei tea sellest pakkumisest midagi, kuna kohtueelsete läbirääkimiste käigus oli hoopis teine 18.01.2010 hinnapakkumine 10-65. Pakkumisest nähtuvalt on XXXAS soovinud ilmselt teostada sõiduautol erinevaid töid ja lisada/vahetada osasid kokku 26 ühiku ulatuses summas 2003,78 eurot. Esitatud pakkumine on aga vastuolus teise hageja poolt esitatud tõendiga (üleandmisevastuvõtmise akt). Üleandmise-vastuvõtmise aktis on puudustena märgitud mõlk, kriimustus, katkine detail ja rooste. Isegi juhul, kui üleandmise-vastuvõtmise akt vastaks sõiduauto tegelikule seisukorrale jääb selle valguses arusaamatuks XXXAS poolt teostatavate tööde mahu vajadus (s.h. hammasrihma komplekt ja vahetus, generaatori rihma vahetus, plokikaane korgid, süüteküünlad, terasvelgede vahetus, uued suverehvid jne). XXXAS on äriühing, kelle tegevuse põhieesmärgiks on tulu teenimine. Seega on mõistetav, et XXXAS poolt pakutav teostatavate tööde loetelu ja osade nimistu sisaldab ka tegevusi, mida võiks käsitleda kui soovituslikke või preventiivseid. Mida rohkem suudab XXXAS oma töid ja varuosasid müüa, seda suurem on ka XXXAS tulu. Hageja ülesanne oleks aga jälgida, et teostatavate tööde maht ja vajadus oleks tegelikkuses põhjendatud, mida antud juhul pole aga tehtud. Hageja pole tõendanud, et sellised tööd oleksid kunagi teostatud ja hageja oleks selliste tööde eest kunagi XXXAS-ile tasunud. Hageja pole tõendanud ega selgitanud iga pakkumises toodud ühiku kohta - mille alusel ta leiab, et see ühik on vajalik ning et sõidukil olev detail (osa) antud osas vajab vahetamist/remonti. Sõiduk oli üleandmisel 5-aastane, ning iseenesest mõistetav, et nii sõidukil, kuid ka selle detailidel (osadel) on tekkinud kulum. Hageja pole tõendanud, et antud juhul oleks tekkinud mittetavapärane kulum. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tööde ja osade vahetamise/teostamise vajadus oli tingitud kostja käitumisest (sõiduauto vale või pahatahtlik kasutamine) ning, et nimetatud tööd ja osad olid sõiduautole tervikuna vajalikud, s.o. nende paigaldamine oli tingitud hädavajadusest (arvestades sõiduauto tehnilist seisukorda), mitte aga soovituslikku või parenduslikku laadi. Sõidukil oli üleandmisel kehtiv tehniline ülevaatus. Seega pole tõendatud, et osade vahetus ja remont olid vajalikud ja antud tööde tegemine ja osade vahetus olid tingitud kostjast. Kostja rõhutab, et sõidukil oli kehtiv kindlustus, ning hagejal oli võimalus teostada teatud töid ja vahetada teatud detaile, esitades selle kohta avalduse kindlustusandjale. Kostja vastuväited pakkumises nr 103-65 toodud osade ja tööde kohta on järgmised: kuidas ja mis moodi on kostja antud tööetappidega/detailidega seotud – ei ole hagis selgitatud. Teatavasti vahetatakse sõidukil

detaile ja teostatakse töid vastavalt vajadusele. Kui hageja leidis, et see on vajalik, siis kostja ei või selle eest varaliselt vastutada. Hagis on selgitamata tööde vajadust, mõned tööd on üldse ebaselged. Näiteks * kott tõkiskingade, ohukolmnurga, tulekustuti ja apteegiga. Nagu kostja eelnevalt mainis, oli sõidukil kehtiv ülevaatus ning, seega, kõik need detailid olid sõidukil olemas; * Ilukilp Monastella 15, Megane II. Kostja ei ole kunagi ilukilpe soetanud AS-ist XXX; * Suverehv Fulda Extremo. Jääb mõistmatuks miks ja kuidas kostja peaks talvel tagastama sõiduki suverehvidega. Suurim osa detaile on tehnilist laadi ja selle töötamine kuidagi ei saa sõltuda kostjast (nt. jahutusvedelik, salongifilter, hammasrihma komplekt, vihmaandur esiklaasil, plokikaane korgid jms). Hageja pole selgitanud miks kostja peaks temale hüvitama kulu, mis on väidetavalt tekkinud sellest, et kasutatud sõidukile sai väidetavalt paigaldatud uued detailid. Kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, siis