Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29.05.2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-19656 Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) hagi FÜ ja ET vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Olavi J (e-post [email protected]) Endine kostja I: IGOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja II: FÜ(isikukood XXX elukoht XXX) Endine kostja III: ET(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja IV: AHL(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja IV seaduslik esindaja: HL (isikukood XXX; elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
1 (5)
18.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 250 000 EEK. Lepingu punkti 7.1. järgi kohustus kostja I hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingule on intressimäär 7 % aasta. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja I tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu punkti 2.2. kohaselt kohustus kostja I laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 18. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 2.3. 18.04.2008.a. Kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal I hageja ees võlgnevus. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist varaliste kohustuste (v.a. intressi) mittekohase täitmise eest lepingu põhitingimustes (punkt 2.8.) fikseeritud määra alusel (0,15%). Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja I lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja I võlgnevus hageja ees moodustab (seisuga 12.05.2008.a) kokku 380 467,93 EEK, millest põhiosa on 197 124,94 EEK, intress 37 437,70 EEK ja viivis 145 905,29 EEK. 28.02.2007.a saatis hageja kostjale I teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul teatise saamisest ja hoiatas kostjat I, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja I ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. 18.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. 18.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. 28.02.2007.a saatis hageja kostjatele II ja III teatised, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul teatise saamisest. Kostja II ja III ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Kostjad II ja III tasusid 17.10.2008.a hagejale nõudest põhivõlgnevuse ja intressid kokku summas 234 562,64 EEK. Sellest tulenevalt vähendas hageja 04.03.2009.a haginõuet kostjate vastu põhivõlgnevuse ja intresside osas kokku summas 234 562,64 EEK võrra. 14.09.2009.a lõpetas kohus tsiviilasjas menetluse osaliselt nõuetes, kus kostja I oli menetlusosaliseks. 27.01.2009.a suri kostja III. 10.04.2012.a kaasas kohus kostja IV seadusliku esindaja, kui kostja III õigusjärglase seadusliku esindaja, tsiviilasjas menetlusse. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjatelt välja võlgnevus summas 9325,05 EUR.
Kostjate seisukohad Kostjad II ja III nõustuvad hagi nõudega summas 234 562,64 EEK, mis moodustub põhiosa jäägist 197 124,94 EEK ning intressist 37 437,70 EEK. 2 (5)
Kostjad II ja III ei ole nõus tasuma viivist summas 145 905,29 EEK, kuna nad polnud teadlikud kostja I makseraskustest. Kostja II ja III said teada kostja I makseraskustest 08.10.2008.a, kui nad said kätte kohtumääruse, mis kajastas hetkelist seisu kostja I ja hageja vahel. Kostja II ei ole 28.02.2007.a kuupäevaga saadetud teatist kätte saanud. Kostja II kinnitab, et teatisel olev aadress on tema elukohaks olnud viimased 10 aastat. Ka kostja III ei ole saanud kätte 28.02.2007.a kuupäevaga teatist. Kostja II ja III on olnud pidevas kontaktis hagejaga, kuid kordagi pole võlgnevust neile mainitud. Seega leiavad kostjad II ja III, et on ebamõistlik nõuda neilt viiviseid, kui nad polnud teadlikud, et kostjal I on probleeme laenu tagasi maksmisega. Viivised tuleks välja mõista kostjalt I, mitte käendajatelt.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et 18.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 250 000 EEK. Kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal I hageja ees võlgnevus. 19.05.2008 seisuga oli kostja I võlgnevus hageja ees moodustab kokku 380 467,93 EEK, millest põhiosa on 197 124,94 EEK, intress 37 437,70 EEK ja viivis 145 905,29 EEK. 28.02.2007.a saatis hageja kostjale I teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 päeva jooksul teatise saamisest ja hoiatas kostjat I, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja I ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. 18.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. 18.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. Kostjad II ja III tasusid 17.10.2008.a hagejale nõudest põhivõlgnevuse ja intressid kokku summas
27.01.2009.a suri kostja III. 10.04.2012.a kaasas kohus kostja IV seadusliku esindaja, kui kostja III õigusjärglase seadusliku esindaja, tsiviilasjas menetlusse. Hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 142 lg 1 ja 401 lg 1 järgi. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 149 lg 1 käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 3 (5)
Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS §-st 142 ei tulene võlausaldaja kohustust põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisel teavitada sellest käendajaid kui teavitamiskohustus ei tulene lepingust (selle kohta vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, p 3.1 lk 509, Juura, Tallinn 2006). Seega ei ole üldjuhul käendajal õigus esitada vastuväidet üksnes sel alusel, et võlausaldaja ei andnud talle informatsiooni kohustuse rikkumise kohta. Kohus on aga seisukohal, et tulenevalt VÕS § 113 lg 8, § 149 lg 1 võib käendaja sel alusel esitada nõudmise ebamõistlikult suure viivise vähendamiseks kui käendaja teavitamine oleks olnud asjaolude kohaselt mõistlik ning käendaja põhistab, et võlgnevusest teada saades oleks ta võlausaldaja nõude rahuldanud. Käesoleval juhul ei tulene käenduslepingust hageja kohustust teavitada käendajaid põhivõlgniku kohustuse rikkumisest. Hageja väitel on hageja aga käendajaid teavitanud 28.02.2007, kostjad seda tunnistanud ei ole. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et hageja oleks käendajaid võlgnevusest teavitanud. Kostjate väitel said nad põhikohustuse rikkumisest teada alles hagi kättesaamisega, kostja 2 sai hagimaterjalid kätte 06.10.2008. Vaidlust ei ole selles, et kostjad II ja III tasusid 17.10.2008.a hagejale nõudest põhivõlgnevuse ja intressid kokku summas 234 562,64 EEK. Kostjad vaidlevad vastu viivise tasumise kohutusele summas 9325,05 EUR. Kohus mõistab kostjate vastuväidet selliselt, et kostjad on taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 149 lg 1 järgi. Kohus leiab, et kostjatelt nõutavat viivist tuleb vähendada. Käesoleval juhul võib järeldada kostjate käitumisest, et kuivõrd nad tasusid võlgnevuse kohe pärast hagimaterjalide saamist, siis oleksid tõenäoliselt tasunud võlgnevuse varem, kui neid oleks sellest teavitatud varem. Miski ei viita sellele, et kostjad oleksid olnud põhivõlgnikuga sellistes suhetes, et nad oleksid ise pidanud välja selgitama, kas põhivõlgnik täidab oma kohustusi täielikult. Hageja on küll ühel korral üritanud kostjaid teavitada, kuid nagu kohus on eespool tuvastanud, ei saanud kostjad teadet kätte ning hageja täiendavaid abinõusid kostjate teavitamiseks ei rakendanud. Kohus leiab, et toodud põhjustel tuleb nõutavat viivist vähendada summani 2500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Põhinõude osas on kostjad nõude kohe õigeks võtnud ning kuivõrd kostjaid ei olnud võlgnevusest teavitatud, siis ei ole nad oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Viivisenõude osas rahuldas kohus hagi osaliselt. Kohus leiab, et § 163 lg 1 ja 168 lg 5 alusel on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
4 (5)
Peeter Pällin Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.