Kohtuistungil osales: Hageja R S ( Kohtuistungil ei osalenud: Kostja J K (
Kohtuistungi toimumise aeg
15.mai 2012. a
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J Kalt R S kasuks võlg 2113 eurot ja viivised 2317 eurot. Kohtukulude jaotus Jätta hageja kohtukulud kostja kanda ja kostja kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.1.07.2011.a on R S esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Kalt 6496 euro saamiseks. Kohus tegi 20.07.2011.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik
2-11-30685 esitas vastuväite, mistõttu 5.10.2011.a. määrusega andis kohus nõude üle Harju Maakohtule hagimenetlusse.
2.Harju Maakohtu 11.10.2011 määrusega jäeti avaldus käiguta ja kohustati R Sa esitama nõuetekohane hagiavaldus.
3.7.11.2011.a. esitas R S Harju Maakohtule hagi J K vastu võla nõudes.
4.7.11.2011.a. määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja saadeti alluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
5.Pärnu Maakohtu 5.12.2011.a. määrusega võeti hagi menetlusse.
6.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kokku 4633 eurost võlga. Võlg tekkis sellest, et J K üüris R S korterit, kuid jättis kokkulepitud üürisummad ja kommunaalteenuste tasud ning elektriarved maksmata. J K üüris R S korterit ajavahemikul 01.05.2009 kuni 12.02.2010, kuid jättis üürilepingus (Üürileping nr 006_09) kokkulepitud üürisummad ja kommunaalteenuste tasud ning elektriarved maksmata. Tasumata on järgmised üürilepingus kokkulepitud summad:
1.Ettemaksuna tagatisraha 2900 krooni ehk 185,34 eurot (Lepingu punkt 3.4).
2.Üür 2900 krooni kuus (Lepingu punkt 3.1). Tasumistähtaeg iga kuu 12.kuupäevaks (Lepingu punkt 3.2). Kokku kuue kuu eest 17 400 krooni ehk 1112,06 eurot
2.1.2009 juuli eest maksmata 2900 krooni ehk 185,34 eurot
2.2.2009 augusti eest maksmata 2900 krooni ehk 185,34 eurot
2.3.2009 septembri eest maksmata 2900 krooni ehk 185,34 eurot
2.4.2009 oktoobri eest maksmata 2900 krooni ehk 185,34 eurot
2.5.2009 detsembri eest maksmata 2900 krooni ehk 185,34 eurot
2.6.2010 jaanuari eest maksmata 2900 krooni ehk 185,34 eurot
3.Elektri- ja korteriühistu arved (Lepingu punkt 3.3).
3.1.Eesti Energia AS arvelt nr 50804032 on näha, et juba eelmistest perioodidest on tasumata 7 427,90 krooni, millele lisandub veebruari summa 544,60 krooni. Kokku 7972,50 krooni ehk 509,54 eurot.
3.2.Eesti Energia AS on esitanud võlgnevuse menetlemise tasusid kokku 500 krooni ehk 91,96 euro eest. Kuna üürnik J K ei tasunud arveid õigeaegselt, siis esitati järgmised arved: 3.2.1 Arve nr 48144985 (03.09.2009) summas 100 kr ehk 6,39 eurot 3.2.2 Arve nr 49092753 (03.11.2009) summas 100 kr ehk 6,39 eurot 3.2.3 Arve nr 50061669 (05.01.2010) summas 100 kr ehk 6,39 eurot 3.2.4 Arve nr 50823525 (25.02.2010) summas 100 kr ehk 6,39 eurot 3.2.5 Arve nr 51455981 (31.03.2010) summas 100 kr ehk 6,39 eurot 3.3 Eesti Energia on veel esitanud arve viiviste sissenõudmiseks, mis on tekkinud J Ka maksmata elektriarvetest: 3.3.1 Arve nr 53910771 (31.08.2010) summas 635,90 kr ehk 40,64 eurot 3.4 Kokku korteriühistu tasumata arveid 7839,63 krooni ehk 501, 04 euro eest. 3.4.1 Korteriühistu „TXXXXXX“ arve nr 17, kuupäevaga 31.01.10 näitab, et üürnikul vaja 2010 aasta jaanuari lõpu seisuga tasuda 7340 krooni ehk 469,11 eurot 3.4.2 Korteriühistu „TXXXXXX“ arve nr 35, kuupäevaga 28.02.10 järgi on üürnikul maksmata 12-ne päeva eest (kuna elas korteris 12-nda veebruarini 2010.a.), st 1165,80 : 28 x 12 = 499,63 krooni ehk 31,93 eurot.