tuli hagejal kasutada mitte uusi detaile, vaid kasutatud. Kasutatud detailid on 5-10 korda odavamad, kui uued. Samuti ei ole hageja selgitanud mis tingis asjaolu, et tuli kasutada A-kategooria detaile (s.o. ametliku esindaja pakutavad originaaldetailid), ning ei olnud võimalik kasutada Bkategooria detaile s.o. analoogdetailid, mis valmistatakse (käesoleval juhul Renault) koostööpartnerite ja konkurentide poolt, ning mis on ca 2-4 odavamad, kui originaaldetailid. Hageja ei ole oma käitumises järginud hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ega käitunud ka ise korraliku ettevõtja hooldusega (s.h. majanduslikult otstarbekalt). XXXAS on Renault sõidukite edasimüüja ja hoolduse teostaja. Üldiselt teadaolevaks asjaoluks tuleks lugeda, et ametlike hooldajate ja edasimüüjate juures sõiduki parandamine on kõige kulukam. Arvestades antud juhul sõiduauto vanust (5 aastat) aga ka asjaolu, et sõiduautol puudus tehasegarantii, ei saa lugeda mõistlikuks, et sellist sõiduautot peaks parandama ja hooldama kõige kulukamas teeninduses (XXXAS). Renault sõidukite ametlikku müüki ja hooldust teostab lisaks ka XXXAS. Hageja ei ole esitanud tõendit millest nähtuks, et hageja oleks võtnud vajalike tööde teostamiseks hinnapakkumise lisaks ka XXXAS-ilt või kolmandatelt teenusepakkujatelt. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud tuvastama nõuetekohaselt kostja süü (ja ka muud vajalikud asjaolud) sõiduauto vigade tekkimisel; võtma vigade kõrvaldamiseks vajalikud hinnapakkumised erinevatelt pakkujatelt ja esitama pakkumised kostjale. Antud juhul ei ole hageja seda teinud, mistõttu ei saa ka kostja XXXAS pakkumise sisuga nõustuda. Hageja väidab, et kuna tema müüs sõiduauto XXXAS-ile hinnaga 2000 eurot, siis tekkis sellest temale kahju summas 1962,32 eurot. Kostja on saanud teada sõiduki müügist alles hagimaterjalide kättesaamisel. Liisinglepingu p.10.7. kohaselt peab kahjuhüvitamiseks olema eelnevalt täidetud rida nõudeid: * liisinguvõtja tegevusest tulenevalt on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem, kui normaalse kasutamise korral; * liisinguvõtja kohustub liisinguandja nõudmisel ennistama selle tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavasse seisukorda; * või hüvitama liisinguandjale kulutused, mis viimane tegi liisingueseme sellisesse seisukorda viimiseks. Antud juhul on täitmata kõik hageja poolt viidatud kahjuhüvitamise eelduseks olevad nõuded: * hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud, et liisinguvõtja, s.o. kostja tegevusest tulenevalt on: 1. liisingueseme väärtus vähenenud; 2. seda rohkem, kui normaalse kasutamise korral; * hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi nõuet liisingueseme, s.o. sõiduauto ennistamiseks nõuetele vastavasse seisukorda. Hageja nõudis alusetult vaid raha tasumist; * liisinguandja ei ole ühelgi viisil tõendanud, et tema on teinud kulutusi viimaks liisinguese nõuetele vastavasse seisukorda. Hageja on võõrandanud sõiduauto oluliselt alla turuväärtust. Sõiduki võõrandamine on hageja vabadus ja otsus, milles puudus kostjal võimalus kaasa rääkida. Automüügiportaalist www.auto24.ee nähtuvalt on 5 aastaste Renault Megane keskmiseks hinnaks 4850 eurot. Hageja võõrandas aga sõiduauto 2000 euro eest. Märkimist väärib ka asjaolu, et hageja võõrandas sõiduki otse XXXAS-ile (s.o. samale juriidilisele isikule, kes koostas ka hinnapakkumise). Kostja on veendunud, et hageja oleks saanud sõiduauto võõrandada oluliselt kõrgema väärtusega, turustades seda kas läbi automüügiportaali või pakkudes seda kolmandatele isikutele või ka kostjale endale. Kostja on

