Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ; registrikood 11970078; asukoht: Tammsaare tee 47, Tallinn 11316; telefin: 613 7638; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ HE(registrikood XXX; asukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Veinberg (Advokaadibüroo Legest, Soosepa põik 4, Viimsi vald, 74020 Harjumaa, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt HE hageja OÜ K kasuks välja 3907 (kolm tuhat üheksasada seitse) eurot ja 66 senti, millest 3792 eurot on põhivõlgnevus ja 115,66 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt HE hageja OÜ K kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,05% põhinõude summalt (3792 eurot) päevas alates 18.01.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja OÜ HE kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2011.a töövõtulepingu, millega hageja kohustus vahetama ja paigaldama klaasfassaadi aadressil XXX, Tallinn. Hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja valmistas klaasfassaadi, kuid kostja jättis töö eest tasumata. Kostja jättis tasumata arve nr 1215 summas 3792 eurot. Hageja edastas kostjale eposti teel allkirjastamiseks akti, mida kostja ei ole allkirjastanud. Samas ei ole kostja tööde vastuvõtmata jätmist põhjendanud ega osutanud töös esinevatele puudustele. Kuna kostja ei ole töös esinevatele puudustele viidanud, oli tal kohustus töö vastu võtta ja selle eest tasuda.
2.Hageja nõudis kostjalt põhinõude väljamõistmist summas 3792 eurot, samuti sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 115,66 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist määras 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Kostjale vastates leidis hageja 27.03.2012.a seisukohtades, et tööde teostamine venis kostjast tulenevatel põhjustel, sest kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi. Kostja jäätis tasumata hageja esitatud arved. Lepingu punkti 7.3. järgi oli tööde maksumus 7700 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu punkti 7.4. järgi pidi hageja esitama kostjale ettemaksu arve 30% ulatuses tööde mahust pärast lepingu allkirjastamist kahepäevase maksetähtajaga. Kostja poolt tähtajaks arvet ei tasutud. Kolmanda makse arve pidi moodustama 40% tööde mahust ja kostja pidi arve tasuma 7 päeva jooksul, kuid kostja arvet ei tasunud. Kostja võis jätta arve aktsepteerimata, kui tal on vastuväiteid tööde kvaliteedile, kuid tööde kvaliteedile ja nõuetele kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
4.Kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkis esmalt tööde tegemises viivitus 10 päeva (09.08. kuni 19.08.2011.a). Teistkordselt tekkis viivitus 43 päeva ajavahemikus
05.09.kuni 18.10.2011.a Hageja poolt olid tööd põhiosas lõpetatud 02.09.2011.a, millest kostjat teavitati. 02.09.2011.a informeeris hageja kostjat soovist tööd lõpetada. Selleks ajaks olid veel paigaldamata ainult iluliistud. Kostja hageja e-kirjadele ei vastanud.
5.Hageja teostas töid vastavalt projektile. Tööjoonised esitas hageja kostjale 03.08.2011.a ning 10.08.2011.a. Seega on hageja oma kohustused täitnud. Kaetud tööde puhul oli töödega võimalik tutvuda kostja omanikujärelevalvel, kuid järelevalve hagejale teadaolevalt töödega tutvunud ei ole. Tööde iseloom ei olnud keeruline ja neid tehti kiiresti. See oleks eeldanud
Lk (17)
kostja ja omanikujärelevalve pidevat kohalolekut ja iga klaasbloki kohaletõstmisel tehtud töö osa pildistamist. Hageja eeldab, et kostja on aktsepteerinud kaetud tööd, kuna kostja on tasunud ettemaksuarved pretensioone esitamata. Kahtluste puhul on võimalik eemaldada klaasfassaadilt iluliistud, mille puhul on kaetud tööd selgelt näha. Väljakujunenud praktikas selliste tööde akteerimist ei teostata.
6.Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ta töid vastu ei võtnud. Kostja ei ole esitanud tööde osas ühtegi pretensiooni. Kostja on akti kättesaamist kinnitanud, mis nähtub kostja esindaja vastuse punktist 10. Puuduste korral oleks olnud kostjal õigus nõuda nende likvideerimist, alandada hinda vms. Kostja sisuliselt vältis kontakti hagejaga. Kõik pretensioonid esitas kostja alles vastuses hagiavaldusele. Kostja põhistab oma vastuväiteid ebaolulistele ja formaalsetele puudustele viidates. Kostja põhiline vastuväide on täitedokumentatsiooni esitamata jätmine, kuid hagejal on täitedokumentatsioonist üle andmata ainult sertifikaadid. Need annab hageja koheselt üle siis, kui kostja tasub tehtud tööde eest. Hageja ja kostja kohustused ei ole võrreldavad ja on proportsioonist väljas hageja kahjuks. Kui töödes peaksid ilmnema vead, on kostjal olemas lepingust tulenev garantiikaitse.
7.Kohtule 16.04.2012.a esitatud seisukohtades märkis hageja, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja on lepingust tuleneva töö teinud. Kostja tasus talle esitatud arved viivitusega, kuid vaatamata sellele tegi hageja tööd lõpuni. Hageja kasutas tööde teostamisega viivitamisel VÕS § 111 lõikes 1 toodud õiguskaitsevahendit. Hageja esitas kostjale korduvalt meeldetuletusi arvete tasumiseks. 18.102.2011.a andis hageja kostjale täiendava tähtaja arve tasumiseks. Vaatamata sellele, et kostja oma kohustust ei täitnud, täitis hageja oma kohustused 31.11.2011.a ja esitas 01.12.2011.a arve. Kostja oli seega arvete tasumisega pidevas viivituses.
8.Kaetud tööde aktid on hageja hinnangul puhas formaalsus. Kostja poolt esitatud leping on tüüpleping, mis sõlmitakse üldehitustööde puhul. Kaetud tööde klausel lepingus on sisutu. Hageja ei ole teostanud selliseid töid, mis on kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 88 „Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja kord“. Hageja esitas kohtule e-kirjavahetuse klaasfassaadide paigaldamisega tegeleva ettevõttega, kelle vastusest nähtub, et seesuguste tööde puhul üldjuhul kaetud tööde akte ei vormistata. Lepingus toodud tööde puhul piisab iluliistude eemaldamisest.
9.Hageja leidis, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest. Tellija ei või jätta tasumata kogu tehtud tööde eest, vaid ainult vaidlusaluse osa suhtes (n sertifikaatide osas nõuda kohustuse täitmist ühel ajal). Sertifikaatide esitamata jätmine ei ole selline puudus, mis oleks alus tasu maksmisest keeldumisel. See on ebaoluline puudus. Hageja esitas sertifikaadid kohtule. Samuti esitas hageja dokumendid, mis olid olulised töö tegemisel (tööjoonised). Dokumendid on saadetud 03.08.2011.a.
10.14.05.2012.a esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad. Hageja rõhutas, et poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 15.3. leppisid pooled kokku EATÜ 2005 kohaldamises. Kaetud tööde akte selliste tööde puhul üldjuhul ei koostata ning vajadusel saab alati avada nn umbosad. Hageja teatas kostjale 02.09.2011.a e-kirjas tööde lõppjärgust, mis andis kostjale võimaluse enne tööde katmist see üle vaadata. Tööde osas ei ole senini esitatud ühtegi kaebust, sh ehitise tellijalt. Lepingus ei ole defineeritud kaetud tööde sisu. Kui sisustada mõiste „kaetud tööd“ ehitusseaduses toodud definitsiooni abil, siis lepingulised tööd nende alla ei kvalifitseeru.
