2-11-19011/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kostja, J. S.`i, lepinguline esindaja, I. S. – L., esitas 30. mail 2011.a. kirjaliku vastuse hagile, milles J. S. hagiga ei nõustunud. J. S. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et AS BIGBANK poolt esitatud hagiga tekitatakse talle põhjendamatult materiaalset kahju. 24.08.2005 sõlmisid Balti Investeeringute Grupp AS ja A.. K. omavahel tarbijakrediidilepingu nr.0500425/75kt, mille alajaotuse „Tagatis“ kohaselt oli J. S. käendajana sõlminud krediidiandjaga, AS-iga BIGBANK, käenduslepingu krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. J. S. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et kuna tarbijakrediidilepingu järgi oli käenduslepingu sõlmimise hetkel krediidisummaks 50 000 krooni, siis peaks J. S. ́i varaline vastutus piirduma 50 000.- krooniga. Kuid 12.12.2005 sõlmisid Balti Investeeringute Grupp AS ja A.. K. tarbijakrediidilepingu nr.0500425/75kt lisana, kokkuleppe nr 1, mille kohaselt A.. K. ́le antavat krediidisummat suurendati 30 000 krooni võrra. Antud kokkuleppest sai J. S. käendajana teada alles antud tsiviilasja raames saadetud hagiavaldusest ja selle lisadest. J. S. asus seisukohale, et AS BIGBANK krediidiandjana rikkus J. S. ́i õigusi sellega, et jättis J. S. ́it teavitamata A.. K. ́le antud krediidisumma suurendamisest. Samuti on AS BIGBANK rikkunud J. S. ́i õigusi suurendades A.. K. ́le antud krediidisummat, sest AS-i BIGBANK ja J. S. ́i vahel sõlmitud käenduslepingus puudus kokkuleppe võimaliku krediidisumma suurendamise kohta. Tarbijakrediidilepingu nr.0500425/75kt alajaotuses „Tagatis“ on öeldud, et käendaja tagab krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja pole mainitud midagi võimalikest lepingu lisadest, mille tagajärjel võib krediidisumma suureneda, mille tõttu asus J. S. seisukohale, et ta ei saa käendajana vastutada suurendatud krediidisumma võrra (30 000 krooni) AS BIGBANK ees ja tagada selles ulatuses A.. K. ́le antud krediiti. Käenduslepingu allkirjastamisel määratud maksimumsumma ulatuses arvas J. S., et sellise summani võib tema kohustus AS-i BIGBANK ees suureneda võimalike viivistevõlgade ja intressivõlgade tõttu, mitte aga lisakohustuste võtmise tõttu A.. K. poolt krediidisumma suurendamisel. Menetluskulud palus J. S. jätta kas AS-i BIGBANK või A.. K. kanda (tl. 44-47). Kostja, A.. K., esitas 27.06.2011 kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles tunnistas hagi osaliselt. A.. K. märkis kirjalikus vastuses, et probleemid laenu tagasimaksmisega algasid 09.09.2008. A.. K. teavitas sellest krediidiandjat, AS-i BIGBANK, kellelt sai vastuseks, et paljudel on raskused, te püüdke. A.. K. tegi AS-ile BIGBANK pakkumise, et ta hakkab

AS BIGBANK esitas 26.07.2011.a. kirjaliku seisukoha A.. K. ja J. S. ́i kirjalikele vastustele. Kirjalikus seisukohas AS BIGBANK A.. K. ja J. S. ́i vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõuete juurde. AS BIGBANK ei nõustunud kostjate vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel. 1) A.. K. väitis oma vastuses, et peale tema poolt hagejale tehtud ettepanekut tasuda 128.- eurot kuus või siis laenu refinantseerimist ei ole ta saanud sellele aasta jooksul mingit vastust. AS BIGBANK nimetatud vastuväitega ei nõustu. Ettepaneku tegi A.. K. AS-ile BIGBANK 01.11.2011. AS BIGBANK oli osaliselt nõus A.. K. ettepanekuga ja teavitas teda oma otsusest 08.11.2011. A.. K. oli sõnades nõus AS-i BIGBANK poolt pakutud kokkulepe tingimustega, kuid samas jättis A.. K. korduvalt AS-i BIGBANK poolt A.. K. ́le esitatud kirjaliku kokkulepe allkirjastamata. 