Võlaõigus › Võõrandamislepingud

arveldusarvele 1102621713 AS-s Swedbank, 28.novembril 2011 Rahandusministeeriumi pangakontole AS-s Swedbank 221023778606, viitenumber 3100057455, tasutud hagi tagamise tagatis summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.

TEHTUD JÄRELDUSED

2 (5)

aadressil“ (tl 77). Äriregistri 13.02.2012 väljatrüki järgi on alates 15.01.2012 OÜ Agrimarket Grupp juhatuse liikmeks Vitalijs Usolcevs, kelle elukohaks on Läti Vabariik (tl 79). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 08.märtsil 2012 ( tl 97). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3 (5)

lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 19 277, 17 eurot, sh põhivõlgnevus 19 016, 06 eurot ja seisuga 22.november 2011 viivis 261, 11 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 0,022 % päevas tasumata põhinõudelt (19 016,06 eurolt) alates 23.novembrist 2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 261,11 eurot) ei või ületada põhinõuet.

MENETLUSKULUD

TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. TsMS § 144 p 4 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 917, 34 eurot; hagi tagamise avalduse esitamisel vastavalt RLS § 57 lg 4 tasutud riigilõiv 28,76 eurot; riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ja kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 278 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab 19 016, 06 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 6 400 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Advokaadibüroo Kuklase& Partnerid arve nr 48 alusel summas 600 eurot (ilma käibemaksuta), ajakuluga kokku 6 h. Hageja on märkinud, et õigusabiarve on esitatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse aluseks olevate materjalide analüüsi, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise eest 3 tundi; konsultatsioon kliendiga 0,5 tundi; täiendava hagi tagamise avalduse koostamise eest 0,5 tundi; konsultatsioon kliendiga edasise menetluse osas, vastus kohtu nõudele ja taotlus menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamiseks 2 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 600 eurot on põhjendatud ja vajalik arvestades hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja kohtule esitatud dokumentide mahtu ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Heiki Kolk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.