Lk (17)
11.Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest. Kostja on lepingu punkti
7.4.alusel kohustatud tasuma lõpliku tasu esitatud arve alusel. Väide, et hageja pole esitanud kogu dokumentatsiooni, ei anna alust tasunõude välistamiseks. Sissenõutavat summat võiks vähendada ainult esitamata sertifikaatide osas, mis on aga käesolevaga esitatud. Kostja väited selle kohta, et tööde ülevaatamine ei olnud enam võimalik ajal, mil hageja saatis kostjale akti, on arusaamatud. Kuidas sellisel juhul andis kostja üle tööd ehitise omanikule. Töödega viivitamise põhjustest oli kostja teadlik ja hageja on täitnud oma lepingust tuleneva teavitamise kohustuse.
12.Hageja ei nõustunud kostja hinna alandamise avaldusega. Kostja väited toodete mittevastavuse kohta on oletustele tuginevad ega ole põhjendatud. Kui kostjal jäi hageja viivitamise tõttu saamata 6000 eurot, on tegemist kostjal tekkiva kahjuga. Kahju hüvitamist võib nõuda pärast kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist VÕS § 115 lg 2 alusel. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on hageja süü tõttu kannatanud varalist kahju ja kostja ei ole hagejale andnud täiendavat tähtaega. Kostja vastav väide on alusetu. Hinna alandamisel tuleb arvestada tasu vähendamise piiranguid VÕS § 644 lg 1 alusel. Hageja viis töö vastavusse, kuna ta esitas sertifikaadid. Kostja ei ole teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest. Hinna alandamise eeldused ei ole täidetud. Isegi kui need oleks täidetud, tuleb arvestada hinna alandamise eesmärki ehk tasakaalu saavutamist pooltevahelistes suhetes. Hageja leidis, et kui kohtu arvates on võimalik lugeda hinna alandamise eeldused täidetuks, tuleks kohaldada VÕS § 112 lg 1 ja väärtuste suuruse peaks asjaolusid arvestades määrama kohus. Täiendavalt märkis hageja, et kostja väited hageja suulisest teavitamisest töödes esinevate puuduste kohta on tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tõi välja, et poolte vahel sõlmitud lepingu p
7.2.kohaselt pidi hageja kostjale tööd üle andma hiljemalt 29.08.2011.a. Lepingu punkti
7.1.3.järgi pidi hageja täitedokumentatsiooni kostjale üle andma hiljemalt 29.08.2011.a. Hageja poolt kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on aga koostatud 31.10.2011.a. Seega on hageja hilinenud tööde ja täitedokumentatsiooni üleandmisega enam kui kahe kuu võrra ja on seeläbi oluliselt rikkunud lepingust tulenevat kohustust.
14.Lepingu punkti 4.1.5. järgi pidi hageja esitama kostjale jooksvalt koos tööde valmimisega täitedokumentatsiooni, kuid hageja ei ole seda kohustust täitnud. EhS § 31 järgi on hageja samuti kohustatud esitama kostjale kõik dokumendid.
15.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a määrusega nr 71 on kehtestatud „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“, mille § 7 lg 1 järgi tuleb kaevate konstruktsioonide või ehitiste osade kohta koostada kaetud tööde aktid. Lepingu punkti 11.1. järi pidi hageja tegema tööd vastavalt heale ehitustavale ja kehtivatele õigusaktidele. Lepingu punkti 11.2 järgi pidi hageja koostama kaetud tööde aktid ja esitama need kostjale. Hageja valmistas ja paigaldas kostja tellimuse klaasfassaadi, kuid ei teavitanud kostjat enne konstruktsioonide katmist ega esitanud kostjale kaetud tööde akte ning fotosid kaetud töödest, millega hageja rikkus lepingut. Määruse § 1 p 5 järgi pidi hageja esitama kostjale teostusjoonised, mida hageja teinud ei ole. Samuti tuli hagejal vastavalt määruse § 1 punktile 10 esitada ehitustoodete vastavussertifikaadid, mida hageja teinud ei ole.
Lk (17)
16.Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.4. järgi pidi kolmas makse teostatama pärast tööde üleandmist koos dokumentatsiooniga. Kuna hageja ei ole üle andnud kostjale lepingust ja seadusest tulenevat täitedokumentatsiooni, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viimase makse tegemist. Sisuliselt on hageja esitanud kostjale tööde üleandmise akti alles 31.10.2011.a ehk rohkem kui kaks kuud pärast tööde lepingujärgse üleandmise tähtpäeva. Hageja on tööd teinud kolm korda pikema aja jooksul ja ületanud tähtaega, mis on lepingu rikkumine. Kaetud töid ei ole enam võimalik üle vaadata, mistõttu puudub kostjal võimalus kontrollida tehtud tööde kvaliteeti. Kuna hageja kostjale dokumentatsiooni esitanud ei ole, siis ilmselt ei ole seda olemas. Kuna viimase makse aluseks olevad toimingud on hagejal tegemata, siis puudub tal lepingu kohaselt alus viimase makse tegemiseks ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
17.Kostja leidis kohtule 30.04.2012.a esitatud seisukohtades, et antud vaidluse puhul ei ole kohaldatavad EATÜ sätted, kuna pooled ei ole nende sätete kohaldamises kokku leppinud. Hageja väited kostja poolsete maksete hilinemisega on ebaõiged. Kostja hilines küll esimese esitatud arve maksmisega, kuid hageja ei teavitanud kostjat sellest, et hilinemine takistab lepingu täitmist. Hageja teatas 12.08.2011.a e-kirjas: „hea oleks, kui saate täna ettemaksu tehtud“. Mitte üheski kirjas ei öelnud hageja kostjale, et tasumisega viivitamine takistab lepingu täitmist. Seega ei saa hageja tugineda sellele, et tööde teostamise tähtaeg venis arvete tasumise viivitamise tõttu.
18.Teise arve esitas hageja kostjale 29.08.2011.a ning selle maksetähtaeg oli 05.09.201.a. Lepinguliste tööde valmimise tähtaeg oli 29.08.2011.a. Seega esitas hageja kostjale teise arve alles siis, kui töö pidi valmis olema. Seega ei olnud kostja lepingujärgsel tööde ja dokumentatsiooni üleandmise päeval ühegi kohustuse täitmisega viivituses. Kuna hageja tunnistas, et 02.09.2011.a oli osa töid veel tegemata, ei olnud kostja ka siis viivituses ühegi kohustuse täitmisega.
19.Kuna hageja paigaldatud klaasfassaad on suuremõõtmeline ja raske, on äärmiselt oluline kontrollida klaaspaneelide kinnituste ehitise külge, et vältida nende lahtitulekut. Hageja ei teavitanud kostjat konstruktsioonide kinnikatmisest, mistõttu ei olnud kostjal võimalik tööd üle vaadata ja veenduda kinnituste tugevuses. Hageja väide, mille kohaselt pakettide puhul ei teostata kaetud tööde akteerimist, ei oma antud asjas tähtsust. Poolte vahel allkirjastatud lepingu järgi tuli kaetud tööd kostjale üle anda, mistõttu ei saa hageja tugineda väidetavale tavale. Asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt saab kaetud töid vaadelda iluliistude eemaldamisel. Kaetud tööde ülevaatamine oli oluline, mitte formaalne. Hageja väidete kohaselt teavitas ta kostjat 02.09.2011.a, et tööd on lõppjärgus, mis läheb vastuollu hageja väitega tööde kiirest teostamisest. Hageja ütluste vastuolulisuse tõttu tuleb nende tõepärasuses kahelda.