2) AS BIGBANK asus seisukohale, et A.. K. vastuväide, et ta ei viivita võla tasumisega, on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Võlgnevuse katteks on A.. K. ja J. S. viimati tasunud 12.11.2008.a. ehk kaks ja pool aastat tagasi. AS BIGBANK palus lugeda tõendatuks, et kohtumenetluse ajaks on A.. K. ja J. S. viivitanud oma lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega vähemalt 33 kuud. 3) A.. K. vastuväide, et AS BIGBANK ei teavitanud J. S. ́it A.. K. poolt võetud laenu suurendamisest oli alusetu. J. S. ́i vastuväide, et AS BIGBANK on rikkunud J. S. ́i õigusi teavitamata jätmisega oli samuti alusetu. VÕS § 146 lg 1 kohaselt, J. S. ́i nõudel peab AS BIGBANK andma J. S. ́ile teavet põhivõlgniku, A.. K., poolt kohustuse täitmise kohta. AS BIGBANK võlausaldajana ei ole omaalgatuslikult kohustatud teavitama J. S. ́it omale võetud kohustuste täitmisest A.. K. poolt. AS BIGBANK saab teavitada üksnes käendaja nõudel. Kuna J. S. käendajana ei ole ASile BIGBANK vastavat nõuet esitanud, siis ei olegi AS BIGBANK J. S. ́ile vastavat teavet omaalgatuslikult andnud, kuna selline teave on pangasaladuseks. J. S. ́i poolt esitatud nõude saamisel informeeris AS BIGBANK J. S.`it kõigist lepingutega seotud asjaoludest. 4) A.. K. vastuväide, et kuna uuel laenulepingul ja maksegraafikul puudub J. S.`i allkiri, siis on AS BIGBANK nõue J. S.`i vastu kogu laenusummale ebaseaduslik, ei põhine kehtiva seadusandluse sätetel ning on selle tõttu alusetu. J. S. ́i vastuväide, et kuna krediidilepingus endas ei ole midagi mainitud võimalikest lepingu lisadest, mille tagajärjel võib krediidisumma suureneda, siis ei vastuta J. S. käendajana suurendatud krediidisumma tagamise eest, on alusetu. AS BIGBANK ülaltoodud kostjate seisukohtadega ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel. J. S.`i allkirja puudumine laenulepingul ja maksegraafikul ei mõjuta käendaja vastutuse ulatust AS-i BIGBANK ees. Samuti ei mõjuta J. S.`i vastutuse ulatust ka asjaolu, et krediidilepingus endas ei ole midagi mainitud võimalikest lepingu lisadest, mille tagajärjel võib krediidisumma suureneda. AS BIGBANK asus seisukohale, et käendaja vastutus ja selle ulatus on määratud AS BIGBANK ja J. S.`i vahel 24.08.2005 sõlmitud käenduslepingus, mis omakorda viitab AS BIGBANK ja A.. K. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr.0500425/75kt ja selle raames sõlmitud kokkuleppele ning nendest tulenevate kohustuste täitmisele. Käenduslepinguga võttis J. S. endale AS-i BIGBANK ees vastutuse AS BIGBANK ja põhivõlgniku, A.. K., vahelisest tarbijakrediidilepingust nr. 0500425/75kt ning selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete,

30.aprilli 2012.a. toimunud kohtuistungil palus AS BIGBANK lepinguline esindaja, A. M., hagi rahuldada. A. M. palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 7 280,76 eurot, millest 3 641,78 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 006,09 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 632,89 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, samuti palus A. M. mõista kostjatelt solidaarselt välja, alates 26.04.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivis suurusega 26,74% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus A. M. jätta solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Põhivõlgniku, A.. K., osas palus esindaja lõpetada asi kompromissiga, käendaja osas teha määruse. Alternatiivselt palus AS BIGBANK lepinguline esindaja, A. M., juhul, kui kohus kompromissi ei kinnitata, siis palus A. M. kohtult hagi rahuldamist solidaarselt mõlema kostja suhtes täielikult. Kuna AS BIGBANK ja A.. K. vahel sõlmiti kompromiss, siis lubas A. M. A.. K. ́lt nõuda peale kohtuotsuse saamist otsuse täitmist samdel tingimustel nagu see oli AS-i BIGBANK ja A.. K. vahel kokku lepitud kompromissis. Mis puudutab käendaja, J. S. ́i, vastu esitatud nõuet, siis asus A. M. kohtuistungil seisukohale, et käendaja, J. S., sõlmis käenduslepingu ning tema vastutusel on summa 186 725.- krooni, tähtajaga oktoober 2012. J. S. ́it on teavitatud lepingu muutusest, ta ei ole sellele reageerinud. Hageja pidas läbirääkimisi laenu saajaga, A.. K. ́ga, kes tegi vahepeal laenu tagasimakseid. Kostja, J. S., hoidus kõrvale oma kohustuste täitmisest sellega, et pole AS-i BIGBANK teavitanud aadressi muutustest. Kostja, A.. K., teatas kohtuistungil, et ta on nõus sõlmitud kompromissiga, makstes kuus 128.