Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
31.mai 2010.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-11-25691
Tsiviilasi
S. hagi V. M. võlgnevuse, summas 6819,74 eurot ja lisanduva viivise nõudes Hageja: S. - registrikood xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx.xx xxxxx xxxxxxx Esindaja :K. K. - E-post: Kostja: V. M. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise
23.mai 2012
aeg
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Mõista välja V. M. S. (endine AS H. ) kasuks 5385 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend viis) eurot 14 senti, sealhulgas 3027,36 eurot võla katteks, 940,07 eurot intresside katteks ja 1417,71 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.05.2011.a.(kaasa arvatud) põhinõudelt arvestatud viivise katteks. 3.Jätta rahuldamata S. nõue V. M. TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude rahuldamiseni. 4.Määrata kindlaks V. M. hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (S. õiguseellane) ja V. M. 09.12.2008 laenulepingu nr 08-277499-VV, mille alusel kanti kostja arvelduskontole laenusumma 127 888,58 krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.12.2013. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval. Kostja jäi alates 05.09.2009 laenusuma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse, kuni 05.10.2010 oli ta viivituses 14 üksteisele järgneva põhiosa ja intressimaksega. Seoses võlgnevusega ütles hageja 14.10.2010 lepingu ennetähtaegselt üles, olles eelnevalt saatnud kostjale sellekohase hoiatuskirja. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus lepingu kehtivuse ajal arvestada viivist puudujäävalt summalt hinnakirjaga kehtestatud suuruses (EKP intress + 7 % aastas), pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär. Hagi esitamise aja, s.o 01.06.2011 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 6819,74 eurot, sealhulgas põhiosa 5203,99 eurot, intress 940,07 eurot (ajavahemiku 05.09.2009-14.10.2010 eest ja põhiosa viivis 675,68 eurot ajavahemiku 05.09.200901.06.2011 eest. Hageja on täpsustanud nõuet 24.05.2012.a. seisuga, mil võlgnevuse moodustab põhiosa, summas 3027,36 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 1 407,12 eurot ja intresside võlgnevus 940,07 eurot. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 6, 102 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt kokku 5385,14 eurot väljamõistmist. Lisaks võlale taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest lepingus kokkulepitud määras (18 % aastas, s.o 0,05% päevas) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus hagile ja hageja seisukoht vastuse osas Kostja, olles hagimaterjalid 30.07.2011 kätte saanud (tl.20) on vastuses hagile teatanud, et ei ole nõus tasuma menetluskulusid ja viivist menetluskuludelt, samuti vaidleb ta vastu viivise nõudele põhinõudelt 0,05 % päevas. Kostja on nõus tasuma laenu põhiosa ja intressid tema kontole laekuva töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuse arvelt. Laenusumma tagastamine on raskendatud, kuna kostja on raske puudega töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega tööealise inimese toetus – kokku 212,58 eurot. Sellest sissetulekust on ta teostanud ka laenu tagasimakseid. Pere ülalpidamiseks kasutatakse
2 (4)
abikaasa töövõimetuspensioni, riiklikke peretoetusi ning vanemahüvitist, mille maksmine lõpeb 2011.a. augustikuus (tl.21). Hageja, esitades oma seisukoha kostja vastuse osas (tl.23) leiab, et kostja vastuväited menetluskulude ja viivise nõudele ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtusse pöördumise põhjuseks oli kostjapoolne lepingurikkumine. Seega on menetluskulude kostja kanda jätmine, juhul, kui kohus hagi rahuldab, põhjendatud. Ka viivise nõudmise õigus tuleneb seadusest, lepinguga kokkulepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult kõrge ja ei kuulu sel põhjusel vähendamisele. Kohtu põhjendused Kohus on kutsunud pooled kohtuistungile, kuna kostja ei ole vastuses hagile teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Tulenevalt TsMS § 403 lg 3 eeldatakse sel juhul, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja, olles 10.04.2012 kätte saanud kutse kohtuistungile 23.05.2012 (tl.28), ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt TsMS § 413 lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha TsMS § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.10-17) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hageja on esitanud andmed kostja lepingujärgse võlgnevuse kohta 24.mai 2011.a. seisuga (tl.33), millest nähtub, et kostja võlgneb hagejale lepingust nr 08-277499-VV tuleneva võlgnevusena põhiosana 3027,36 eurot, intressidena 940,07 eurot ja viivisena põhiosa võlgnevuselt 24.05.2012 1407,12 eurot. Kohus on seisukohal, et vastavalt VÕS § 6 lõike 2 sätetele tuleb jätta kostjalt välja mõistmata TsMS § 367 alusel väljamõistmisele kuuluv viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast
3 (4)
päevast. Nimetatud viivise väljamõistmine on kohtu arvates hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, arvestades lepingupoolte majanduslikku seisundit ning asjaolu, et kostja on pärast hagi esitamist asunud põhivõlgnevust vähendama. Kui hagi esitamisel oli põhinõue 5203,99 eurot, siis käesolevaks ajaks on see 3027,36 eurot. Seega on kostja ühe aasta jooksul tasunud põhivõla katteks 2176,63 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja näol on tegemist raske puudega isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega isiku sotsiaaltoetus – kokku ca 213 eurot. Nimetatud sissetulekutest on kostja igakuuliselt tasunud võlgnevuse vähendamiseks ca 181 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 eesmärgiks on sundida võlgnikku võimalikult kiiresti kohustust täitma, kuna vastasel juhul kasvab võlg lisanduva viivise võrra. Kuid käesolevas asjas ei ole võlgnik V. M. oma majandusliku seisundi poolest ilmselgelt võimeline võlga ühekorraga tasuma. Viiviste lisandumisel suureneb tema võlg hageja ees aga jätkuvalt. Samas hageja majanduslikku seisundit arvestades ei kujuta lisanduv viivis märkimisväärset hüvitist. Kohus on arvestanud viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni, lisades hageja poolt arvestatud viivisele – 1407,12 eurot viivise kuni 31.05.2012 – 10,59 eurot (3027,36 x 0,05 % x 7) Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulu – hagi esitamisel tasutud riigilõivu 639,11 eurot. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 01.06.2011.a. riigilõivu 639,11 eurot (maksekorraldus tl.9). Nimetatud kulu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.