seisukohal, et liisingu eseme müügihind liisinglepingu lõpetamise ja selle tagastamise ajal oli tunduvalt kõrgem kui 2000.- eurot. Käesoleval juhul ei ole selge kuidas hageja liisingueseme turuväärtust hindas. Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht liisingueseme turuväärtuse osas ei ole tõsiseltvõetav ning ei saa olla aluseks liisingueseme turuväärtuse kinnitamiseks, kuna selles puudub võrdlus antud ajahetkel samaväärsete sõidukite hindade ja teiste oluliste näitajatega, mida aluseks võttes saaks liisinguesemele reaalse turuhinna määrata. Lisaks eeltoodule ei teavitanud hageja liisingueseme turuväärtuse kindlaksmääramisest kostjat. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole liisingueseme turuväärtuse leidmisel ja liisingueseme müügil lähtunud seaduses sätestatust ning on sellega tekitanud alusetut kahju kostjale. Hageja on esitanud nõude kostja vastu koos käibemaksuga. Maksukohustus ei ole teatavasti võlaõiguslik kohustus. Kostjale jääb täies ulatuses arusaamatuks millisel õiguslikul alusel peaks tema hüvitama hagejale käibemaksu. Pealegi ei ole kostja käibemaksukohuslane. Hageja on tasunud sõiduki eest hinna koos käibemaksu, mille ta on pärast tasaarvelduse teel Maksu-ja Tolliametilt tagasi saanud. Juhul kui hageja oleks võõrandanud liisingu eseme selle reaalse müügiaegse turuväärtusega, siis oleks ta sõiduki müügist saadud tulust katnud kõik oma nõuded kostja vastu, ehk kohalik keskmine sõiduki müügihind kataks kõik hageja nõuded kostja vastu. Kuna hageja otsustas iseseisvalt müüa sõiduki alla selle turuväärtuse, siis on see tema riisikol tehtud otsus ning sellest tulenevalt peab hageja selle kahjuliku müügi tulemusel temale tekkinud kahjud ja nõuded kandma iseseisvalt. Vastusena täpsustatud hagiavaldusele on kostja lisaks märkinud järgmist. Hageja toob hagiavalduses esile, et sõiduauto üleandmisel tuvastati erinevad puudused. Hageja selgitab, et vahetamist vajasid esiklaas, veljed ja rehvid, tuvastati mõlk, kriimustused, katkine detail ja rooste. Kostja ei kinnita hageja väiteid. Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud, et tegemist on puudustega ning et need on tekkinud kosjast sõltuvatel põhjustel. Hageja on esitanud tõendina üleandmise-vastuvõtmise akti. Esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt on vastuolus hageja hagiavalduses toodud väitega. Hageja väidab, et vahetamist vajavad esiklaas, veljed ja rehvid, tuvastati mõlk, kriimustused, katkine detail ja rooste. Hagi lisaks olev akt aga seda ei kinnita. Kostja allkirjaga aktil ei ole märgitud, et sõidukil oleks mingeid tehnilisi rikked. Esiklaasi osas on kostja väljendanud seisukohta, et sõidukil oli kehtiv kaskokindlustus. Rehvide osas on kostja selgitanud, et kuna tema soetas sõiduki suverehvidega, siis esimesel sõiduki üleandmisel ei võetud sõidukit vastu kuna viidati sellele, et sõidukil on talverehvid. Kostja oli sunnitud vahetama talverehvid suverehvide vastu ja uuesti sõiduki üleandmiseks AS-i XXXtoimetama. Kostja rõhutab, et tegemist on 5 aasta vanuste suverehvidega, kuid need olid tehniliselt korras ja vastasid tehnoülevaatusel esitatavatele nõuetele. Seda enam, et sõiduki talverehvid andis kostja samuti hagejale üle. Velgede osas selgitas kostja, et valuvelgi ei ole tema kunagi soetanud. Kostja soetas sõiduki terasvelgedega, millistel ilukilpe ei olnud. Aktis on märgitud just hageja esialgne soov, et kostja tagastaks valuveljed, mida kostja ei ole kunagi soetanud. Akt on koostatud puudulikult ning sellega ei ole ühelgi viisil võimalik tuvastada sõidukil esinenud tegelike võimalike puuduste olemasolu ja ulatust. Hageja väidab, et kuna tema müüs sõiduauto XXXAS-ile hinnaga 2000 eurot, siis tekkis sellest temale kahju summas 1962,32 eurot. Hageja viitas esialgses hagis nõude alusena hagiavalduse lisas 1 tõendina lisatud poolte vahel sõlmitud liisingulepingu p.10.7, mis sätestab, et kui liisinguvõtja tegevuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, on liisinguvõtja kohustatud liisinguandja nõudmisel ennistama selle tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavasse seisukorda või hüvitama liisinguandjale kulutused, mis viimane tegi liisingueseme sellisesse seisukorda viimiseks. Kostjale jäi hageja kahjunõue viidatud kontekstis mõistetamatuks. 