Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05. 2012.a. Tallinn, tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-47433
Tsiviilasi
AS-i DNB Liising hagi PL vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind Menetlusosalised ja nende
5161,74 eurot Hageja: AS DNB Liising (registrikood 11315936, asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn);
esindajad
Menetluse liik
Hageja esindaja Madis S (XXX); Kostja: PL(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Jaanus Silm (Jasitex Law Firm, Pärnu mnt 139e-1, 11317 Tallinn; epost: [email protected]). Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista PL AS DNB Liising kasuks põhivõlga 1338,80 €, viivist perioodi eest 20.09.201103.03.2012 555,60€ ja alates 04.03.2012 viivist 1338,60€-lt 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et need ei ületaks kõik kokku 22090,56€. Jätta PL menetluskulud 81,4 % ulatuses AS DNB Liising kanda ja AS DNB Liising menetluskulud 18,6 ulatuses PL kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud Hageja ja OÜ EA(kustutatud) vahel sõlmiti 19.12.2007 liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chevrolet Epica LT 2,0D AT. Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping XXX, tagamaks kõiki liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga. Kostja rahalise vastutuse maksimumsummaks on 22 090,56 eurot. Liisinguvõtja
rikkus maksete tasumise kohustust, mistõttu saatis hageja 01.10.2008 liisinguvõtja ja 06.09.2011 kostja lepingulistele aadressidele teatised võlgnevuse olemasolu ja liisingulepingu ülesütlemise kohta. Liisinguvõtjale toimetati teatis kätte 03.10.2008, aga kostjale teatist kätte toimetada ei õnnestunud, kuid tulenevalt üldtingimuste punktist 10.3. luges hageja teatise kättetoimetatuks, kuivõrd see tagastati postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Hageja ütles liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt 17.10.2008 üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on liisingulepingust tulenevalt hagejale tasumata liisingumakseid summas 571,40 eurot, s.o tähtajaks tasumata osamaksed summas 410,93 eurot ja tähtajaks tasumata intressimaksed summas 160,47 eurot. Kuivõrd vara võõrandamisest saadud rahasumma 11 211,62 eurot ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust summas 14 970,47 eurot on kostja kohustatud hagejale tasuma hüvitamata jäänud summa (14 970,47- 11 211,62) 3 758,85 eurot. Hageja ei võõrandanud sõidukit (vt menetlusdokument 29.03.2012 p 4) vaid andis selle liisingusse 13229,71€ -ga, sh käibemaks. Hageja tasus vara müügi ja hooldustööde eest AS-ile SA 831,49 eurot, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama. Liisingulepingust tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 161,74 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 5 001,27 eurot ja kõrvalnõuded summas 160,47 eurot. Hageja palub kostjalt lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista välja viivis, arvutatuna 5 001,27 euro suuruselt põhivõlgnevuselt, alates 02.07.2009 määras 0,25% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 5 161,74 eurot, sh põhivõlgnevus summas 5 001,27 eurot ja kõrvalnõuded summas 160,47 eurot ning viivis summas 5 001,27 eurot, arvutatuna 5 001,27 euro suuruselt põhivõlgnevuselt alates 02.07.2009 kuni 03.02.2012, määras 0,25 % päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tõendid: liisinguleping nr. XXX; käendusleping nr. XXX; liisingulepingu üldtingimused; 01.10.2008 teatis; postisaadetise väljastusteated; arved nr. XXX-10 ja XXX-11; liisingulepingu eritingimused; arved nr. XXX-SA050309 ja XXX-SA161208; SAAS-i 25.02.2009 arve nr. XXX ja 28.11.2008 arve nr. XXX5; 18.05.2009 võlateatis ja väljastusteade; 06.09.2011 võlateatis ja väljastusteade, väljavõte hageja andmebaasist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole hagiavaldusse liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel märkinud ega hagis arvesse võtnud. Liisinguandja ostis lepingu esemeks oleva Chevrolet Epica 19.12.2008 AS-st A, mis oli siis ja on siiani Chevrolet volitatud edasimüüja ja selle margi esindus Eestis. Seetõttu enne kui liisinguvõtja läks sõidukit liisinguandjale tagasi andma, lasi ta selle alla aasta kasutuses olnud auto 10.11.2008 just AS-is A ära hinnata. AS A 10.11.2008 hindamisakti nr 