- eurot. A.. K. palus J. S. ́i AS-i BIGBANK nõudest vabastada. A.. K. sõnul palus ta pangal teha normaalse graafiku, st. vabastada J. S., käendaja vastutusest. A.. K. on nõus ise maksma, kuna ta praegu töötab ja on suuteline maksma. Kostja juhtis tähelepanu lepingutingimustele, mis on BIGBANK`i tüüptingimused. Lepingu punkt 4.2 on A.. K. jaoks arusaamatu, kuigi ta on sellele alla kirjutanud. Hageja võiks teha fikseeritud maksegraafiku. A.. K. soovis laenu võtta just AS-ist BIGBANK, kuna see pank oli alles turule tulnud ja laenutingimused olid (A.. K. hinnanguil) soodsad. Laenu võttis A.. K. ettevõtlusega seotud tehinguteks. Laenu suurendamiseks läks AS-i BIGBANK kontorisse. Kontoris sõlmiti lisasummale leping. Kohtuistungil võttis A.. K. hagi õigeks osaliselt. A.. K. on nõus maksma igakuiselt 128.- eurot, ning mitte oktoobrikuuni 2012.a., vaid nii kaua, kuni laen makstud saab. Menetluskulud palus A.. K. jätta AS-i BIGBANK kanda. Kostja, J. S.`i, seletuse kohaselt kohtuistungil oli tarbijakrediidileping AS-i BIGBANK ja A.. K. vahel sõlmitud 24.08.2005, laenu summa oli 50 000 krooni. See oli esimene leping ja ta oli A.. K. ́le käendajaks. Detsembris samal aastal suurendati krediidilepingut 30 000.- krooni võrra, kuid J. S. ́it sellesse protsessi ei kaasatud. Suurendatud krediidisummaga J. S. nõus ei ole ja ei soovi seda summat käendusega tagada. J. S. ei ole saanud kätte teateid A.. K. krediidisumma suurendamise kohta. Kui 2008 aastal oleks AS BIGBANK pöördunud J. S. ́i poole ja teatanud, et A.. K. ́l on raskusi tagasimaksega, siis oleks J. S. ise A.. K. eest

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse (VÕS) ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. VÕS § 6 lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 142, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 145 lg 1, 2 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS-i BIGBANK ja A.. K. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr.0500425/75kt ja selle lisadega (eriti lisaga nr.1), aga samuti AS-i BIGBANK ja A.. K. vahel sõlmitud kompromissiga, millele J. S. käendajana keeldus alla kirjutamast, luges kohus tõendatuks, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et A.. K. võttis AS-ilt BIGBANK tarbijakrediiti ning on kohustatud seda tagasi maksma. Kohus tuvastas, et kuna J. S. kompromissile alla ei kirjutanud, siis ei saanud kompromissi kohtumäärusega kinnitada ja menetlust tsiviilasjas lõpetada. Kohus tuvastas, et kompromissi sõlmismisega andis A.. K. AS-ile BIGBANK kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis võlatunnistuse kõigi AS-i BIGBANK poolt A.. K. vastu esitatud nõuete osas. Sama asjaolu leidis tõendamist veel A.. K. ja J. S. ́i kirjalike vastustega hagile ning AS-i BIGBANK kirjaliku seisukohaga A.. K. ja J. S. ́i kirjaliku vastuse kohta, aga samuti ka mementlusosaliste poolt kohtule antud seletustega kohtuistungil. Kohus tuvastas eelpoolnimetatud tõenditega ka asjaolu, et menetlusosaliste vahel puudus vaidlus selle üle, et J. S. oli A.. K. käendajaks AS BIGBANK ees tagamaks AS BIGBANK nõuet A.. K. vastu, mis tulenesid A.. K. ja AS-i BIGBANK vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr.0500425/75kt ning J. S. on kohustatud tasuma A.. K. eest (juhul kui A.. K. ei tasu tagasta laenu õigeagselt) AS-ile BIGBANK kõik panga poolt A.. K. ́le esitatud nõuded. Kohus luges eelpoolnimetatud asjaolud tõendatuks menetlusosaliste endi omakvõtuga ning rohkem nendel asjaoludel kohus ei peatu. Kohus luges tõendatuks, et menetlusosalised vaidlevad käesolevas tsiviilasjas kohtus selle üle kui suures ulatuses peab käendaja, J. S., tasuma A.. K. võlgu AS-ile BIGBANK, aga samuti, kas J. S. vastutab käendajana ka tarbijakrediidilepingu nr.0500425/75kt lisade järgi A.. K. poolt AS-ilt BIGBANK võetud täiendava laenu eest. 24.augustil 2005.a. J. S. ́i ja AS-i BIGBANK vahel sõlmitud käenduslepingu p.2 luges kohus tõendatuks asjaolu, et J. S. vastutab tarbijakrediidilepingu nr.0500425/75kt järgi A.. K. poolt võetud krediidi eest eest käendajana, aga samuti selle lepingu lisadest tulenevate nõuete eest kogusummas 10 783.49 eurot (168 725.