20.Sertifikaadid on kostjale olulised, kuna ainult nende läbi on võimalik kontrollida hageja toodete vastavust õigusaktidele. Seega on sertifikaadid olulise tähtsusega ja nende esitamata jätmine ei võimaldanud kostjal kontrollida tehtud tööde vastavust.
21.Kostja leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingu punktis 7.4. on selgesõnaliselt öeldud, et kolmas makse teostatakse pärast tööde üleandmist koos dokumentatsiooniga. Seega oli hagejal kohustus anda lepinguga kostjale üle nii tööd kui ka nendega seotud dokumentatsiooni. Lepingu punkt 11.2 kohustas hagejat teavitama kostjat kaetud tööde aktide koostamisest üks päev ette, kuid seda nõuet ei ole hageja täitnud. Hageja ei ole ka esitanud kaetud tööde akte, mis on lepingu oluline rikkumine. Kostjal on õigus
Lk (17)
tugineda töödes esinevatele mittevastavustele VÕS § 645 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel, kuna hageja rikkus lepingut tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostjal on õigus tugineda puudustele isegi siis, kui lugeda, et ta ei ole tööd õigeaegselt üle vaadanud. Ülevaatamine ei olnud enam sisuliselt võimalik hetkel, mis hageja saatis kostjale üleandmise akti, sest ehitis ei kuulu kostjale ja hageja oli kõik tehtud tööd katnud. Tööde ülevaatamine ei ole võimalik ainult viimistluselemendi eemaldamise teel. Klaaside vaheline osa on kaetud soojustusmaterjaliga ning see omakorda viimistluselementidega. Klaaside kinnituskonstruktsioonid jäävad soojustuse alla.
22.Hageja tegi ühtlasi oma kohtule esitatud menetlusdokumendis hinna alandamise avalduse. Kuna hageja ei ole esitanud kõiki lepingus nimetatud dokumente ega teavitanud kostjat kaetud tööde tegemisest, kasutab kostja õigust alandada hinda. Kuna hageja kattis tööd ilma kostjat teavitamata ega teinud pilte kaetud konstruktsioonidest, ei ole kostjal isegi sertifikaatide alusel võimalik veenduda, et hageja paigaldas sertifikaadile vastava toote, sest toodete märgistused on kinni kaetud. Toote mittevastavus võib kaasa tuua olulist kahju kostjale ja kolmandatele isikutele. Hageja viivituse tõttu jäi kostjal peatöövõtjalt saamata enam kui 6000 eurot. Kostja alandab lepingulist hinda poole võrra ehk 4740 euro võrra.
23.Kostja on teavitanud hagejat töös esinevatest puudustest telefoni teel tööde teostamise käigus. Puudused töös seisnevad selles, et hageja jättis kostjale esitamata kaetud tööde aktid, sertifikaadid, päevikud. Nimetatud dokumendid on tasunõude tekkimise aluseks ja need oleksid võimaldanud kontrollida tehtud tööde vastavust lepingule. Hageja pidi olema teadlik, et ta ei ole esitanud kostjale kõiki ehitusega seotud dokumente ja see lepingu rikkumine oli ilmselt tahtlik.
24.Kohtule 14.05.2012.a esitatud seisukohas märkis kostja, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4.1.6. järgi pidi hageja viivitamatult kirjalikult teatama kostjale kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada tööde tähtaegset valmimist. Hageja esitatud arve maksetähtaeg oli 09.08.2011.a ning arve summa 2844 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus 15.08.2011.a hagejale 2000 eurot, kuid alles 15.08.2011.a õhtul kirjutas hageja kostjale, et ta ei saa ilma ettemaksuta tööd alustada. Hageja e-kiri on saadetud pärast seda, kui kostja tasus suurema osa hageja esitatud arvest. Kirjast ei nähtu, et kui hageja ei tasu viivitamatult veel tasumata osa, on objekti tähtaegne valmimine ohustatud.
25.Kostja lõplikes seisukohtades 15.05.2012.a jäi kostja oma varasemate väidete juurde. Lepingu punkti 7.2. järgi pidi hageja töödega alustama hiljemalt 04.08.2011.a. Hageja esitas kostjale esimese arve 08.09.2011.a ja selle tähtaeg oli 09.08.2011.a. Seega pidi hageja alustama töödega enne arve esitamist ja arve tasumisega viivitamine ei saa olla tööde alustamisega viivitamise põhjuseks. Hageja ei ole tõendanud, et esimese arve tasumisega viivitamine põhjustas tööde alustamisega viivitamist. Hageja ei hoiatanud kostjat ka 15.08.2011.a e-kirjas, et tööde tähtaegne valmimine on ohus. Kaetud tööde akte ei esitanud hageja kohtule isegi kohtumenetluse käigus. Kohtule esitatud AS M selgitus ei ole asjakohane, kuna pooled leppisid kokku kaetud tööde aktide koostamises. Sertifikaadid pidi hageja esitama 29.08.2011.a, aga esitas need alles kohtumenetluse käigus. Hageja ei teavitanud kostjat tööde kinnikatmisest. Tööde üleandmise akt saadeti kostjale 31.10.2011.a, kuid selleks ajaks oli kostja leping peatöövõtjaga juba üles öeldud, mistõttu ei saanud kostja töid sellel päeval enam üles öelda. Kostja hinna alandamise avaldus on põhjendatud, sest hageja hilines töödega enam kui kaks kuud, ei esitanud kaetud tööde akte isegi kohtumenetluse käigus ja esitas alles kohtus sertifikaadid. Hageja ei teavitanud kostjat tööde kinnikatmisest.
Lk (17)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on tervikuna põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 03.08.2011.a ehituse alltöövõtulepingu nr 061/1, millega hageja kohustus vahetama ja paigaldama klaasfassaadi aadressil XXX, Tallinn; 2) kostja jättis hagejale tasumata viimase arve nr 1215 summas 3792 eurot; 3) alltöövõtulepingu kohaselt pidid tööd valmima 29.08.2011.a, kuid tähtaegselt hageja kostjale töid üle ei andnud; 4) hageja edastas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti e-posti teel 31.10.2011.a; 5) kostja sai e-posti teel edastatud üleandmise-vastuvõtmise akti kätte, kuid ei allkirjastanud seda; 6) kostja ei esitanud hagejale kuni käesoleva kohtuvaidluse alguseni ühtegi etteheidet tööde lepingule mittevastavuse kohta kirjalikult või e-posti teel; 7) hageja ei ole kostjale üle andnud ega koostanud kaetud tööde akte; 8) vastavussertifikaadid esitas hageja kostjale kohtumenetluse käigus.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kui alltöövõtja tasunõue on kostja suhtes sissenõutavaks muutunud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele või mitte ning kas kostjal on õigus hagiavaldusele vastu vaidlemisel tugineda töödes ilmnevatele puudustele. Kostja on kohtumenetluse käigus esitanud hinna alandamise avalduse, millele hageja on vastu vaielnud. Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine
29.Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas hageja tasunõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Hageja on leidnud, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuna ta saatis kostjale tööde üleandmise akti, millele kostja ei vastanud. Kostja ei esitanud hagejale tööde kvaliteedi suhtes ühtegi pretensiooni ega põhjendanud, miks ta töid vastu ei võta. Kui töös ka oleksid esinenud puudused, ei saa kostja keelduda kogu arve tasumisest, vaid ainult selles osas, mis seondub väidetavate puudustega. Hageja pidas arusaamatuteks neid kostja väiteid, milliste kohaselt ei olevat kostja ajal, mil hageja talle tööde üleandmise akti saatis, enam saanud töid üle vaadata. Sellisel juhul jääks ebaselgeks, kuidas kostja ise andis tööd hoone omanikule üle.