2008-42 kohaselt oli auto turuhind sel hetkel 280 000 krooni. Auto läbisõit oli kõigest 34 520 kilomeetrit. Seega hageja omandisse jäi VÕS § 367 lg 3 mõistes 280 000 krooni väärtuses vara. Hagi lisadest nähtuvalt võõrandas hageja selle Chevrolet Epica automüügiettevõttele AS SA ning selle eest on tehtud arve 175 432,73 kroonile. Hageja ja AS SA vahelist müügilepingut hagile lisatud ei ole. Arvestades ametliku edasimüüja 10.11.2008 hindamisakti, siis võõrandas hageja sõiduki ca 110 000 krooni alla turuhinna. Kostja esitab võrdlusena väljavõtte Eesti automüügiportaalist Auto24.ee, millest nähtub, et sellise Chevrolet Epica hinnad on tegelikult alles täna (s.o. viis aastat hiljem ), sellised, millisega hageja võõrandas auto 2009 1,5 aasta vanusena (Auto24.ee väljavõte on internetis leitav siit: http://www.auto24.ee/used/852650). Tegemist hetkel aktiivse müügikuulutusega, kus müüakse 2007 Chevrolet Epicat tavahinnaga 13 000 eurot, kuid soodushinnaks on 9 900 eurot. Kostja juhib tähelepanu, et kui liisinguandja müüb sõiduki AS-ile Saksa Auto, siis ei ole tegemist harilikul turutingimusel tehtud tehinguga, vaid poolte majandustegevuse raames sõlmitud tehinguga. See tähendab, et AS SA motiiv tehingusse astuda oli majandusliku tulu teenimine selle Chevrolet Epica turutingimustel edasimüügist lõpptarbijale. Seega ei tõenda sõiduki müük AS-ile SA sõiduki keskmist tavalist turuhinda. Kostja on esitanud tõendid, et hageja müüs liisingvara ca 110 000 krooni alla turuhinna, mille tõttu tekkis lepingu ülesütlemisest kahju. Selliselt tekkinud 2 (7)
kahju ei ole aga põhjuslikus seoses kostja tegevusega, vaid tekkis hageja tegevusest tulenevatel põhjustel. Kostja ei saanud sellist kahju vältida ega ette näha. 110 000 krooni on 7030,28 eurot. See tähendab, et kostjal on hoopis ca 2 000 eurone nõue hageja vastu. Hagi lisast 8 nähtub, et võlateatis esitati hageja poolt liisinguvõtjale 2009 aga kostjast käendajale alles 06.09.2011 ja aadressile XXX. Maksekäsk läks käendajale aadressile XXX. Käendaja elas teadmises, et liisinguvõtjal sai liisinguandjaga asjad klaaritud ja vaidlused ning nõuded on ammu lõppenud. Hagi materjalidest ilmneb aga, et käendajale tegelikult ei antudki võimalust lepingu ülesütlemist vältida ning täita jooksvalt kuumaksete tagamise kohustust. Kui liisinguandja oleks käendajat teavitanud aegsasti, oleks käendaja saanud tasuda osamaksed liisinguvõtja eest ning liisingleping oleks lõppenud kohase täitmisega. Tõendid: AS A 10.11.2008 hindamisakt nr 2008-42; 10.11.2008 üleandmise akt; Auto24.ee väljavõte hinnavõrdluseks. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle: - Hageja ja OÜ EA(kustutatud registrist) sõlmisid 19.12.2007 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Chevrolet Epica LT 2,0D AT ja mille liisingandja sai oma kasutusse, hageja ostis liisingeseme liisingvõtja jaoks A AS-lt. - Hageja ja kostja P. Loorits sõlmisid 19.12.207 käenduslepingu nr XXX. - Käenduslepinguga vastutab kostja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt liisinguvõtjaga. - Kostja rahalise vastutuse maksimumsummaks on 22 090,56 eurot. - Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevate liisingmaksete tasumise kohustust. - Liisingvõtja tasumata osamaksete võlg oli 419,93€. - Tasumata intressimaksete võlg oli 160,47 €. - Vara jääkmaksumus oli 14970,47€ (käibemaksuta). - Hageja ütles liisinglepingu liisinguvõtjale alates 17.10.2008 üles, lepingu üleütlemine kehtiv. - Liisingese võõrandamisest laekus 11211,62 € (ilma käibemaksuta). - Hageja tasus AS SA 831,49€ (käibemaksuga). - Liisingvõtja ega käendaja ei ole võlga ära tasunud. - Viivise määr on lepingu järgi 0,25% päevas võlalt. Vaidluse puudumise tõttu nende asjaolude üle, ei pea kohus andma hinnangut viidatud asjaolude kohta esitatud tõenditele. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kuna vaidlust puudus selles, et põhivõlgnik ei täitnud liisingmaksete ja intressi tasumise kohustust, et selle pärast ütles hageja lepingu rikkumise tõttu liisingvõtjale lepingu 17.10.2008 üles, et hageja jäi endiselt liisingeseme omanikuks, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 367 lg 1 alusel märgitud kulude hüvitamist. Vaidlus on selle üle, milline oli asja turuväärtus selle tagastamise ajal ja kas müügihind vastab sõiduki turuväärtusele ja kas SAAS makstud kulud tuleb hüvitada. VÕS 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja 3 (7)
omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Ülalviidatud sättest tulenevalt omab vaidluse lahendamisel olulist tähendust asjaolu, milline oli sõiduki tagastamise ajal sõiduki turuväärtus ja kas sõiduk võõrandati enam-vähem turuväärtusega (hinna kõikumine 10% lubatav). Kostja väitis, et sõiduk tagastati 10.11.2008 (akt 081023/104). Hageja väitis, et sõiduk tagastati
hageja ei ole tõendanud, et 10.11.2008 oli vaidlusaluse liisingeseme turuväärtus 13229,71€ ning vaidlusalune auto on 2009.a. veebruaris liisingusse antud oluliselt madalama hinnaga kui oli selle turuväärtus tagastamise ajal. Eeltoodu alusel tuleb liisingvõtja kohustuste ulatuste määramisel lähtuda 10.11.2008 olnud turuväärtusest VÕS § 367 lg 3 järgi. Kuivõrd kohus leidis, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli tagastamise ajal 17896,26 € käibemaksuga (määr sellel ajal 18%), siis ilma maksuta on see 15166,32 €. Hageja väidetel oli tema nõue lepingu lõppedes liisinguvõtja vastu 15711,34 (intressimaksete, osamaksete ja jääkmaksumus. Seega ei katnud liisingeseme turuväärtus osaliselt hageja nõudeid (intressivõlg, osamakse võlg, jääkmaksumus) liisingvõtja vastu 545,02€. VÕS § 367 lg 4 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka kõik liisinglepingu lõpetamisega seotud lisakulud. Kostja vaidles vastu hageja tehtud kuludele, mis ta on tasunud SAAS , kuna need kulud on tehtud siis kui sõiduk on müüdud SAAS . SAAS arvest XXX 25.02.2009 nähtub, et kulud 793,78 € on kantud seoses sõiduki realiseerimisega ning kohus nõustub hagejaga, et selline vahendusteenuse maksmise kulu on seostatav otseselt VÕS § 367 lg 4 toodud kuluga, mille tekkimine on tingitud sellest, et liisingvõtja ei täitnud lepingut ning hageja ütles lepingu üles ja pidi asuma sõidukit realiseerima, selleks et saada tagasi sõiduki ostuhinna ja selle finantseerimise kulud, mis ei olnud kaetud tasutud liisingmaksetega (§ 367 lg 1). Seda, et kostja ise oleks sõiduki realiseerinud või soovinud seda teha või oleks seda teinud liisingvõtja, ja millest oleks hageja keeldunud, ei ole kostja esile toonud. Kostja väide, et SA oli sellel ajal juba sõiduki omanik, ei ole millegagi tõendatud ning hageja on esitatud liisinglepinguga nr 109231 23.02.09 tõendanud, et ta andis sõiduki uuesti liisingusse tähtajaga 28.02.2014 ega võõrandanud seda AS Saksa Auto. AS SA arve nr XXX 28.11.08 nähtuvalt on 37,71 € seotud järgmisega: sõiduki tehnilist ülevaatus, 2 l kütust, sõiduki enda ja mootori pesu. Kohtu arvates märgitud kulud ei ole need kulud, mis tekkisid selle tõttu, et leping öeldi liisingvõtjale üles maksetähtaja rikkumise eest. Selliste kulude kandmine saab tõsta vaid sõiduki väärtust ja mõjutada müügihinda ega ole kulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, mis tuleks kostjal hüvitada. Eeltoodu tõttu ei ole hageja nõue põhjendatud 37,71€ saamiseks VÕS § 367 lg 4 järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liisingvõtjal oli kohustus VÕS § 367 lg 1, 4 alusel hüvitada see osa ostuhinna finantseerimise kuludest, mida ei katnud sõiduki turuväärtus ja tasutud liisingmaksed kokku 545,02€ ning sõiduki müügiteenuse kulud 793,78 €, kõik kokku 1338,80€. Kuna märgitu on tasumata, siis on liisinguvõtja rikkunud VÕS § 76 lg 1 ,VÕS § 367 lg 1, 4 ja lepingust tulenevate kulude hüvitamise kohustust VÕS § 100 tähenduses (kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine), mistõttu on nende kulude nõue põhjendatud ja tõendatud osaliselt summas 1338,80 €. Seega on hagejal kui võlasusaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja § 367 lg 1,4 alusel kohustuse täitmist. Käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest VÕS § 142 järgi ning VÕS § 145 järgi vastutab käendaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees koos võlgnikuga solidaarselt, kui käenduslepingus pole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlasusaldaja ei saa nõuet rahuldada 5 (7)
