Swedbank P&C Insurance AS hagi Majavara Haldus OÜ vastu kahju 2722,15 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
680,54 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2011 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Majavara Haldus OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, Tallinn), esindaja Ronni Reose; Kostja: Majavara Haldus OÜ (registrikood 11372288, asukoht Juhkentali 8-36, Tallinn), esindaja Kaarel Koger.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.11.2011 vaheotsus Swedbank P&C Insurance AS hagis Majavara Haldus OÜ vastu kahju hüvitamiseks.
2.Teha tsiviilasjas lõppotsus ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata.
Jätta menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.10.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju 2722,15 euro väljamõistmiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles aegumise kohaldamist TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 alusel ning palus kohtul teha TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsus. Hageja on põhistanud oma nõuet tulenevalt käsunduslepingulisest suhtest, mistõttu saab hageja nõuet lugeda lepinguliseks nõudeks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võttes arvesse, et hagiavalduse kohaselt toimus väidetav kahjujuhtum 14.07.2008 ja et kindlustuslepingu pooleks olnud isik esitas hagejale kahjuteate 15.07.2008, on käesolevaks hetkeks möödunud enam kui kolm aastat väidetava kahjujuhtumi aset leidmisest. Seega on hageja nõue aegunud. Aegunud nõude täitmisest võib keelduda (TsÜS § 142 lg 1).
3.Hageja palub jätta kostja taotluse tsiviilasjas aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hagis esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Hagejale on hagi kohane nõudeõigus ületulnud VÕS § 492 lg 1 sätestatud alusel. VÕS § 492 lg1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja kui kindlustusandja on kindlustatud esemetele tekitatud kahju hüvitanud kahe osamaksena, mis on teostatud 05.11.2008 ja 18.11.2008. Alates kahju hüvitamisest on hageja jaoks sissenõutavaks muutunud kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd hageja jaoks muutus nõue kostja vastu sissenõutavaks alates 05.11.2008 (kahjuhüvitise esimese osamakse tasumise kuupäev) aegub vastav nõue kooskõlas TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alates 05.11.2011. Tuginedes eeltoodule ei ole hageja nõue aegunud. Maakohtu otsus
4.14.11.2011 vaheotsusega jättis Harju Maakohus kostja taotluse rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlust.
5.TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud hagis toodud nõudele aegumise vastuväite, peab kohus analüüsima, kas hagi aluseks olev nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et kuivõrd väidetav kahjujuhtum toimus 14.07.2008 ja et kindlustuslepingu pooleks olnud isik esitas hagejale kahjuteate 15.07.2008, on käesolevaks hetkeks möödunud enam kui kolm aastat väidetava kahjujuhtumi aset leidmisest, mistõttu on hageja nõue igal juhul aegunud. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud nõude eelkõige VÕS § 492 lg 1 alusel. VÕS § 492 lg1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või
kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja kui kindlustusandja on kindlustatud esemetele tekitatud kahju hüvitanud kahe osamaksena, mis toimiku materjalide kohaselt on teostatud 05.11.2008 ja 18.11.2008. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et alates kahju hüvitamisest on hageja jaoks sissenõutavaks muutunud kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, kuivõrd nõudeõigus tekib alates kahju hüvitamisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-10 märkinud, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Seega ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus kohaldada aegumist esitatud hagi osas ja menetlus kuulub jätkamisele.
Apellatsioonkaebus
9.Kostja palub tühistada maakohtu vaheotsuse ja teha uue lõppotsuse, millega lugeda hageja nõue aegunuks ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
10.VÕS § 492 lg-st 1 tuleneb, et kindlustusandjal ei ole iseseisvat nõudeõigust, vaid kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja nõudeõigus. Tegemist on seaduse alusel nõudeõiguse üleminekuga. Nõudeõiguse üleminek tähendab, et tegemist on sama nõudega, mis kuulub kindlustusvõtjale. See aga tähendab, et kindlustusandjale üle läinud nõudeõigusele kohaldatakse kõiki kindlustusvõtja nõudeõigusega seotud asjaolusid, sh nõudeõiguse aegumist puudutavaid asjaolusid. VÕS § 171 lg-st 1 tuleneb, et nõude üleminek ei saa kahjustada võlgniku positsiooni, mh ei saa see piirata võlgniku õigust esitada vastuväiteid.
11.Eeltoodut kinnitavad ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-9-09 ja nr 3-2-1-96-10. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-72-09 p-s 15 märkinud, et kahju tekitajal on õigus esitada kannatanu kindlustusandja vastu kõik need vastuväited, mida tal oleks olnud õigus esitada kannatanu vastu. Riigikohtu lahendis 3-2-1-2-08 märgitakse, et isikul, kes ei ole kindlustuslepingu pooleks, on õigus VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt esitada kindlustusandjale kui väidetavale VÕS § 492 lg 1 järgi kahjuhüvitisnõude saanud isikule vastuväiteid, mis tal olid senis(t)e võlausaldaja(te) vastu nõude ülemineku ajal, ja vastuväiteid, mis tal on vastustaja kui uue võlausaldaja vastu. Seega tuleneb ka Riigikohtu praktikast selgelt, et kindlustusandjale üle läinud kindlustusvõtja nõudele kohaldatakse kõiki algse, s.o üleläinud nõudega seotud asjaolusid. Üheks selliseks asjaoluks on ka nõude sissenõutavus ja selle aegumise algus. Vastavalt on ka ebaõige maakohtu järeldus, et hageja nõudeõiguse alguseks tuleb lugeda talle nõudeõiguse ülemineku ajahetke, s.o kindlustusvõtjale kindlustushüvitise maksmise momenti.