01.02.2012.a. märkis hageja oma menetlusdokumendis, et liisingulepingu p.10.7 tuginemine oli ekslik. Menetluslikult tähendab

see seda, et hagi on muutunud koheselt alusetuks, s.t. hagejal ei ole alates 01.02.2012.a. alust hagi esitamiseks kohtusse. 01.02.02.2012.a. menetlusdokumendis ei olnud uut hagi alust ära toodud. TsMS § 376 ei võimalda hagejal menetluslikult toimida selliselt nagu hageja käesolevaga tegi, s.t loobus hagi alusest ning kaks kuud ja 9 päeva hiljem tõi uue aluse. Kostja seisukohalt on tegemist hageja poolse menetlusõiguste pahatahtliku kuritarvitamisega, ehk peale kostjalt kõikide vastuväidete kättesaamist alustas hageja nn hagi aluse sobitamist kostja vastuväidega. TsMS § 376 nõudeid ei ole hageja poolt järgitud ja neid ei saagi enam menetluslikult järgida. Kostja ei anna oma nõusolekut hagi muutmiseks. Kokkuvõttes ei ole võimalik menetluslikult aru saada kas hageja soovis/soovib hagi alust täiendada ja/või muuta ja/või täpsustada ja/või vahetada. Igal juhul eelpool märgitud põhjustel ning seoses vastava nõusoleku puudumisega ei saa hageja hagi alust ei täiendada ja/või muuta ja/või täpsustada ja/või vahetada Hagis on täpsustamata, millises osas ei ole kostja näidanud heaperemehelikku hoolsust. Väite, et XXXAS ei olnud nõus ostma kõnealust sõidukit ilma remondita, alusel ei saa järeldada, et kostja ei ole näidanud sõiduki suhtes üles heaperemehelikku hoolsust. Tegemist on hageja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppega (tehinguga), milles kostja ei osalenud. Kostja ei vastuta XXXAS-i otsustuste eest. Tegevus ja tegevusetus on ühtteist välistavad asjaolud. Korraga need eksisteerida ei saa.Hageja müügikahjum on ebaselge. Tegemist oli hageja otsusega, müüa sõiduk sellise hinnaga. Kostja ei vastuta hageja põhjendamatute ja kostjaga kooskõlastamata otsuse eest. Hageja viide hooldusvälba ületamisele ei ole selge. Hageja ei ole tõendanud, ega ka väitnud, et kõik hagis toodud rikkumised on toimunud selle tagajärjel, et hooldusvälp on ületatud 8557 km. Puuduste ja selle asjaolu vahel puudub põhjuslik seoses. Jääb arusaamatuks, miks ei või esineda teistel sarnastel sõidukitel analoogseid kulumeid. Sõiduk oli kindlustatud hageja kasuks. Kui hageja leidis, et ei ole alust kindlustusseltsi pöördumiseks, siis on tegemist hageja otsustusega, mille eest ei saa kostja varalist vastutust kanda. Tagastatud sõidukis oli tagumise põrandaliistu all kott koos tõkiskingade, ohukolmnurga, tulekustuti ja apteegiga. Ei ole mõistlik arvata, et kostja ei ole seda tagastanud, kuna sõiduk omas kehtivat tehnoülevaatust. Alates tehnoülevaatuse tegemisest kuni sõiduki tagastamiseni ei olnud sõidukil olukordi, kus oleks olnud vaja kasutada neid seadmeid. Aktis ei ole viidatud, et neid seadmeid ei ole üle antud. Hageja seisukohast ei ole võimalik järeldada, mille alusel ja miks kostja oleks pidanud tegelema teistelt ettevõtetelt kalkulatsioonide küsimisega kui tema ei olnud nõus asjaoluga, et sõidukil olid puudused. Hageja arusaam tõendamiskoormusest tsiviilkohtumenetluses on ekslik ja ebaõige. Kostja ei või tõendada negatiivselt neid asjaolusid, mida ei olnud olemas. Hageja peaks meelde tuletama, millal tema tegi kostjale ettepaneku ekspertiisi tegemiseks ning samuti miks kostja