2-11-30685 3.4.3 Kuna Hagejal R Sl jäi endal 2009 aprill eest korteriühistule tasumata ca 1000 krooni, siis J Ka võlg on selle võrra väiksem, st 6840 krooni ehk 437,16 eurot. Lisatud on hageja, R S poolt koostatud võlaarvestuse tabel, kus võla suuruse arvutamisel on lähtutud menetlusosaliste vahel sõlmitud üürilepingust nr 006_09 ja üüriperioodi vältel maksmata arvetest.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et tema poolt jäi tõesti maksmata üks korteriühistu arve, mille täpset suurust ta ei teadnud seetõttu, et tookord saadeti kõik arved posti teel, mitte e-mailile nagu praegu, ning kõne all olev arve saabus postkasti siis, kui üürnik K korteris juba sees elas. Arve summa sai hageja teada J Kalt suusõnaliselt. Selle korteriühistu arve lubas kostja ise hageja eest ära maksta kompenseerimaks seda, et ta juba mitu kuud võlgu oli. Selline suusõnaline kokkulepe toimus augusti lõpus 2009, kui Saaremaal olles külastas hageja kostjat oma korteris, kuna juuli 2009 ja august 2009 eest oli ta juba üüritasu maksmata jätnud ja telefonile ei vastanud. Elu aga näitas, et kodanik Kaga mingid suulised kokkulepped ei loe. Seetõttu võttis hageja juba ennetavalt tema ütlustele põhineva summa võlanõudest maha. Nüüd on ta häiritud 180 krooni pärast. Olgu siinkohal siis öeldud, et samal ajal jäi hageja poolt 130,50 kroonine ettemaks elektri eest. (Lisa Eesti Energia AS earve nr 45971710 [30.04.2009]). Tehes väikese lahutamistehte ja saame vaheks 49,50 krooni ehk 3,16 eurot. Hageja on nõus arvestama sellega, et esitatud võlanõudest on kostja poolt tasutud 3,16 eurot, samuti 200 eurot. Kokku 203,16 eurot. Kostja arvates on toimunud Hageja poolne viivitamine kokkuleppe saavutamisel raha teenimise eesmärgil. Vastab tõele, et Hageja üüris oma korteri välja raha teenimise eesmärgil. Kuid, millise kirjaliku tõendiga Kostja põhjendab, et Hageja hoiab üürimaksete saamisest kõrvale? Hageja konto on olnud kogu aeg avatud ja konto number on Kostjale teada, mida kinnitavad Kostja poolt tõenditena saadetud SEB Panga maksekorraldused 25, 27, 31. Kuna Kostjal rohkem maksekorraldusi saata pole, sest neid lihtsalt ei olegi, kuigi ta kasutas Hageja korterit 12.veebruarini 2010.a., siis sellega on ju ka tõestatud, et Hagejale ollakse võlgu. Kokkulepe, mille alusel üürnik K pidi raha maksma, sõlmiti juba maikuus 2009 kinnisvaramaakleri vahendusel. J K on jäigalt oma 1662 euro juures kinni, kusjuures Hageja on mitmel korral võla suurust muutnud, et jõuda „kompromissile“. Kodanik Kal on vist kompromissist oma arusaamine, mille põhjal tema oma arvamuses muutusi tegema ei pea. Hageja on palju kordi palunud, et Kostja põhjendaks, millistest summadest see 1662 eurot koosneb, et siis saaks koos arutada, kas kõik on õige ja õiglane. Sellest pole siiani midagi välja tulnud, kuna kodanik K e-mailidele kunagi ei vastanud ja kokkulepitud kohtumistele ei ilmunud. Kuna „kompromissid ja muud lahendid“ ei ole pannud Kostjat tunnistama oma tegelikku võlga Hageja ees, siis Hageja palub kohtul määrata Kostjale maksegraafik, mille alusel Kostja saaks alustada oma suureks paisunud võla likvideerimist. Kostja kirjeldab oma üllatust, kuidas ta