30.Kostja väitis hageja nõudele vastu vaieldes, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest lepingu punkti 7.4. järgi pidi kolmas makse teostatama pärast tööde üleandmist koos dokumentatsiooniga. Kuna hageja ei ole üle andnud kostjale lepingust ja seadusest tulenevat täitedokumentatsiooni, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viimase makse tegemist. Hageja viivitas enam kui kaks kuud tööde üleandmisega. Kaetud tööde aktid jäeti üldse koostamata ja tagantjärele ei ole kostjal enam võimalik kontrollida nende tööde kvaliteeti.
31.Kohus leiab, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellest tuleneb kohtu hinnangul, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö
Lk (17)
valminud. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingu tingimustele. Sellisel juhul muutub töö valmimisega töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, kuid tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kui puudused on ebaolulised ega takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, tuleb tööd vastu võtta. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas sätestab VÕS § 638 tellijale töö vastuvõtmise kohustuse. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
32.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et tellijal on teatud juhtudel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kuid keeldumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Tellija ei või keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainult ebaoluliste puuduste tõttu (samas, p 22). Ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks ei piisa vaid töövõtulepingu alusel töö tegemise tuvastamisest (RK TKo 28.02.2008.a nr 3-2-1-1-08, p 13). On vaja tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Need asjaolud peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja (samas, p 13). Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele, aga see muudab tõendamiskoormuse jaotust (samas, p 21). Riigikohtu hinnangul ei sõltu töövõtja õigus tasu nõuda sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingulist tähtaega või mitte (RK TKo 25.06.2009.a nr 3-2-1-67-09, p 14). Tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnistada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (RK TKo 28.03.2006.a nr 3-2-1-16-06, p 11).
33.Kohus leiab antud asjas, et kuigi hageja rikkus tööde valmimiseks ettenähtud tähtaega ega andud töid üle koos kostja viidatud dokumentidega, tuleb töö lugeda kostjale üleantuks. Ainuüksi tähtaja rikkumine ei saa anda tellijale õigustust keelduda tööde vastuvõtmisest. Töö oli valmis selle põhilises osas ning hageja poolt lepinguliste kõrvalkohustuste täitamata jätmise ettekäändel ei saanud kostja tööde vastuvõtmisest keelduda.
34.Poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 061/1 (toimiku lk 6-10) punkt 7.4. nägi ette, et kolmas makse teostatakse peale töö üleandmist koos dokumentatsiooniga. Sama punkt sätestas, et kui kostjal on vastuväiteid tehtud tööde kvaliteedile ja nõuetele, siis ei ole tal õigust jätta aktsepteerimata arvet täies ulatuses, vaid vaidlusaluse osa suhtes. Tööde üleandmise osas nägi lepingu punkt 12.2 ette, et tööd tuli üle anda tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga. Hageja pidi teatama kostjale tööde valmimisest ja üleandmisest 1 päev ette. Kostja oli kohustatud töö üle vaatama. Töö üleandmisel tuli lepingu punkti 12.3 järgi üle anda ka kõik töö juurde kuuluvad dokumendid.
35.Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise kuupäevaks on märgitud 31.10.2010.a (toimiku lk 12). Kohus eeldab, et aastaarv „2010“ on aktile märgitud ekslikult ning tegelikuks aastaarvuks peaks olema 2011, kuivõrd poolte vahel sõlmitud leping allkirjastati alles 2011.a. Aktil puuduvad poolte allkirjad, kuid akti saamist ei ole kostja eitanud. Hageja e-kirjadest Lk (17)
kostjale 07.11.2011.a ja 09.11.2011 (toimiku lk 13) nähtub, et hageja küsis kostjalt korduvalt, kas kostja on akti üle vaadanud ja aktsepteerib töid. 09.11.2011.a kirjas viitab hageja, et kuna töödega on ilmselt kõik korras, teeb hageja kostjale arve. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja pöördumistele vastanud.
36.02.09.2011.a teatas hageja kostjale e-kirjaga (toimiku lk 45), et tehtud töödes on puudu veel mõned viimistluse elemendid. 08.09.2011.a teatas hageja kostjale, et soovib järgmisel päeval objekti lõpetada (toimiku lk 46). 12.09.2011.a saatis hageja kostjale veelkordse järelpärimise arve tasumise kohta ning teatas soovist objekt lõpetada (toimiku lk 65). Samasisulist ettepanekut kordas hageja 23.09.2011.a e-kirjas kostjale (toimiku lk 66) ning 27.09.2011.a e-kirjas kostjale (toimiku lk 67). Toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja pöördumistele vastanud. 18.10.2011.a teatas hageja kostjale e-kirjaga, et kui 19.10.2011.a toimub laekumine, teeb hageja tööd 20.-21. oktoobril lõpuni (toimiku lk 69). Kostja sellele ei vastanud. 03.11.2011.a küsis hageja kostjalt, milline on viimase seisukoht teostatud tööde akti suhtes (toimiku lk 70), kuid toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ka sellele pöördumisele vastanud.
37.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks vaatamata sellele, et lepingu kohaselt tuli viimase makse teostamise eeldusena edastada kogu dokumentatsioon. Põhilises osas olid tööd nende üleandmise ajaks valmis ning hageja teavitas kostjat korduvalt soovist töid üle anda. Hageja teavitustele kostja ei vastanud. Samuti ei reageerinud kostja asjas kogutud tõendite kohaselt hageja saadetud aktile ega sellega seotud e-kirja teel edastatud järelpärimistele. Kostja on küll menetluse käigus väitnud, et esitas hagejale oma pretensioonid suuliselt, kuid selliste pretensioonide esitamist ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole ka tõendanud nende väidetavate takistuste olemasolu, mis ei võimaldanud tal valminud töid üle vaadata. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tööd kostja poolt VÕS § 638 alusel vastu võetuks. Töö vastuvõtmine ei võta kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele ning järgnevalt annab kohus hinnangu küsimusele, kas hageja teostas tööd lepingukohaselt või mitte. Tööde lepingutingimustele mittevastavus
38.Hageja on käesolevas menetluses möönnud, et tööd ei valminud lepingus määratletud tähtajaks, kuid hageja on leidnud, et viivitus tekkis kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja märkis, et lepingu punkti 7.4. järgi pidi kostja tasuma esimese ettemaksuarve pärast lepingu allkirjastamist kahepäevase maksetähtaja jooksul. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud, mistõttu tekkis esimene tööde teostamise viivitus 10 päeva (09.08. kuni 19.08.2011.a). Teistkordselt tekkis 43 päevane viivitus ajavahemikus 05.09. kuni 18.10.2011.a. Põhiosas olid tööd lõpetatud juba 02.09.2011.a, mil olid paigaldamata ainult iluliistud ja sellest kostjat teavitati. Tööjoonised esitas hageja kostjale 03.08.2011.a ning 10.08.2011.a. Kaetud tööde puhul oli töödega võimalik tutvuda kostja omanikujärelevalvel, kuid järelevalve hagejale teadaolevalt töödega tutvunud ei ole. Lepinguliste tööde iseloom ei olnud keeruline ja neid tehti kiiresti, mis oleks eeldanud kaetud tööde puhul kostja ja omanikujärelevalve pidevat kohalolekut. Kuna kostja tasus ettemaksu arved ilma pretensioone esitamata, on ta järelikult kaetud tööd aktsepteerinud. Väljakujunenud praktikas tegelikult selliste tööde puhul kaetud osade akteerimist ei teostata. Kaetud tööde klausel lepingus on sisutu. Selleks, et kaetud töid kontrollida, piisab iluliistude eemaldamisest. Õigusaktidest ei tulene vajadust koostada seda liiki tööde puhul kaetud tööde akte. Samuti leidis hageja, et tööde teostamisega viivitamisel kasutas ta VÕS § 11 lõikes 1 toodud õiguskaitsevahendit.