pidi sellest ekspertiisist osa võtma. Hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate kohustuste eest ei saa kostja võlaõiguslikult vastutada. Hageja arusaama, et kostja oleks pidanud teadma hageja tegevusest ja käitumisest tulenevalt liisingulepingu lõppemisest ja XXXAS-i pakkumusest, on meelevaldne ja kohatu. Lepingu järgi ei olnud kostjal kohustust lepingu lõppedes teada hageja edaspidiseid toiminguid. Selle kohta poolte vahel kokkulepet ei olnud. Hageja uus väide, et sõidukiga on toimunud kahjujuhtum või avarii, on ebaselge. Kõigepealt on aktis antud küsimus üldistatud. Teiseks ei ole selge millist järeldust peaks tegema antud hageja väitest. Hageja ja XXXAS-i vahelised lepingulised suhted ei oma tähtsust käesolevas menetluses. Kostja ei olnud antud lepingu pooleks. Kostja andis sõiduki üle kõnealuse akti alusel. Muid akte ei ole koostatud. Hageja ühepoolsed aktid (allkirjastamata) ei ole veenev tõend. Seda enam, et akti ühepoolne tegemine on vastuolus VÕS põhimõtete ja poolte vahel sõlmitud liisingulepingus toodud põhimõttega, et kõik võimalikud kokkulepped ja

dokumendid vormistatakse kirjalikult, kui pooled ei kinnita suulist kokkulepet. Kostja ei kinnita mingite kokkulepete sõlmist hagejaga, sh XXXAS-i poolse sõiduki ülevaatamise osas. Kostjale ei tutvustatud allkirja vastu Renault tehase eeskirju. Kõigepealt kohustust teha neid töid just XXXAS-is kostjal ei olnud. Teiseks ei ole hageja suutnud veenvalt, mõistlikult ja arusaadavalt selgitada, et kui sõiduk on tulnud XXXAS-i keskusesse omal jõul (ja seda korduvalt), sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus, siis millisel otstarbel oli vaja vahetada sõiduki töötavaid osasid A-kategooria uute detailide vastu ja seda Renault tehase esinduses. Hageja pidevad tuginemised XXXAS-i toimingutele on kohatud ja ainetud. Hageja ei ole tõendanud, et XXXAS-i pakkumises nr 103-65 toodud tööd on hädavajalikud. Hageja viitamine liisingulepingu p.5.5. on pahatahtlik (vt käesoleva koondvastuse p.6). Kostjale ei antud eraldi mingeid juhendeid ega eeskirju. Lisas 5 puudub kostja allkiri. Kostja tutvus antud dokumendiga alles kohtumenetluses. Viie aasta jooksul (s.o sõiduki kasutamise perioodil) ei ole kunagi liisingulepingu p.5.5. näidatud isikud andnud kostjale teada, et tema oleks kasutanud sõidukit liisingulepinguga vastuolus. Kostjale jääb arusaamatuks kuidas hooldusvälba ületamine 8 557 km võis mõjutada sõiduki väärtust. Seda enam, nagu eelnevalt sai mainitud, sõiduk oli töökorras ning vaidlust selle üle, et sõiduk sõitis omal jõul, ei ole. Hageja selgitused, et hammasrihma ja generaatoririhma õigeaegne vahetamata jätmine võib põhjustada auto laiaulatusliku tehnilise rikke, on kohatu, kuna sõiduk ei vajanud sellist remonti. Hageja oletusi ei saa kohus hinnata. Kui hageja suhtub sõiduki tehnilisse olukorda hoolsalt, siis peab ta selgitama, et miks tema ei nõudnud XXXAS-il mootoriõli, õlifiltri ja pidurivedeliku vahetamist. Tegemist on sõiduki osas väga tähtsate kulumaterjalidega. Vajadust antud töödele ei olnud kuna kostja oli need tööd ära teinud. Hageja peab tõendama, et kostja on teadlikult jätnud tegemata kohustuslikud hooldus ja remonditööd. Hageja tuginemine hagi lisale 3 seoses tõkiskingade, ohukolmnurga, tulekustuti ja apteegiga on arusaamatu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema olevat nõustunud, et tema tagastas sõiduki selgete väliste kahjustustega. Kostja ainult tsiteeris seda, mis oli kirjutatud esialgse hagi juurde lisatud aktis. Kostja allkirjastatud aktis sõidukil selliseid vigastusi ei olnud. Kostja ei ole suutnud mõista hageja loogikat kaskokindlustuse osas. Kui hageja leidis, et need nn kahjustused on tema arvates kahjulikud, siis oli