- krooni), juhul, kui A.. K. ei täida oma kohustusi AS BIGBANK ees õigeaegselt. Samuti on J. S. ́ile siduvad kõik AS-i BIGBANK poolt A.. K. ́le esitatud nõuded, mis kogusummas ei ületa käenduse summat 10 783.49 eurot. J. S. ́i ja A.. K. vastuväited hagile J. S. ́i käendaja kohustustest vabastamise kohta, aga samuti selle kohta, et tarbijakrediidilepingu nr.0500425/75kt lisades tulenevad nõuded ei ole J. S. ́ile siduvad, kuna AS BIGBANK ei ole J. S. ́it informeerinud nende lisade sõlmimisest A.. K. poolt, luges kohus asjasse mittepuutuvateks ja arvestamisele mittekuuluvateks. Kohus luges tõendatuks, et A.. K. ja J. S. ́i vastuväited hagile on ümber lükatud käenduslepingu p.4 ja p.5, mille kohaselt on J. S. tutvunud AS BIGBANK krediidilepingute üldtingimustega, mis kuuluvad kohaldamisele tarbijakrediidilepingule nr.0500425/75kt ja nende lisadele. J. S. oli kohustatud AS BIGBANK kontoris ise nõudma endale lepingu ärakirja. Kohus luges tõendatuks asjaolu, et J. S. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on AS BIGBANK kontoris krediidilepingut nõudnud ja AS BIGBANK ei ole J. S. ́ile krediidilepingu ärakirja võimaldanud. Samuti oli J. S. kohustatud AS-i BIGBANK koheselt kirjalikult informeerima oma aadressi muutmisest ja oma töökoha kaotamisest. Tsiviilasjas uuritud AS-i BIGBANK kirjalike teadetega J. S. ́ile kui käendajale luges kohus tõendatuks asjaolu, et J. S. ei olnud AS-i BIGBANK ees oma informeerimise kohustust täitnud. Kohus luges tõendatuks, et kuigi J. S.

eitas kohtuistungil oma aadressi muutumist, siis AS-i BIGBANK teadate mittekättesaamise väidetega J. S. ́i poolt, luges kohus tõendatuks asjaolu, et J. S. ́i aadress oli vahepeal muutunud ja ta ei teatanud sellest AS-ile BIGBANK. Kohus luges, kohtuistungil menetlusosaliste seletustega, aga samuti ka menetlusosliste kirjalike seisukohtadega, tõendatuks asjaolu, et J. S. ja A.. K. ei ole vaielnud AS-i BIGBANK poolt esitatud nõuete suuruse vasu so. Ei tasumata põhivõla suuruse vastu, ei tasumata intresside suuruse vastu, ei viiviste suuruse vastu, millga loeb kohus AS-i BIGBANK haginõuete suurused tõendatuks. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et AS-i BIGBANK hagi solidaarvõlgnike A.. K. ja J. S.`i vastu 7 280,76 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A.. K. võttis hagi täielikult õigeks AS-ile BIGBANK võlatunnistuse andmisega. J. S. on aga kohustatud tagama A.. K. kohustusi AS BIGBANK ees 10 783.49 euro ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et AS BIGBANK nõue seda summat ei ületa, mille tõttu kuulub hagi ka J. S. ́i vastu rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab vajalikuks jätta kõik kohtukulud solidaarselt kostjate: A.. K. ja J. S.`i, kanda. Kohus luges tõendatuks, et A.. K.`lt ja J. S.`ilt tuleb solidaarselt välja mõista võlgnevus kogusummas 7 280,76 eurot, samuti tuleb alates 26.04.2011 kuni tagastamata krediidisumma 3 641,78 eurot täieliku tasumiseni välja mõista viivis 26,74% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus luges tõendatuks, et AS BIGBANK on tõendanud laenuandmist 24.08.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr.0500425/75kt, samal päeval sõlmitud käenduslepinguga, 12.12.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 1, lepingu üldtingimustega (tl. 6-13, 22-28), kostjatele saadetud teadetega võlgnevuse kohta (tl. 14-17). Kostja, A.. K., on kompromisslepingu sõlmimisega võtnud hagi täielikult õigeks. Kostja, J. S., tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt, summas 3 195,57 eurot (50 000 kroon). Kostjate koguvõlgnevus moodustab 7 280,76 eurot, kostja J. S.`i poolt 24.08.2008 sõlmitud käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 168 725 krooni ehk 10 783.49 eurot, seega on käendaja vastutuse maksimumsumma suurem võlgnevuse kogusummast. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses mõlema kostja suhtes.