39.Kostja leidis, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele, kuna hageja viivitas pikka aega tööde teostamisega. Samuti ei ole hageja kostjale üle andnud
Lk (17)
täitedokumentatsiooni, vastavussertifikaate ega kaetud tööde akte. Antud tööde puhul nägi leping ette kaetud tööde aktide koostamise. Kuna neid ei ole koostatud, ei saa kostja enam tagantjärele tuvastada, kas tööd olid kvaliteetsed või mitte. Hageja ka ei teavitanud kostjat enne konstruktsioonide katmist ega teinud nendest töödest fotosid. Asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt saab kaetud töid vaadelda iluliistude eemaldamisel. Hageja väited maksete hilinemise kohta on ebaõiged. Kostja hilines küll esimese esitatud arve maksmisega, kuid hageja ei teavitanud kostjat sellest, et hilinemine takistab lepingu täitmist. Mitte üheski kirjas ei öelnud hageja kostjale, et tasumisega viivitamine takistab lepingu täitmist. Kuna hageja tunnistas, et 02.09.2011.a oli osa töid veel tegemata, ei olnud kostja ka siis viivituses ühegi kohustuse täitmisega.
40.Analüüsides poolte väiteid ning asjas kogutud tõendeid leiab kohus, et hageja ei andnud töid üle lepingus märgitud tähtajaks ning rikkus lepingus sätestatud kohustust kaetud tööde aktide koostamise ja üleandmise kohta. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 642 lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Riigikohus on leidnud, et tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuste rikkumise eest (RK TKo 28.02.2012.a nr 3-2-1-177-11, p 11). VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab töövõtja saavutama lepinguga kokku lepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks põhikohustusele võib olla mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse (RK TKo 28.03.2011.a nr 3-2-1-180-10, p 9). Lepingulise kõrvalkohustuse rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui pool on põhikohustuse täitnud nõuetekohaselt. Kohus leiab, et lepingust tulenev kaetud tööde aktide koostamise kohustus oli hageja kõrvalkohustus, millist tuli samuti täita ning mille täitmata jätmise tõttu oli kostjal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid.
41.Poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 061/1 (toimiku lk 6-10) p 3.1. järgi oli lepingu objektiks XXX trepikoja klaasfassaadi valmistamine ja paigaldustööd. Lepingu p 7.4. järgi pidi hageja esmalt esitama kostjale ettemaksu arve 30% ulatuses tööde mahust pärast lepingu allkirjastamist kahepäevase maksetähtajaga. Teine makse pidi teostatama pärast tähtsamate materjalide, profiilide ja klaasi tarnet objektile. Selle arve maksetähtajaks oli lepingu kohaselt 7 päeva ning arve esitamise aluseks oli 60% tööde mahust, millest tuli tasaarveldada ettemaks. Kolmanda makse pidi kostja teostama pärast töö üleandmist koos dokumentatsiooniga. Lepingu punkt 7.4. nägi ette, et kui kostjal on vastuväiteid tehtud tööde kvaliteedile ja nõuetele, siis ei ole tal õigust jätta aktsepteerimata arvet täies ulatuses, vaid vaidlusaluse osa suhtes.
42.Toimikus olevatest tõenditest nähtub, et hageja oli esitanud kostjale ettemaksuarve summas 2844 eurot maksetähtajaga 09.08.2011.a (toimiku lk 43) ning teise arve 29.08.2011.a summas 2844 eurot maksetähtajaga 05.09.2011.a (toimiku lk 44). Kostja e-kirjast hagejale 15.08.2011.a (toimiku lk 62) nähtub, et kostja tasus ettemaksu arve osaliselt ehk 2000 euro suuruses summas 15.08.2011.a. Hageja 15.08.2011.a e-kirjast kostjale (toimiku lk 197) nähtub, et hageja teatas kostjale, et saab töid alustada ainult ettemaksu alusel. Kohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt (toimiku lk 189) tasus kostja hagejale 15.08.2011.a tõepoolest 2000 eurot. 19.08.2011.a tasus kostja hagejale 844 eurot. 16.09.2011.a tasuti hagejale 1422 eurot ning ka 18.10.2011.a tasuti hagejale 1422 eurot. Seega tasus kostja hageja arveid hilinemisega. Kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja käsitlusega, mille kohaselt ta teist hageja esitatud arvet enne tööde valmimistähtaega maksma ei pidanud. Sellisel viisil leping kostjale arvete tasumist ei võimaldanud.
Lk (17) 10
43.Lepingu punkti 7.1.1. järgi pidi hageja valmistama klaasfassaadi profiilid, värvima ja transportima need objektile hiljemalt 19.08.2011.a. Montaaži pidi lepingu punkti 7.1.2. järgi alustama hiljemalt 19.08.2011.a ja lõpetama hiljemalt 29.08.2011.a. Täitedokumentatsioon tuli esitada kostjale hiljemalt 29.08.2011.a. Töödega tuli alustada kooskõlas lepingu punktiga
7.2.hiljemalt 04.08.2011.a ja tööd tuli kostjale üle anda hiljemalt 29.08.2011.a. Tööde tähtaja edasilükkamist võis hageja vastavalt lepingu punktile 5.1. nõuda siis, kui kostja nõudel teostatakse lisatöid, mille maksumus moodustab enam kui 10% tööde maksumuses. Kostjale edastatavas kirjalikus taotluses tuli ära näidata lisatähtaeg. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ei ole esitanud kostjale kirjalikku taotlust tööde tähtaja pikendamiseks. Samuti ei ole hageja avaldanud soovi pikendada tööde tähtaega seoses sellega, et ta peab teostama lisatöid.
44.15.08.2011.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 48), milles ta teatas, et ilma ettemaksuta ta töid teha ei saa. Kostjale 02.09.2011.a saadetud e-kirjas (toimiku lk 45) teatas hageja, et töödest on puudu veel mõned viimistluse elemendid. Samuti küsis hageja kostjalt, kas selline puudus mõjutab kostjat seoses objektil muude tööde teostamisega. Hageja soovis saada ka vastust küsimusele, kas tema esitatud arve on tasutud. 12.09.2011.a saatis hageja kostjale veelkordse järelpärimise arve tasumise kohta ning teatas soovist objekt lõpetada (toimiku lk 65). Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja pöördumisele vastanud. Seega nähtub kogutud tõenditest, et kuigi hageja tundis pidevat huvi arvete tasumise kohta ning põhistas esimeses sellekohases pöördumises oma vajadust ettemaksu saada, ei ole hageja kordagi teatanud kostjale, et arvete tasumisega viivitamise tõttu pikeneb tööde valmimise tähtaeg.