temal õigus seda parandada kindlustusjuhtumi käigus. Millisel alusel pidi XXXAS ostma sõiduki, ei puutu käesoleva vaidluse esemesse. Kostja ei ole kinnitanud hagi lisas 3 liisingueseme kahjustatud ja vahetamist vajavaid detaile. Nii hageja, kui ka XXXAS selgitasid korduvalt kostjale, et akti puhul on tegemist formaalsusega ja mingit õiguslikku tähendust varalises mõttes kostjale akt kaasa ei too. Peale sõiduki üleandmist soovis hageja kasutada akti selliselt nagu kostja oleks omaks võtnud sõidukil olevad väidetavad kahjustused. Sellise hageja pahatahtliku käitumise vältimiseks avaldas kostja oma postisooni akti osas oma 09.02.2010.a. teates. Hagi lisas 3 kostja vastavaid kinnitusi ei ole.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, täpsustatud hagiga ja kostja vastustega hagile ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AS-i SEB Pank hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolet vahel puudub vaidlus alljärgnevas:

1) Poolte vahel sõlmiti 27.01.2005 liisinguleping nr XXX, millega kostja kui liisinguvõtja võttis kasutusse sõiduauto Renault Megane Grandtour, registrimärgiga XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.01.2010; 2) Kostja tagastas sõiduauto hagejale 14.01.2010; 3) Pooled nõustuvad (08.05.2012 protokoll), et sõiduki turuväärtus vara hagejale tagastamisel 14.01.2010 võis olla 4850 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma tegevusega/tegevusetusega tekitanud hagejale kahju puudustega sõiduki tagastamisega. Hageja 07.11.2011 esitatud hagi alus 07.11.2011 esitatud hagis tugines hageja kahju hüvitamise nõude alusena liisingulepingu punkti 10.7 rikkumisele. Liisingulepingu punkti 10.7 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja tegevuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, on liisinguvõtja kohustatud liisinguandja nõudmisel ennistama selle tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavasse seisukorda või hüvitama liisinguandjale kulutused, mis viimane tegi liisingueseme sellisesse seisukorda viimiseks. Hageja leiab, et kostja ei ole olnud hoolas liisingueseme väärtuse säilitamisel, mille tulemusena tekitas kostja hagejale kahju summas 1962,32 eurot. 01.02.2012 vastuses märkis hageja vastuses kohtu kirjale, et hageja tuginemine liisingulepingu punktile 10.7 oli ekslik. Kostja vaidles hagi aluse muutmisele vastu ja leidis, et hagi muutus alates 01.02.2012 alusetuks, kuna uut alust hageja 01.02.2012 menetlusdokumendis ära ei toonud. Kostja leidis, et TsMS § 376 ei võimalda hagejal menetluslikult toimida selliselt nagu hageja tegi, s.t loobus hagi alusest ning kaks kuud ja 9 päeva hiljem tõi uue aluse. Kostja seisukohalt on tegemist hageja poolse menetlusõiguste pahatahtliku kuritarvitamisega, ehk peale kostjalt kõikide vastuväidete kättesaamist alustas hageja nn hagi aluse sobitamist kostja vastuväidega. Kostja leidis, et kohus ei tohiks lubada hagejal üritada sobitada hagi alust tulenevalt kostja väidetest. TsMS § 376 nõudeid ei ole hageja poolt järgitud ja neid ei saagi enam menetluslikult järgida. Kostja ei anna oma nõusolekut hagi muutmiseks. 10.04.2012 pealkirjastatud hagiavalduse täpsustuses tugineb hageja nõude alusena VÕS § 363 lõikele 1-3 (kohtu hinnangul on hageja silmas pidanud VÕS § 363 punkte 1-3). Samuti märgib hageja, et kostja puuduste kõrvaldamata jätmine tingis hinna alandamise. 09.05.2012 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hagejal tekkis kahju seetõttu, et kostja poolt üle antud sõidukil olid puudused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lõikest 2 tulenevalt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Tulenevalt TsMS § 363 lõike 1 punktiga 2 on hagi aluseks faktilised asjaolud (hagi alus).

