Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

liikmete valduses seisuga 31.12.2010 kassa 88 561 krooni (5 660,07 eurot). VS seletuse põhjal mingit kassat tegelikult ei ole ja ka seda tuleb käsitleda majanduskulude avansina juhatuse liikmele. Võlgnik on aprillis 2008 tagastanud juhatuse liikmelt JJ 2004 aastal võetud laenu summas 616 104,86 krooni. Ajutise halduri hinnangul ei ole see makse pankrotimenetluses tagasinõutav. Võlgnik ei olnud sel ajal maksejõuetu ja ei muutunud maksejõuetuks selle makse tagajärjel. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamise materjalid võimaldasid üldjoontes saada ülevaate võlgniku majandustegevusest, varadest ja kohustustest. Ette võib heita hankijate analüütilise arvestuse puudumist, aga see puudujääk ei ole käesoleval hetkel takistanud võlgniku maksevõime tuvastamist. Võlgniku majandusaasta aruanded kuni aastani 2010 on äriregistrile esitatud. Jooksvad maksudeklaratsioonid on esitatud. Ajutisele haldurile ei ole esitatud mingeid raamatupidamise dokumente ja raamatupidamise registreid 2011. ja 2012. aasta kohta. Võlgniku juhatuse liikme VS sõnul ei ole 2011. ja 2012. majandusaastal mingit majandustegevust toimunud. Vara ja majandustegevuse puudumise tõttu ei suuda võlgnik oma kohustusi täita, võlgniku kohustused ületavad mitmeid kordi varasid. Ajutise haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustused ületavad oluliselt varasid, kohustuste maksetähtaeg on saabunud, on võlgnik selgelt maksejõuetu. Võlgniku esialgsed pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku maksude ettemaksu arvelt (nõue Maksu- ja Tolliameti vastu, mis tõenäoliselt nõudmisel kiiresti tasutakse võlgniku pangakontole). Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri arvamusel äririski realiseerumine. Võlgnikul ei õnnestunud soetatud kaupa (pulbriline tsirkoonium) plaanitud viisil müüa. Kaup oli panditud laenu katteks Swedbank AS-le, kes müüs selle osta.ee keskkonnas korraldatud enampakkumisel hinnaga 15 398 eurot. Võlgnikul tekkis kahjum, mis põhjustas maksejõuetuse. Krediidi arvel sellist vähelikviidset kaupa kokku ostes jättis võlgniku juhatus maandamata tõenäolised äririskid. Äririskide maandamata jätmine võib olla juhtimisviga, kuid ajutise halduri hinnangul ei ole selline juhtimisviga raske. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgniku poolt esitatud andmetel pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Ajutine haldur ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutise halduri poolt väljaselgitatud andmetel muutus võlgnik maksejõuetuks 2010 aastal, pankrotiavalduse esitas võlausaldaja 2012 aastal. Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole pärast maksejõuetuks muutumist võtnud juurde kohustusi ega teinud makseid, millega oleks ühte võlausaldajat eelistatud teisele. Võlgnikul on tõenäoliselt nõue juhatuse liikme VS vastu summas 55 230,02 eurot. Arvestades, et VS on määratud ajutine haldur ja ta on tõenäoliselt maksejõuetu, on sellise nõude väljanõudmise rahaline tulemus ilmselt olematu. Võlgnikul on hüpoteetiline nõue Vene Föderatsiooni äriühingu „Krasnozavodskii himitceski zavod“ vastu. Vastavalt lepingule kuulub vaidlus lahendamisele Stockholmi Arbitraažikohtus. Selle vaidluse lahendamiseks prognoositavas pankrotivaras vahendid puuduvad. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 21.05.2012 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast ja võlgnikult. Võlausaldaja esindajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega kohtu deposiiti kantud summa arvelt ja võlgnikult. Võlgniku esindaja nõustus pankroti väljakuulutamisega ja halduri tasu ja kulude arvestusega.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja Swedbank AS pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ R pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 284 735 eurot, vara aga 2 867 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgniku olemasoleva vara ja võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,75 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 312,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 433,13 eurot, kokku 1 745,63 eurot. Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot. Ajutise halduri kulutuste katteks palub haldur hüvitada 14,64 eurot, millele lisandub käibemaks 2,93 eurot, kokku 17,57 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja on nõus kandma menetluskulusid, tuleb võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast 2 000 eurot hüvitada ajutise halduri tasu summas 1 745,63 eurot ja kanda Jüri Truutsi arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank ning ajutise halduri kulud 17,57 eurot ja kanda OÜ Autente arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.