45.Hageja oli lepingu punkti 4.1.6. alusel kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikult hagejat kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada tööde tähtaegset valmimist. Lepingu punkt
15.3.nägi ette, et lepingus kokku leppimata küsimustes järgitakse EATÜ 2005 põhimõtteid. Ehituse alltöövõtulepingute üldtingimuste (EATÜ 2005, toimiku lk 143-171) p 45 nägi ette, et töövõtja peab mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult edastama alltöövõtjale kõik teated, ettepanekud, muudatused ja pretensioonid lepingu objektiks oleva alltöö kohta. Tingimuste punkt 90 nägi ette, et kui mingil põhjusel, mis ei olene alltöövõtjast, ei tasuta alltöövõtjale, võib alltöövõtja järgmise 7 päeva möödumisel arvates arve tasumise päevale järgnevast päevast saata töövõtjale sellesisulise kirjaliku teate ning keelduda oma kohustuste täitmisest, kuni alltöövõtjale tasutavad maksed on täies ulatuses tasutud.
46.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et tööde teostamisega viivitamise puhul kohaldas ta VÕS § 111 lõikest 1 tulenevat õiguskaitsevahendit. VÕS § 111 lg 1 näeb ette, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus viidata oma lepinguliste kohustuste rikkumisel VÕS § 111 lõikele 1. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjat kirjalikult või e-kirja teel teavitanud sellest, et ta VÕS § 111 lg 1 alusel keeldub tööde jätkamisest kuni ajani, mil kostja on arved tasunud. VÕS § 111 lg 1 alusel saab keelduda oma kohustuse täitmisest vaid siis, kui teine pool on juba lepingut rikkunud ehk pidi lepingut täitma enne täitmisest keelduda soovinud poolt. Käesolevas asjas kogutud tõenditest tuleneb, et hageja pidi lepingulised tööd kostjale üle andma lõplikult valminuna juba 29.08.2011.a. Selleks ajaks tööd valmis ei olnud ning hageja esitas kostjale alles teise makse arve maksetähtajaga 05.09.2011.a. Kuigi kostja ei tasunud selleks ajaks arvet, ei saanud hageja töödega viivitamisel viidata VÕS § 111 lõikele 1, sest hagejapoolne viivitus oli alanud varem. Seega leiab kohus, et hageja rikkus lepingut, kuna ta ei andnud lepingulisi töid üle tähtaegselt ning selline viivitus ei ole vabandatav.
Lk (17) 11
47.Kohus leiab, et hageja rikkus ka lepingulist kohustust dokumentatsiooni koostamise ning üleandmise osas. Lepingu punkti 4.1.5. järgi oli hageja kohustatud esitama vajalikud teostusjoonised, kaetud tööde aktid, ehitustoodete vastavussertifikaadid ja vastavusdeklaratsioonid kostjale jooksvalt vastavate tööde valmimisega.
48.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et vastavussertifikaadid andis hageja kostjale üle alles kohtumenetluse käigus (toimiku lk 73-119, tõlked eesti keelde lk 129-141), mitte paralleelselt koos tööde valmimisega. Seega täitis hageja antud kohustuse hilinemisega. Hageja 03.08.2011.a e-kirjast kostjale (toimiku lk 47) nähtub, et hageja saatis kostjale klaaside teostusjoonise. Kostja küsis seepeale hagejalt täpsustavaid küsimusi oma 09.08.2011.a e-kirjas, millele hageja vastas (toimiku lk 48). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja täitis teostusjoonise üleandmise kohustuse. Samas on hageja kohtu hinnangul jätnud täitmata kaetud tööde aktide koostamise ja sellest kostja eelneva teavitamise kohustuse.
49.Lepingu punkt 11.2 nägi ette, et hageja oli kohustatud kõik kaetavad tööd vormistama kaetud tööde aktidega ja esitama need vastuvõtmiseks kostjale, teatades sellest ette üks tööpäev. Sama lepingu punkt nägi ette, et kui tellija omanikujärelevalve ei ilmu mõjuva põhjuseta ülevaatusele, loetakse kaetud tööd kooskõlastatuks omanikujärelevalve poolt ja ta ei saa seda vaidlustada ega esitada pretensioone hiljem. Hageja esitatud AS MF12.04.2012.a ekirja (toimiku lk 72) kohaselt praktikas klaasfassaadide paigaldamisel kaetud tööde akte reeglina ei vormistata. Samas on kirjas märgitud, et klaasfassaadide tööde puhul saab kaetud töödeks lugeda kinnituskronsteinide paigaldust, soojusisolatsiooni paigaldust ning tuuletõkke paigaldust. Kirjas on märgitud, et kui lepingus oli selgelt nõutud kaetud tööde aktide vormistamist ning seda ei ole tehtud, tuleks pisteliselt avada üksikuid umbosi, et veenduda tööde korrektsust. Aktide vormistamist oleks asendanud paigaldustööde ajal tehtud fotod. Kohus leiab, et antud e-kirjale tuginedes ei saa hageja väita, et kostjaga sõlmitud lepingust tulenevalt tal puudus kohustus vormistada kaetud tööde akte. AS MF e-kiri hageja sellist käsitlust ei toeta ja on vastuolus poolte vahel allkirjastatud lepinguga. Kohus nõustub kostja seisukohtadega ning leiab, et kui leping nägi ette kaetud tööde aktide koostamise, tuli neid antud lepinguliste tööde puhul ka koostada. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja jättis kaetud tööde aktid vormistamata ega teinud enne vastavate tööde katmist fotosid, mis aitaksid tuvastada tööde kvaliteeti.
50.EhS § 31 lg 2 p 3 järgi loetakse kaetud tööde akte ehitamise tehnilisteks dokumentideks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.1 määrusega nr 71 on kinnitatud „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“. Antud määruse § 7 lg 1 järgi koostatakse kaetud tööde aktid nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur. Vastavalt sama määruse § 7 lõikele 2 koostatakse kaetud tööde aktid üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust ning vajadusel lisatakse neile fotod (§ 7 lg 4).
51.Kohus ei nõustu hageja väidetega, milliste puhul oli lepinguliste tööde näol tegemist selliste töödega, kus kaetud tööde akte sisuliselt teha ei saanud ega pidanudki. Leping nägi selgelt ette selliste aktide koostamise ja hageja esitatud AS MF kiri seda ei välista. Hageja teostas töid üsna pika ajaperioodi jooksul (erinevalt tööde lepingulisest tähtajast), mis lükkab ümber hageja väited tööde kiire teostamise kohta. Vajadusel oleks hageja saanud kaetavad tööd fikseerida fotode abil, kuid hageja ei teinud seda. Hageja viited majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.10.2008.a määrusega nr 88 kehtestatud „Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuetele ja korrale“ on asjakohatud, kuna antud määrus Lk (17) 12
reguleerib selle § 1 järgi ainult teede ehitusega seotud küsimusi. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kaetud tööde kontrollimiseks piisab vaid iluliistude eemaldamisest.
52.Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi, kuna tööd ei valminud tähtaegselt. Samuti rikkus hageja lepingulisi dokumentatsiooniga seotud kõrvalkohustusi, sest hageja jättis koostamata kaetud tööde aktid ega esitanud vastavussertifikaate lepingus määratletud tähtajal. Samas ei nähtud asjas kogutud tõenditest, et kostja oleks mistahes moel juhtinud enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist hageja tähelepanu nendele puudustele ja oleks nõudnud nende kõrvaldamist. Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostjal on alles kohtumenetluses õigus viidata töödes esinevatele puudustele. Kostja õigus viidata töös esinevatele puudustele
53.Hageja tõi välja, et kõik pretensioonid töödele esitas kostja alles vastuses hagiavaldusele. Tegemist on ebaoluliste ja formaalsete puudustega. Hageja ja kostja kohustused ei ole võrreldavad ja on proportsioonist väljas hageja kahjuks. Õigeaegselt kostja hagejat puudustest ei teavitanud.
