Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
29.mai 2012, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-8278
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik osaühing LUIK (registrikood 12124227, asukoht Riia 33, Võiste, Tahkuranna vald, 86501 Pärnumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige Riina Luik Ajutine pankrotihaldur (Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert; e-post: [email protected])
Kohtuistung
09.mai 2012, osalesid R. Luik ja A. Õnnik
Võlgniku osaühingu LUIK pankrotiavaldus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Sama tähtaja jooksul samas korras võib ajutine pankrotihaldur määruse peale kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
OÜ LUIK esitas 27.02.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 08.05.2012 aruandes ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et võlgnikul puudub vara võlgade tasumiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 09.05.2012 korraldatud kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde ja seletas, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes kajastatud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole ning võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlgnik, võlausaldajad või mõni kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude eeldatavat summat 2950 eurot ettemaksuna kohtu deposiiti, tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.05.2012 kohtumäärusega kohus kutsus võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid üles tasuma menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaksu 2650 eurot 25.maiks 2012. Vastav teade avaldati elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 10.05.2012. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.
Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on olemas pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 46 312,80 €, vara ei ole, samuti puudub tagasivõidetav või tagasinõutav vara. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab menetluse osaühingu LUIK pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuse ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu LUIK dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Riina Luige (Luik). Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 järgi mõistab kohus
2 (3)
sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine haldur taotleb määrata ajutise halduri tasu, pankroti raugemise korral palub ajutine haldur mõista ajutise halduri tasu 397 € (millele lisandub sotsiaalmaks) välja Eesti Vabariigi vahendite arvelt, pankroti väljakuulutamise korral välja mõista võlgnikult (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise halduri tööaja arvestuse järgi on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 15 tundi. Ajutise halduri kulude kohta A. Õnnik taotlust ei esitanud. Kohus leiab, et taotletud tasu suurus ja tunnitasu määr vastab ajutise halduri kvalifikatsioonile; ajakulu on proportsioonis asja keerukuse, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisu ja mahuga. Võlgniku juhatuse liige tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et võlgnikul tasu maksmiseks vahendeid ei ole. Eeltoodu alusel ja lähtudes PankrS § 23 lg 1 ja lg 4 sätetest kohus määrab ajutise halduri tasu suuruse (lisandub sotsiaalmaks), millest 397 eurot makstakse välja riigi vahenditest. Ülejäänud osas jääb ajutise halduri tasu võlgniku kanda.
Heli Käpp Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.