sai alles hiljem teada, kui palju ja mille eest ta igakuiselt peab maksma hakkama. Sel juhul ei lugenud Kostja endapoolt allkirjastatud lepingut tähelepanelikult läbi, sest Üürilepingu nr 006_09 punktis 3.3 loetletakse üksikasjaliselt, milliseid makse ta maksma hakkab. Samuti sai sellest räägitud ja isegi korteriühistu kommunaalarveid Kostjale näidatud, kui ta käis koos kinnisvaramaakleriga korterit üle vaatamas. Miks aga Kostja pidevalt heidab ette, kuidas talle on liiga tehtud? See on sellepärast, et Kostja ei ole saanud omapoolset lepingut hiljem üle vaadata, kuna jättis maaklerile vahendustasu maksmata ning „Uus Maa Kinnisvarabüroo“ ei soostunud Kostjale väljastama temapoolset lepinguvarianti enne, kui vahendustasu on makstud. Hagejale on teada, et maaklerile oli tasu maksmata veel 2011 suvel, kui „Uus Maad“ sai külastatud selle sama korteri müügi asjus.
2-11-30685 Kostja selgitustest tuleb välja, et juba 2009.a. juuli algusest, st paar kuud peale üürilepingu sõlmimist tekkisid tal makseraskused, kuid korterist välja kolis alles 2010.aastal. See tähendab, et kodanik K elas täiesti teadlikult ja jultunult terve oma perega vähemalt pool aastat Hageja kulul. Tal oli ju võimalus juba suvel kolida Ode oma elukaaslase vanemate juurde ja teatada mulle üürilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Jääb arusaamatuks, miks ta seda ei teinud. Kostja väide, et ta kolis välja 20.jaanuaril 2010 ei vasta tõele, kuna Hageja saatis talle e-maili, milles nõudis korteri vabastamist 1.veebruarist 2010, alles 27.jaanuaril 2010.a. Samuti näitavad Eesti Energia väljavõtted elektriarvesti näitudest, et korteris olevat elektrit on kasutatud kuni 12.veebruarini 2010.a., mil Eesti Energia sellest korterist elektri välja lülitas. (Täiendavatesse tõenditesse on lisatud Eesti Energia väljavõtted elektriarvesti näitudest). Hageja kinnitusel elab ta 2006.aastast alates Tas ning endine Kuressaare korter seisis enamus ajast tühjana. Hageja jäi 5.jaanuaril 2009 aastal töötuks ning otsustas kulude vähendamise ja tulude teenimise eesmärgil oma korteri välja üürida. Maikuus 2009 leiduski J Ka näol inimene, kes seda korterit üürida soovis. Üürileping nr 006_09 sõlmiti 01.05.2009 „Uus Maa“ kinnisvaramaakleri Natalja Leiteni vahendusel. Juba samal kuul (mai 2009) hakkas üürnik K üürilepingut rikkuma, sest ei tasunud tagatisraha. Juulis 2009 üüri ei laekunud. Hageja helistas, telefoni vastu ei võetud. Augustis 2009 jälle üürimakset ei laekunud. Telefonile ei vastatud. Augusti lõpupoole sõitis hageja Saaremaale, et isiklikult üürnikku külastada. Sai siis teada J Kaga vesteldes tema raskest ja ebaõiglasest elust. Üürnik lubas septembris kõik võlad likvideerida. Tol korral küsis hageja ka endapoolt maksmata jäänud korteriühistu arvet, kuid J K lubas selle ise ära maksta selle eest, et ta mulle on nii pikalt võlgu olnud. Hageja oli naiivselt sõbralik ja heasoovlik, lubas oodata, kuigi ise oli endiselt töötu. Septembris üüri ei laekunud, hageja helistas ja saatis kostjale e-kirju, vastuseks lubati oktoobris maksta. Oktoobris 2009 ei laekunud midagi. Lõpuks novembris 2009 kanti järgmine üürimakse Ka elukaaslase poolt hagejale