12.Kas ja millal väidetav nõudeõigus on hagejale üle läinud, ei oma üleläinud nõudeõiguse aegumise osas tähendust. Seaduse kohaselt ei hinnata mitte nõudeõiguse sissenõutavaks muutumist hageja kui kindlustusandja jaoks, vaid seda, millal nõudeõigus kui selline sissenõutavaks muutus. Tegemist on ühe ja sama nõudega, mistõttu ei saa sellel olla ka erinevat sissenõutavaks muutumise ja aegumise tähtpäeva. Ei saa tekkida olukorda, kus eksisteerib üks tähtaeg kahjustatud isiku (s.o kindlustusvõtja) jaoks, teine tähtaeg kindlustusandja kui nõudeõiguse saaja, kes on samaaegselt ka nõudeõiguse suhtes eriõigusjärglane, suhtes. Nõudeõigus saab muutuda sissenõutavaks üksnes ühel kindlal ajamomendil, milleks on hetk, mil nõudeõigus tegelikult tekkis. Selliseks nõudeõiguse tekkimise ajamomendiks on nõudeõiguse tekkimine kindlustusvõtja jaoks. Seega on ebaõige maakohtu ja hageja seisukoht, et kindlustusandja jaoks muutus nõue sissenõutavaks ja 05.11.2008 algas nõude aegumine, mil kindlustusandja hüvitas
kindlustusvõtjale väidetava kahju. Selline järeldus ei ole kooskõlas materiaalõigusega. Seadus ei sätesta, et kindlustusandjale nõude üleminekul kohalduks (sama) nõude aegumisele eriregulatsioon, st nõude aegumine katkeks, vmt.
13.Kostja on põhistanud oma nõuet tulenevalt käsunduslepingulisest suhtest, mistõttu saab hageja nõuet lugeda lepinguliseks nõudeks. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-168-10 kohaselt tehingulise nõude aegumise algusaja määramisel ei ole üldjuhul, kui seaduses või välislepingus ei ole teisiti sätestatud, tähtsust sellel, kas võlausaldaja nõudest ja selle sissenõutavusest teadis või pidi teadma. Oluline tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab VÕS § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist. Arusaamatu on maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-168-10. Maakohus ei ole viidatud lahendist teinud mingisuguseid järeldusi. Ainuke järeldus, mida viidatud lahendist saab teha, on et lepingulise nõude aegumisel ei oma tähendust, kas võlausaldaja selle sissenõutavusest teadis või mitte (p 12). Käesoleval juhul puudub selles osas vaidlus.
14.Hageja nõudeõiguse aegumise algus ei saa sõltuda kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Vastasel juhul saaks kindlustusandja manipuleerida nõudeõiguse aegumise tähtpäevaga. Selline tulemus ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga ning on ka võlgniku huve ebaproportsionaalselt kahjustav. Võlgniku jaoks puuduks sellisel juhul täielikult kindlus ja selgus, millal tema vastu esitatavad nõuded võiksid aeguda. See oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. Hagejale väidetavalt üle läinud nõudeõigus aegus hiljemalt 15.07.2011. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu vaheotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta. Asjas tuleb teha lõppotsus ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata.
17.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt ei teki kindlustusandjal iseseisvat nõudeõigust, vaid kindlustusandjale läheb seaduse alusel üle kindlustusvõtja nõudeõigus. See tähendab, et üleläinud nõudele kohaldub aegumise osas kindlustusvõtja nõudeõigusega seotud asjaolud. VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamine kohta sätestatut. VÕS § 171 lg-st 1 tuleneb, et nõude üleminek ei saa kahjustada võlgniku positsiooni, mh ei saa see piirata võlgniku õigust esitada aegumise vastuväidet.
18.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Erimeelsust ei ole selles, et kahjujuhtum toimus 14.07.2008 ning hageja sai sellest teada 15.07.2008. Lähtudes hageja seisukohast, et kostja on tekkinud kahju eest elamu valitsejana KOS § 21 järgi vastutav ning pidades silmas, et hageja jaoks on kahju tekitanud isik olnud teada hiljemalt kostjale tagasinõude kohta esimese teate saatmise ajast 11.08.2008 (tl 29), on kohtule 05.10.2011 esitatud hagi TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud. Kuna aegumise tagajärjel kaotab hageja TsÜS § 142 lg l alusel õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist, siis puudub tarvidus
nõude põhjendatuse osas sisulise seisukoha võtmiseks. Esitades aegumise vastuväite ei soovi kostja nõude sisulist arutelu.
19.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.