põhivõlgniku vastu. Kuna vaidlus puudus selles, et liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks oli kostja sõlminud hagejaga käenduslepingu, mille järgi vastutab ta hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga viimase kohustuse täitmise eest. Kuna vaidlus puudus selles, et märgitud 1338,80 € on tasumata, siis rikub kostja oma käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust. Eeltoodu tõttu hageja nõue kohustuse täitmiseks kostja vastu on VÕS 142 lg 1 ja 145 lg 1, 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 367 lg1, 4 alusel 1338,80 € ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb P. L hageja kasuks välja mõista 1338,80€. Kohustuse täitmisega viivitamise korral saab võlausaldaja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p6 , § 76 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud määras Kostja väitis, et temalt ei ole nõutud käenduskohustuse täitmist. Hageja esitatud väljastusteatest nähtuvalt on hageja saatnud pretensiooni OÜ E33 Arendus, mille on kätte saanud 03.10.2008 P. L OÜ EA nimelt. Viitatud võlateatis 01.10.2008 /hagi lisa 4/ on oma sisult adresseeritud liisinguvõtjale mitte käendajale. Käendaja omab käenduslepingu järgi küll põhivõlgnikuga solidaarvastutust (VÕS § 145), küll aga ei tähenda pretensiooni esitamine põhivõlgnikule seda, et kohustuse täitmist nõutakse käendajalt. VÕS § 65 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kas võlausaldajalt, käendajalt eraldi, osati, korraga, mis tähendab, et võlgnikule esitatud kohustuse täitmise nõue ei ole samastatav käendajalt kohustuse täitmise nõudega. Nii ei pea käendaja teadma ilma vastava konkreetse talle teatise saamiseta, kas võlausaldaja kavatseb temalt kohustuse täitmist üldse nõuda või ei. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga, et selliselt äriühingule võlanõude saatmist ei saa pidada käendajale võlanõude saatmisega ja ega ole käendajalt kohustuse täitmise nõudmine. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks käendajalt nõudnud käenduskohustuse täitmist enne kui 06.09.2011, millal hageja nõudis teatega kohustuse täitmist käendajalt ja mille sai kostja ka 06.09.2011 kätte (kostja seda ei vaidlustanud). Märgitud kirjas anti kostjale tähtaeg võla tasumiseks 14 päeva, seega sai kostja teada kohustuse täitmise ajast viidatud 06.09.2011 pretensiooniga ja kohustus muutus kostja jaoks sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 alusel 20.09.2011. Kuna kostja ei ole 1338,80 € seni hagejale tasunud, rikub ta alates 20.09.2011 kohustuse täitmise viivitamisega käenduslepingust tulenevat kohustust VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100 tähenduses. Seega on viivis alates 20.09.2011 1338,80€ -lt seisuga 03.02.2012 (so hagi esitamise aeg) 166 päeva (veebruaris 29 päeva) eest kokku 555,60€ (viivise määr 0,25 % päevas (määra suurus ei ole vaidluse all). Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud 555,60 € ning kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja § 76 lg 1 alusel 555,60€. Kuna hageja nõudis hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivist protsendina, siis tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista protsendina viivis 025% päevas 1338,80€-lt kuni põhivõla tasumiseni, arvestades seda, et viivis ja põhivõlg ei ületaks kokku käendaja vastutuse piirmäära 22090,56€. Kostja leidis, et kohaldada tuleb VÕS § 139, küll aga reguleerib viidatud säte kahju tekitamise korral kahjustatud isiku osa kahju tekitamisel ja sellest tulenevat hüvitise vähendamist, millega ei ole käesoleval juhul tegemist.
Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 1338,80 € , viivist 20.09.2011-03.03.2012 seisuga 555,60€ ja alates 04.03.2012 viivist 1338,60€-lt 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et need ei ületaks kõik kokku 6 (7)
22090,56€. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 163 kohaselt jäävad hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostja kanda ja kostja menetluskulud võrdeliselt rahuldamata jäetud osaga hageja kanda. Hageja soovis saada koos väljaarvestatud viivisega 10163,01 (põhivõlg 5001,27€ + kõrvalnõue ehk intress 160,47€ + viivis 5001,27€), kohus mõistis välja 1894,40 /so koos väljaarvestatud viivisega/, seega kuulus hagi kuulus rahuldamisele 18,6% ulatuses. Eeltoodu tõttu jäävad hageja menetluskulud 18,6% kostja kanda ja kostja menetluskulud 81,4% hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks põhivõla nõue (5001,27€) ja põhinõuet ületavas osas (161,74€) kõrvalnõuded (160,47€ + 5001,27€) vastavalt kokku 5161,74 eurot.
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.