üle. K on selle maksekorralduse nr 31 oma tõendite hulka lisanud. Sellelt võib lugeda järgmisi sõnu: Edaspidi maksan 2 kuu kaupa ka võlga tagasi. Tänan kannatlikkuse eest. Novembris 2009 lülitati kodanik Kal esimest korda elekter välja Eesti Energia poolt. Selle osa võlast oli ta sunnitud Eesti Energiale tagasi maksma, sest selles korteris ilma elektrita elada ei saa, kuna korteris on elektriküte. Detsembris 2009 ja jaanuaris 2010 samuti mingit üüri maksmist ei toimunud. Kui enne seda oli aeg-ajalt võimalik J Kaga telefoni teel või e-maili kaudu ühendust saada, siis nüüd, kus tal oli vabanduste väljamõtlemiseks fantaasia ilmselt otsa saanud, Kaga enam ühendust ei saanud. 27.jaanuaril 2010.a., kui Eesti Energialt saabus järjekordne hoiatuskiri elektri väljalülitamise kohta, nõudis hageja J Kalt resoluutselt üürilepingu lõpetamist ja korterist välja kolimist. J Kalt mingit vastust ei tulnud. Hageja saatis talle hulgaliselt e-kirju, mitte ühelegi ta ei vastanud. Osa nendest kirjadest on K oma tõenditesse lisanud. Kui aprillis 2010 ei olnud Kast enam kippu ega kõppu, otsustas hageja asja hakata ajama kohtu kaudu. Seejärel ilmus K justkui maa alt välja. See, et hageja on Kale mitmesuguseid võlatabeleid erinevate võla suurustega saatnud, näitab seda, et hageja oli kogu aeg valmis temaga selle võla suurust täpsustama ja kokku leppima, K ei teinud ise ühtegi vastusammu. Ta ei vastanud e-kirjadele ja ei ilmunud kokkusaamistele 29.juulil 2011 kohtus hageja Kaga puht juhuslikult Oe sadamas ühel rahvapeol. Hageja nõudis siis kostjalt, et ta kirjutaks kasvõi mingigi summa peale tagasimaksmise graafiku. Summa, maksmise kuupäevad ning osamaksete suurused on Ka enda poolt pakutud, pealkirjaks pani ta sellele joonelisele paberile „Võla tasumise kokkulepe“. Hageja oli nõus, et ta osa võlast maksab endakoostatud graafiku alusel. Sellest maksegraafikust tegi K telefoniga pildi, mille
2-11-30685 on ta lisanud ka oma tõendite hulka. Olgu siinkohal veel märgitud, et ka neid makseid ei maksnud ta korrektselt. Kokkuvõtteks hageja märgib, et J K elas üle poole aasta sisuliselt Hageja kulul. Jättis hagejale Üürilepingus 006-09 kokkulepitud tasud maksmata (7 kuu üür, kõik kommunaalkulud korteriühistule ja elektriarved Eesti Energiale). Hageja oli sellel ajal töötu, kuid püüdis inimlikkust üles näidata ja elada mõni aeg oma säästudest, et noor pere saaks raskustest üle. Kui lõpuks selgus, et J K ei kavatsegi oma elamiskulusid ise maksma hakata, ei jäänud muud üle, kui võla nõudega kohtusse pöörduda. Hageja on kõik arved ja lepingud üle vaadanud ning pole leidnud ühtegi dokumenti, mis oleks J Kale ebaõiglaselt esitatud. Seetõttu jääb Hageja oma nõude 4633 eurot juurde, millest võib lugeda juba tasutuks 204 eurot, sest 204 euro suuruse summa tasumise kohta andis Kostja nii kohtule kui ka hagejale täiendavaid selgitusi. J K on hagejale võlgu olnud juba üle kahe aasta ja on suutnud selle ajaga ära maksta 204 eurot. See on tähelepanuväärne saavutus. Kuna summa kokku 4429 eurot (4633 – 204 = 4429) ühekorraga maksmine võib Kostjale käia üle jõu, siis Hageja on nõus, et Kohus määrab Kostjale ülejäänud võla tasumiseks maksegraafiku.