54.Kostja leidis, et tal on õigus töös esinevatele puudustele tugineda, sest hageja rikkus lepingut tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostjal on õigus tugineda puudustele isegi siis, kui lugeda, et ta ei ole tööd õigeaegselt üle vaadanud. Ülevaatamine ei olnud enam sisuliselt võimalik hetkel, mis hageja saatis kostjale üleandmise akti, sest ehitis ei kuulu kostjale ja hageja oli kõik tehtud tööd katnud. Kostja on teavitanud hagejat töös esinevatest puudustest telefoni teel tööde teostamise käigus.
55.VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja töid üle ei vaadanud ning kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et see oleks olnud võimatu. Samas ei ole kostja ka kohtumenetluses viidanud ühelegi sellisele puudusele töös, mida oleks saanud tuvastada ainult tööde ülevaatamisel. Kõik kostja viidatud puudused olid tuvastatavad ilma tööde ülevaatamiseta.
56.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lõikest 3 tulenevalt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teatanud sellest õigeaegselt või ei kirjeldanud oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. VÕS § 645 lg 1 kohaselt võib tellija siiski sellisele mittevastavusele tugineda, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kostja on käesolevas asjas viidanud antud sättele ja on väitnud, et hageja rikkus lepingut tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei ole oma vastavasisulisi väiteid tõendanud. Kostja ei ole tõendanud hageja poolt lepingu tahtlikku rikkumist või raske hooletuse tõttu rikkumist.
57.Kohus leiab, et kostja võis tugineda hageja lepinguliste kõrvalkohustuste rikkumisele kohtumenetluse käigus sõltumata sellest, et kostja ei teavitanud nendest rikkumistest hagejat varem ega ole tõendanud hageja tahtlust või rasket hooletust lepingu rikkumisel. Kui töövõtja rikub oma lepingust tulenevat kõrvalkohustust, saab tellija kasutada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid ning nõuda muuhulgas kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et lepingulise kõrvalkohustuse rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise kohustus ka juhul, Lk (17) 13
kui pool on põhikohustuse täitnud nõuetekohaselt (RK TKo 28.03.2011.a nr 3-2-1-180-10, p 9). Kõrvalkohustuse rikkumisest ei pea teatama VÕS § 644 lg 3 järgi (samas, p 10). Seega oli kostjal õigus viidata nendele hageja lepingurikkumistele kohtumenetluse käigus, kuid järgnevalt tuleb asuda hindama, kas sellistest rikkumistest tulenevalt oli kostjal õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest.
58.Kohus selgitas kostjale oma 29.03.2012. a pöördumises (toimiku lk 50-51), et kostjal tuleb põhistada, millist õiguskaitsevahendit on ta hageja suhtes kohaldanud arve täielikul tasumata jätmisel. Kohtu selgitustele vastates esitas kostja hageja vastu hinna alandamise avalduse. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja hinna alandamise avaldus on põhjendatud ning kas sellest tulenevalt kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele või mitte. Kostja õigus alandada hinda
59.Hageja ei nõustunud kostja hinna alandamise avaldusega ja leidis, et sissenõutavat summat võiks vähendada ainult esitamata sertifikaatide osas, mis on aga käesolevaga esitatud. Kui kostjal jäi hageja viivitamise tõttu saamata 6000 eurot, on tegemist kostjal tekkiva kahjuga. Kahju hüvitamist võib nõuda pärast kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist VÕS § 115 lg 2 alusel. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on hageja süü tõttu kannatanud varalist kahju ja kostja ei ole hagejale andnud täiendavat tähtaega. Hinna alandamisel tuleb arvestada tasu vähendamise piiranguid VÕS § 644 lg 1 alusel. Hageja viis töö vastavusse, kuna ta esitas sertifikaadid. Hinna alandamise eeldused ei ole täidetud. Isegi kui need oleks täidetud, tuleb arvestada hinna alandamise eesmärki ehk tasakaalu saavutamist pooltevahelistes suhetes. Hageja leidis, et kui kohtu arvates on võimalik lugeda hinna alandamise eeldused täidetuks, tuleks kohaldada VÕS § 112 lg 1 ja väärtuste suuruse peaks asjaolusid arvestades määrama kohus.
60.Kostja esitas hinna alandamise avalduse, sest hageja ei esitanud talle kõiki vajalikke dokumente. Hageja kattis tööd ilma kostjat teavitamata, mistõttu ei saa kostja isegi kontrollida, kas tooted vastavad esitatud sertifikaatidele. Toote mittevastavus võib kaasa tuua olulist kahju kostjale ja kolmandatele isikutele. Hageja viivituse tõttu jäi kostjal peatöövõtjalt saamata enam kui 6000 eurot. Kostja alandas lepingulist hinda poole võrra ehk 4740 euro võrra.
61.VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 112 lg 5 kohaselt ei või üks lepingupool alandada hinda ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.
62.Eeltoodust tuleneb, et hinna alandamist saab kasutada siis, kui pool on vastu võtnud mittekohase täitmise. Kuigi kostja on hageja nõudele vastu vaielnud muuhulgas seetõttu, et ta ei ole töid vastu võtnud, tuleb tööd lugeda üleantuks ja sellest tulenevalt on kostjal olemas õigus esitada hinna alandamise avaldus. Kuivõrd aga hageja esitas kohtumenetluse käigus varasemalt esitamata vastavussertifikaadid, on hageja antud osas oma kohustuse rikkumise heastanud ning sellest tulenevalt kostja hagejale enam hinna alandamise avaldust esitada ei saa. Ainuüksi tööde valmimise hilinemine ei saa olla hinna alandamise põhjuseks. Seega saab kostja esitada hageja vastu hinna alandamise avalduse ainult seoses kaetud tööde aktide koostamata jätmisega, millisele puudusele kostja enne kohtumenetlust hageja tähelepanu ei juhtinud. Seadus ei kohusta enne hinna alandamist võimaldama teisel poolel puudus
Lk (17) 14
kõrvaldada, puudustega asi parandada või ümber vahetada. Samas tuleneb see kohustus hea usu põhimõttest.
63.Lepingu (toimiku lk 6-10) punkti 4.1.4. järgi pidi hageja kõrvaldama puudused töös viivitamatult või hageja antud mõistliku tähtaja jooksul. Kui hageja ei likvideeri puudusi antud tähtaja jooksul, on hagejal õigus teha seda ise või anda see teisele töövõtjale hageja kulul. Nimetatud kulude võrra on kostjal õigus vähendada lepingu alusel tasumisele kuuluvat summat. Kuigi leping nägi kostjale ette kohustuse teavitada hagejat lepingu rikkumisest, ei teinud kostja seda enne kohtumenetluse algust. Kostja ei ole ka põhistanud ega tõendanud, millised kulud tal kaasnevad seoses võimaliku puuduse kõrvaldamisega.