Hagi aluse muutmine tähendab hagi aluseks olevate eluliste sündmuste kirjelduse olulist muutmist. Kohus leiab, et hagi aluse muutmiseks tuleb lugeda käesolevas menetluses hageja poolt täpsustamist, kuna kostjal ei tulnud enam alates 01.02.2012 tõendada, et liisinguvõtja tegevuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, vaid VÕS § 363 punktides 1-3 toodut s.t et kostja kasutas liisingueset hoolikalt ja säilitas seda sellisena, nagu see talle üle anti. Kohus leiab, et on piisavalt hagejale selgitanud selge aluse ja esemega hagi esitamise vajadust ning kostja võimatust vaielda hagile vastu enne, kui on esitatud selge aluse ja esemega hagiavaldus. Kohus täitis selgitamiskohustust 10.01.2012 kirjas, 27.03.2012, 08.05.2012 ja 09.05.2012 kohtuistungitel. Kohus leiab, et kuna hagejale õiguste korduv selgitamine ei andnud tulemusi ning eelduslikult peab hagejat esindama õigusteadmistega isik, siis ei ole menetlusökonoomiliselt põhjendatud hagejale täiendav õiguste selgitamine. Kohus kostjaga selles, et nimetatud rikub juba kostja menetlusõigusi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega asja lahendamisel. Hageja ei suutnud vaatamata kohtu korduvatele kirjalikele ja suulistele selgitustele ning kostja kirjalike ja suuliste tähelepanu juhtimistele esitada selget hagi alust. Samuti on hageja selline käitumine menetluses raskendanud oluliselt kostjal vastuväidete esitamist, kuna hageja ei ole väidete esitamisel järjepidev ja selge. Seetõttu on ka kohtul oluliselt raskendatud hageja hagis toodud hagi aluse esinemise ja nõude (eseme) põhjendatuse hindamine. Kohus ja kostja ei ole hageja poolt hagi aluse muutmisega nõustunud ning on korduvalt selgitanud selge aluse esitamise vajadust. Kohus leiab, et juba korduva ja ebaselge hagi aluse muutmise tõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole suutnud esile tuua asjaolu, et hagejal on üldse kahju tekkinud, samuti milliseid kohustusi on võlgnik rikkunud, mis põhjustasid kahju tekkimise, milline oli kostja süü ning milline on seos kostja tegevuse/tegevusetuse vahel kahju tekkimisega. Kohus hindab menetlusökonoomikast tulenevalt hageja poolt alates 10.04.2012 esile toodud asjaoludega hagi, et vältida samadel alustel uue kohtumenetluse alustamist.

Hageja hagi alates 10.04.2012 esitatud alusel 10.04.2012 pealkirjastatud hagiavalduse täpsustuses tugineb hageja kahju nõude alusena VÕS § 363 punktidele 1-3. Samuti hinna alandamise vajadusele puudustest tulenevalt. 09.05.2012 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagejal tekkis kahju seetõttu, et kostja poolt üle antud sõidukil olid puudused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega tuleb kohtul tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, samuti kostja süü rikkumises. Poolte vaheline suhe

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.01.2005 sõlmiti liisinguleping nr XXX, millega kostja kui liisinguvõtja võttis kasutusse sõiduauto Renault Megane Grandtour, registrimärgiga XXXi tähtajaga 15.01.2010. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tagastas sõiduauto hagejale 14.01.2010. Hageja on 10.04.2012 menetlusdokumendis tuginenud VÕS § 363 tulenevatele liisingulepingust tulenevatele liisinguvõtja kohustuste rikkumisele. Seega oli poolte vahel lepinguline võlasuhe. Kohustuse rikkumine (kostja süü rikkumises) Hageja leiab, et kostja on rikkunud nende vahel sõlmitud lepingut seetõttu, et ei ole sõidukit viinud õigeaegselt hooldusesse ning on tagastanud puudustega sõiduki. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei oleks kasutanud sõidukit vastavalt sihtotstarbele või hoolikalt. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga (t.lk 73) on tõendatud, et ületatud on hooldusvälpa 8557 km võrra, kuid hageja ei ole mingil moel tõendanud, et hooldusvälba ületamine oleks kaasa toonud kohustuse rikkumise. Kohus leiab, et hageja ei ole üldse tõendanud, et kohustuse rikkumine esines. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus sõiduki vastavust lepingule (sõiduki seisundit) hindab sama isik (XXXAS), kellel on tulenevalt kolmepoolsest lepingust (t.lk 108-109) liisingueseme tagasiostmise kohustus. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et nimetatud isikut ei saa pidada objektiivseks sõiduki puuduste hindajaks ning sellele on kostja korduvalt ka tähelepanu juhtinud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et nimetatud isiku huvi on näidata võimalikult suures ulatuses puudusi, et sõiduk osta tagasi võimalikult väikese hinnaga. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt puudustega esitatud eseme tagastamine ei ole tõendatud. Samuti on kostja vaidlustanud üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud puudused, teatades koheselt, et ei nõustu seal nimetatud puuduste sõidukil esinemisega. Nimetatud akt tõendab kostja hinnangul, vaid sõiduki hagejale üleandmist. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjale teatanud milliseid töid (milliseid puuduseid kõrvaldama) oleks kostja olnud kohustatud teostama enne sõiduki tagastamist. Ei ole tõendatud, et kostja oli teadlik, milliseid liisingueseme juhendeid ja eeskirju pidi kostja täitma. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et liisinguesemega oli toimunud kahjujuhtum või avarii. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ei saanud hageja võimalike puuduste olemasolul hüvitust kindlustuselt. Hageja märkis korduvalt, et sõiduki hagejale tagastades oli sõidukil kehtiv kaskokindlustuse leping, mille alusel oleks saanud kindlustusandja kuludega sõidukil esinevad puudused parandada. Hageja ei ole märkinud, milles seisnes kostja süü. Kahju olemasolu Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõikest 4 tulenevalt peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal üldse kahju tekkis. Hageja selgitas 09.05.2012 kohtuistungil, et tal tekkis kahju seetõttu, et kostja poolt tagastatud esemele esinesid puudused. Hageja kinnitas, et kostja vabatahtlikult puudusi ei kõrvaldanud ja hageja müüs sõiduki puudustest tulenevalt tagasi ostma kohustatud isikule odavamalt. Asjas on tõendatud, et sõiduk on müüdud 2000 euroga (hageja on väidetavalt kokkulepitud hinnast 3628,88 eurost maha arvutanud puuduste hinna). Seega on hagejal tekkindu kahju väidetavalt 1962,32 eurot. Hageja ise puudusi ei kõrvaldanud. Kohus leiab, et kuna hageja on ise tunnistanud, et hageja ja sõiduki tagasi ostma kohustatud isiku vahel oli leping, millest tulenevalt oli nimetatud isik kohustatud tagasi ostma sõiduki 3628,88 euroga (56 779,65 krooniga). Seega oleks hageja nimetatud sõiduki pidanud kohustatud isikule ka nimetatud hinnaga müüma. Sõiduki müümisel lepingus näidatud hinnaga ei oleks hagejal kahju tekkinud. Veelgi enam hageja on tunnistanud, et kostja poolt tagastatud sõiduki väärtus tagastamise hetkel võis olla 4850 eurot s.t suurem kui tagasiostu lepingus fikseeritud hind. Seega ei olnud hagejal põhjust müüa sõidukit 2000 euroga s.t 2850 eurot väiksema hinnaga kui oli sõiduki turuväärtus tagastamise hetkel. Kohus leiab, et kui hageja müüs sõiduki kolmandale isikule odavamalt kui sõiduki turuväärtus (või lepingus kokku lepitud hind), siis on hageja ise oma tegevusega endale kahju tekitanud.

Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hagejal väidetava kahju tekkimisel ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel esineks mingi põhjuslik seos. VÕS § 139 lõikes 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja poolt tõendina esitatud 27.01.2005/31.01.2005 allkirjastatud kolmepoolse müügilepingu nr XXX punkti 10.3 kohaselt oli eseme tagasiostmise hind 3628,88 eurot (56 779,65 krooni). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tegi endast kõik oleneva, et sõiduk nimetatud hinnaga (3628,88 eurot) eseme ostjale tagastada. Eseme ostjaks oli XXXAS, kes hindas sõidukil ka väidetavate puuduste olemasolu. Hageja ei ole menetluses selgitanud, miks ta ei teostanud sõidukil esinevate puuduste hindamiseks ekspertiisi s.t ei lasknud puuduste mõju sõiduki turuhinnale hinnata sõltumatul eksperdil. Hageja kinnitas 08.05.2012 toimunud kohtuistungil, et kostja poolt tagastatud sõiduki turuväärtus kostja poolt eseme tagastamise hetkel võis olla 4850 eurot. Kohus leiab, et kui isegi eeldada, et hooldusvälba ületamine tõi kaasa pakkumises nr 103-65 nimetatud puuduste kõrvaldamise vajaduse, siis ei ole tõendatud, et nimetatud puuduste kõrvaldamata jätmine tekitas hagejale kahju. Hinna alandamine Hageja on täpsustatud hagiavalduses märkinud, et seoses lepingu rikkumisega toimus hinna alandamine.

VÕS § 112 lg 1 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus leiab, et hageja ei ole mingil moel tõendatud, et teatas kostjale hinna alandamisest, et hinna alandamine oli põhjendatud ning, et 27.01.2005/31.01.2005 allkirjastatud kolmepoolse müügilepingust nr XXX oli hinna alandamine alla sõiduki turuväärtust üldse võimalik. Eeltoodud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.