8.Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 2113 (2317-204) eurot ja viivised summas 2317 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 127-128/ on hageja jätnud arvestusest välja 2x 100 eurot maksed, mis on teostatud enne hagiavalduse sisseandmist või sellest teavitamist. Korteriühistu arve mis oli hageja poolt võlas oli 1180 EEK (75,42 eur) mitte 1000 EEK. Kostja väitel valis tema hageja korteri elamiseks kuna antud korteril puudus keskküte ja seega eeldas ta madalaid kommunaalkulusid. Saigi leping sõlmitud, kuid kui tuli esimene kommunaalarve (üle 2200 EEK-i) oli üllatus suur, sest arve oli suur. Lisaks oli hagejal tasumata enne kostjaga rendilepingu sõlmimist 1 kuu arve. Kostja väitel polnud rendilepingus sellekohast märget, et tema kohustuste hulka kuulub ka tasuda antud korteri osa korteriühistu remondifondist 500 EEK ja pangalaenust üle 300 eek, mis küll sügise poole lõppes. Kuna kostja oli töötu tuli pere napilt ots-otsaga kokku: 2900.- üür, 1200.- kommunaalid, 1000 elekter, 600.- lasteaed, 700.- kommunikatsioonikulud mis on kokku ca.6400.- kr. Peagi jäi töötuks ka kostja elukaaslane ja kostjal tekkisid makseraskused, tal ei õnnestunud piisavalt raha koguda, et saaks kommunaalid või elektri ära maksta. Seoses sellega kolis kostja perega korterist 20. Jaanuaril välja, kuna rentija nõudis korteri vabastamist 1.veebruarist. Helistada ei saanud kuna sidevahendid olid suletud. Aeg möödus ja maikuus pakkus kostja hagejale raha, et saab kommunaalide võlgnevuse makstud. Aga sellega hageja ei nõustunud, soovis hoopis 100 000 eek ja andis asja kohtusse kiirmenetluse korras. Läks 6 kuud mööda ja hageja helistas, et maksa ära jne. Kostja üritas uuesti kokkuleppele saada aga 100 000 eek-i jutt jätkus ja sellega ei olnud kostja nõus- kokkulepet ei saavutatud. Suvel 2011 sõlmisid pooled kirjaliku maksegraafiku 1600-le eurole. Kostja maksis enda ettevõtte arvelt hagejale 2x 100 eurot vastavalt maksegraafikule. Kostja peatas maksed kuna asi läks edasi kiirmenetluselt tavamenetlusse. Antud juhtum oleks lahendatu kui hageja poleks hakanud 100 000 eek-i nõudma. Mitte üks inimene ei oleks sellise ülekohtuse summaga nõus. Kostja poolne palve on, et kohus vaataks juhtumi üle ja teeks õiglase otsuse. Kostja ei soovi oma võla maksmisest kõrvale hiilida, lihtsalt soovib õiglast lahendust tema reaalselt võlgu oleva summaga, mida ei ole hagejal, R Sl, enam võimalik kuidagi muuta.
10.Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuid esitas kirjaliku avalduse asja lahendamiseks tema osavõtuta /t.l. 168/.