64.Lepingu punkt 7.5. nägi ette, et kostjal on õigus tasaarveldada kõik leppetrahvid ja sanktsioonid hageja poolt tähtaegadest mittekinnipidamisel lepingu punktides 9.2. ja 9.3. määratud tingimustel. Lepingu punkt 9.2. nägi ette, et kui hageja ei pea kinni lepingus määratud tähtaegadest, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 63 eurot iga viivitatud päeva eest. Samas oli leppetrahvi nõudmise õiguse eelduseks lepingu punkti 9.3. alusel see, et kostja pidi viivitamatult pärast tähtaja rikkumist hagejale kirjalikult teatama, et ta rikub kohustust ja kostja nõuab selle eest leppetrahvi. Vastasel juhul kaotas kostja lepingu alusel õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi. Kuigi hageja hilines tööde teostamise tähtajaga, ei ole kostja esitanud hageja vastu leppetrahvi nõuet ega soovinud seda tasaarveldada lepingulise tasunõudega. Kohus leiab seega jätkuvalt, et tööde teostamisega hilinemise tõttu kostja hageja vastu hinna alandamise avaldust esitada ei saanud. Kui kostja kandis seoses tööde teostamise tähtaja pikenemisega kahju, oleks tal olnud õigus esitada hageja vastu vastav kahjunõue ja tasaarvestada see hageja tasunõudega, kuid sellist õiguskaitsevahendit ei ole kostja antud asjas kasutanud. Kostja ei ole ka esitanud kohtule ühtegi tõendit talle väidetavalt tekkinud kahju tõendamiseks.
65.Kohus leiab, et kostja ei ole hinna alandamise avaldust sisuliselt põhistanud ega tõendanud hinna alandamise eelduseks olevate asjaolude esinemist. Riigikohus on leidnud, et hinna alandamise korral peab hinda alandada sooviv menetlusosaline tõendama VÕS § 112 lõikes 1 sätestatud hinna alandamise eelduseks olevate asjaolude esinemist (RK TKo 26.09.2007.a nr 3-2-1-71-07). Hinna alandamise eesmärgiks on mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus üks pool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (RK TKo 30.11.2005.a nr 32-1-131-05, p 18). Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet (samas, p 20). Mittekohase ja kohase täitmise väärtuse peab tõendama hinna alandamise avalduse esitanud isik. Kui neid väärtusi pole võimalik kindlaks teha, siis peab ka seda tõendama hinna alandamise avalduse esitaja (RK TKo 27.04.2010.a nr 3-2-1-2910, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused ehk miks vähenes kostja hinnangul täitmise väärtus mittekohasuse ehk kaetud tööde aktide koostamata jätmise tõttu nimelt 4740 euro võrra. Kohus oli eelnevalt kostjale selgitanud, et kostjal tuleb põhistada ja tõendada (kohtu pöördumine 29.03.2012.a, toimiku lk 50-51), millest tulenevalt on tal õigus jätta hagejale soovitud tasu maksmata. Kui kostjal oli enda arvates õigus jätta tasu maksmata, kuna ta alandas kogu antud summa võrra hinda, tuli kostjal sellist väidet põhistada ja tõendada, mida kostja teinud ei ole.
66.Hageja on kohtul palunud käesolevas menetluses kindlaks määrata kohase ja mittekohase täitmise väärtused, kuid selleks puudub kohtu hinnangul alus. Riigikohus on rõhutanud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi peab tõendama isik, kes hinna alandamise avalduse esitab. Kui neid väärtusi pole võimalik kindlaks teha, siis peab ka seda tõendama hinna alandamise avalduse esitaja (RK TKo 27.04.2010.a nr 3-2-1-29-10, p 12). Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud ei kohase ega mittekohase täitmise väärtusi ega seda, et neid Lk (17) 15
väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi on võimalik kindlaks teha, kuid avaldaja ei ole neid asjaolusid tõendanud, tuleb asuda seisukohale, et avaldajal tuleb maksta lepingus märgitud summa (RK TKo 27.04.2010.a nr 3-2-1-19-10. p 12). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt oli kostjal võimalik välja tuua ning tõendada, millised olid hageja lepinguliste kõrvalkohustuste rikkumise korral kohase ja mittekohase täitmise väärtused. Kostja on väitnud, et ta alandab hinda 4740 euro võrra, kuid oma väiteid kostja tõendanud ei ole. Seetõttu tuleb vaatamata kostja poolt esitatud hinna alandamise avaldusele hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud muid argumente, millest tulenevalt oleks tal õigus jätta lepinguline tasu maksmata. Seepärast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3792 eurot on põhivõlgnevusena. Hageja viivisenõue
67.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu lepingust tuleneva viivise nõude. Hageja märkis, et hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 115,66 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist määras 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
68.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku lk 6-10) punkti 5.3. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumisele kuuluvate maksetega viivitamisel vastavalt lepingu punktile
9.5.Kostjal oli kohustus hagejale tasuda vastavalt lepingu punktile 7.3. ja 7.4. (lepingu punkt 6.1.1.). Lepingu punk 9.5. nägi ette, et kui töövõtja viivitab tasu maksmisega alltöö eest vastavalt arvetele ja lepingule, on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast ilma käibemaksuta iga viivitatud päeva eest.
69.VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist määra. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
70.Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 115,66 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,05% põhinõude summalt (3792 eurot) päevas alates 18.01.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Poolte tähtaegade taotlused
71.Kohus peab vajalikuks vastata ka poolte menetlustähtaegu puudutavatele taotlustele. 08.05.2012.a esitas hageja kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt andis kohus hagejale tõendite esitamiseks aega kuni 16.04.2012.a, kuid kostja 30.04.2012.a seisukohtadest ilmnesid uued asjaolud, milliste osas soovis hageja oma seisukohti täiendavalt tõendada Eeltoodu alusel esitas hageja kohtule oma e-kirja kostjale 15.08.2011.a ja palus selle tõendina Lk (17) 16
vastu võtta. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ning leidis, et hageja ei ole põhistanud tõendi tähtaegselt esitamata jätmist. Samuti esitas kostja sisulised vastuväited hageja tõendile.
72.Kohus leiab, et hageja poolt kohtule 08.05.2012.a täiendavalt esitatud tõend tuleb vastu võtta. TsMS § 331 lg 1 alusel võib kohus hilinemisega esitatud tõendi vastu võtta, kui hiline esitamine ei põhjusta kohtu hinnangul menetluse lahendamise viibimist. Kohus leiab, et tõendi hilisem esitamine antud juhul asja lahendamise viivitamist kaasa ei toonud, kuna kostja sai esitada tõendi suhtes oma sisulised seisukohad. Kohus samas selgitab hagejale, et tähtaja ennistamist saab TsMS § 67 kohaselt taotleda vaid seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmisel. Kohtu määratud tähtaja puhul saab TsMS § 64 alusel taotleda tähtaja pikendamist.
73.Käesolevas asjas andis kohus pooltele aega lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 14.05.2012.a. Kostja esitas kohtule oma lõplikud seisukohad päev hiljem ehk 15.05.2012.a. Hageja leidis kohtule 16.05.2012.a esitatud seisukohas, et kuna esitas menetlusdokumendi kohtule hilinemisega, tuleb keelduda selle vastuvõtmisest. Varasemalt oli kostja esitanud kohtule taotluse pikendada talle antud seisukohtade esitamise tähtaega kuni 28.05.2012.a, kuid selle taotluse jättis kohus ebapiisava põhistuse tõttu rahuldamata, milles teatati kostjale 15.05.2012.a. Kohus palus kostjal esitada oma lõplikud seisukohad kohtule viivitamatult, millise kohustuse kostja täitis. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu puudub alus hageja 16.05.2012.a taotluse rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt menetlusdokumendi ühepäevase hilinemisega esitamine oli põhjendatud ning selline ühepäevane hilinemine ei toonud kaasa menetluse lahendamise viibimist TsMS § 331 lg 1 alusel. Seega pidas kohus võimalikuks kostja 15.05.2012.a seisukohad käesolevas menetluses vastu võtta.
74.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (17) 17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.