2-11-30685
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta. 12.Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 308 lg 1 järgi võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 1.05.2009.a. sõlmitud üürileping /t.l. 106110/ mille kohaselt hageja üüris kostjale kasutamiseks eluruumina korteri , tähtajaga 1.05.2010.a. Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku, et igakuiseks üürisummaks on 2900 krooni. Punktis 3.2. võttis kostja endale kohustuse tasuda igakuiselt jooksav kuu eest hiljemalt 12.kuupäevaks üüri 2900 krooni hageja pangakontole. Punktis 3.3. kohustus kostja lisaks üürile tasuma vastavatele ametiasutustele vee- , elektri- , kommunaalteenuste kasutuse, prügiveo ning korteriühistu haldus- ja remondifondi tasud eest laekuvate arvete alusel kehtivates määrades ja õigeaegselt. Juhul kui vastavalt kokkuleppele tasub üürileandja p-s 3.3. nimetatud arved, kohustub üürnik tasuma üürileandjale p.3.3. nimetatud arvete alusel täiendava summa lisaks p 3.1. nimetatud summale. Vastavalt lepingu p-le 3.4 võttis kostja endale kohustuse tasuda lisaks p-des 3.1, 3.2. ja 3.3 nimetatud summadele ja kohustustele tasuma lepingu sõlmimisel üürileandjale ettemaksena tagatsiraha summas 2900 EEK. Lepingu punkt 3.9 kohaselt kohustub üürnik üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,3% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Esitatud hagis nõuab hageja kostjalt võla tasumist, mis on tekkinud lepingujärgsete maksete tasumata jätmisest: 1) Ettemaksuna tagatisraha 2900 krooni ehk 185,34 eurot (Lepingu punkt 3.4). 2) Üürivõlg kokku kuue kuu eest (2900 krooni x 6) 17 400 krooni ehk 1112,06 eurot Maksmata on 2009 juuli, augusti, septembri, oktoobri ja detsembri kuu eest ja 2010 jaanuari kuu eest. 3) Elektri tarbimise eest tekkinud võlgnevus AS –ile Eesti Energia kokku 7972,50 krooni ehk 509,54 eurot, võlgnevuse menetlemise tasud kokku 500 krooni ehk 91,96 eurot, EE viivisenõue summas 635,90 kr ehk 40,64 eurot. 4) korteriühistule TXXXXXX tasumata arved summas 7839,63 krooni ehk 501,04 eurot, millest nõuab 6840 krooni so 437,16 € tasumist. Hageja on esitanud eelnimetatud võlgnevuse kokku 36 248 krooni so 2317 € kujunemise kohta vastavad arved ja võlaarvestuse /t.l. 37- 104/. Hageja on vähendanud võlanõuet 200 + 4 € võrra, millest 200 € kostja on tasunud 29.07.2011 sõlmitud maksegraafiku alusel /t.l. 131-132 / 24.08.2011 ja 28.09.2011 / t.l. 141, 143/ ning 4 € osas on hageja teinud tasaarvestuse /vt lk 150/. Seega on võlanõudeks kokku 2113 €. Lisaks
2-11-30685 võlale nõuab hageja kostjalt viivist esialgse põhinõudega samas suurusjärgus summas 2317 € vastavalt viivisearvestusele /t.l. 37/. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja nõue on ebaõiglaselt suur (väidetavalt 100 000 krooni). Võla tekkimist põhjendab kostja ootamatute makseraskustega. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet selle kohta, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatult suur. Lepingu punktist 3.3. nähtub, et kostjal ei ole õigus selles, et lepingu järgi puudus tal kohustus tasuda korteriühistu haldus- ja remondifondi tasud laekuvate arvete alusel. Kui kostja hindas eluruumi üürilepingu kehtivuse ajal üüri ülemääraselt suureks, tulnuks tal VÕS §-st 302 tulenevalt esitada hagejale kirjalik taotlus üüri alandamiseks. Vastavat taotlust kostja hagejale esitanud ei ole. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal oli üürnikuna kohustus tasuda määratud tähtajaks hagejale üüritud eluruumi kasutamise eest üüri ja lisaks üürile tasuma vastavatele ametiasutustele vee- , elektri- , kommunaalteenuste kasutuse, prügiveo ning korteriühistu haldus- ja remondifondi tasude eest laekuvate arvete alusel kehtivates määrades ja õigeaegselt. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahel sõlmitud kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asjas on tõendatud, et kostja ei ole üürilepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kokkulepitud tähtajaks üüri ja kõrvanõudeid tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt tasumata üüri ja kõrvalnõuete võlga. 1.05.2009.a. sõlmitud üürilepingu nr 006-09 punktis 3.9 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 4718.60 € (73 830 krooni), mida hageja on vähendanud 2317 eruroni /t.l. 37/. Hageja esitatud viivisearvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus leiab, et antud juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist määras, mis vastab pooltevahelises lepingus kokkulepitud määrale. Kui pooled on üürilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Leppetrahvi lisaks viivisele hageja ei nõua. Mis puutub VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamisse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt, siis seda ei ole kostja nõudnud. Antud juhul ei ületa viivise nõue
2-11-30685 esialgset põhivõlga ning kostja ei ole esitanud ka asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi nii võla kui viivise nõudes.
14.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.