Hageja: Aktsiaselts A (registrikood xxx asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Juliana Poljanskaja (Smart Legal Service OÜ, e-post: [email protected]);
esindajad
Kostja: Osaühing D (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk, e-post: [email protected] ). Resolutsioon Hagi rahuldada.
1.Välja mõista Osaühingult D (registrikood xxx) Aktsiaseltsi A (registrikood xxx) kasuks 869,95 (kaheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 95 senti, millest 789,95 eurot on põhivõlgnevus ja 80 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa.
2.Välja mõista Osaühingult D (registrikood xxx) Aktsiaseltsi A (registrikood xxx) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt (789,95 €) alates hagiavalduse esitamisest 25.07.2011.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,022% päevas. Menetluskulud Jätta kõik menetluskulud Osaühing D kanda.
2-11-3862
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtule saabus 06.06.2011 menetluse jätkamiseks hagimenetluses Aktsiaseltsi A avaldus Osaühing D vastu võlgnevuse nõudes. Aktsiaselts A (hageja) oli eelnevalt esitanud Pärnu Maakohtule 31.01.2011 avalduse Osaühing D (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse nõudes. 11.02.2011 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 12.05.2011 makseettepanekule vastuväite, mistõttu anti nõude menetlemine üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jätis avalduse 09.06.2011.a. määrusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas Harju Maakohtule 26.07.2011 hagiavalduse 789,95 euro ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt, hageja osutas 17.03.2010-23.03.2010 kostjale transporditeenust hagejale kuuluva veokiga kokku 51,5 tunni ulatuses ning maksumusega 12,78 eurot/tund (teenuse osutamise ajal tunnihinnaga 200 krooni), millele lisandus käibemaks. Osutatud transporditeenuste osas koostas hageja teostatud tööde aruande. Osutatud teenuste vastuvõtmise kohta pooled koostasid tööde vastuvõtmise aruande. Kostja ei esitanud hagejale pretensioone talle osutatud transporditeenuste kohta. 31.03.2010 esitas hageja kostjale arve nr AV-10 summas 789,95 eurot (12 360 krooni) tasumise tähtajaga 07.04.2010. Kostja ei tasunud hageja arvet arvel märgitud tähtajal.
3.Seoses arve tasumata jätmisega pöördus hageja korduvalt suuliselt kostja poole palvega tasuda arve, kuid vaatamata kostja lubadusele on arve tasumata. Hageja saatis kostjale arve tasumise meeldetuletuse kostja e-posti aadressile. Hageja kirjalikult esitatud nõudele saatis kostja 03.11.2010 vastuse, milles kostja keeldus hageja arve tasumisest, väites, et hageja poolt osutatud transporditeenuste tellijaks on ROÜ, kes esitas pretensiooni tööde kvaliteedi ja koguse suhtes.
4.Hageja ei pea kostja 03.11.2010 vastuses esitatud väiteid põhjendatuks. Hagejal ei ole ega saagi olla võlasuhteid ROÜ-ga, kuna hagejalt tellis transporditeenust kostja. Kostja vastuses esitatud väited pretensioonide olemasolust on hagejale arusaamatud ning paljasõnalised.
5.Kostja ei ole hageja arvet senini tasunud, mistõttu moodustab hageja põhinõue kostja vastu 789.95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis enne hagiavalduse esitamist (so kuni 24.07.2011 k.a. ) summas 80.00 eurot põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest. Viivise nõudes lähtub hageja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, so 0,022 % päevas. Kuna 789,95 € arve tasumise tähtaeg oli 07.04.2010 ja arvet ei ole tasutud, siis viivise päevamäär on 0,17 €, mis teeb 473 viivitatud päeva eest kokku 80 €.
2-11-3862
6.Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse juurde lisas hageja koopia teostatud tööde aruandest (lk 21), arve-saatelehest nr AV-10 (lk 22), AS A e-kirjast kostjale (lk 239, kostja vastus ja selle tõlge eesti keelde (lk 24-26), maksekorraldus täiendava riigilõivu tasumise kohta (lk 27) summas 143,80 €. Kokku on tasutud riigilõivu 191,73 €.
7.Õigusliku põhistusena on hageja märkinud järgmist: Hageja on seisukohal, et pooled on sõlminud lepingu VÕS § 9 lg 1 märgitud viisil, st vahetanud asjakohased tahteavaldused. Kostja tellis hagejalt transporditeenust ning võttis tema tellimuse alusel tehtud soorituse vastu. Kostja tahteavaldust kinnitab kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud teostatud tööde aruanne. Lepingu sisu arvestades on see töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Hageja põhikohustus oli viia oma veokiga välja krundi, millist kohustust on hageja ka nõuetekohaselt täitnud. Kostja põhikohustus oli hageja tehtud töö vastu võtta ning maksta hagejale tehtud töö eest tasu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, kuid kostja põhikohustus teostatud töö eest tasumise osas on senini täies ulatuses täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures vastavalt VÕS § 76 lg 3 kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arve järgi oli kostja kohustatud tasuma töö eest hiljemalt 07.04.2010. Jättes tasu täies ulatuses maksmata, ei ole kostja antud juhul oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, st kostja on rikkunud oma kohustust VÕS § 100 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib hageja nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, st põhivõlgnevuse tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
8.Harju Maakohus võttis hagi 30.08.2011 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisest.
9.Kostja esitas vastuse hagiavalduse tähtaegselt 13.09.2011 (tlk 35-36). Esitatud vastuse kohaselt kostja ei ole hagejalt mingeid transporditeenuseid tellinud. Hageja ei ole kostjale transporditeenuseid kunagi osutanud. Kostja ja hageja ei ole transporditeenuste osutamiseks lepingut sõlminud ning kostja ei ole hageja poolt osutatud töid vastu võtnud.
10.Kostja kinnitusel osutas tema ja hageja teenuseid OÜ-le R, so. tellijale. Objektil töötas mitu veoautot mitme alltöövõtja poolt. Kostja poolt töötas objektil 3 veoautot. Hageja poolt aga 1 veoauto. Teenuste osutamise käigus teatas tellija töövõtjatele (sh. hagejale ja kostjale), et tema ei ole rahul teenuste kvaliteediga ning keeldus osutatud teenuste vastuvõtmisest ning nende eest tasumisest. Kuna kõik alltöövõtjad soovisid nende osutatud teenuste mahtude fikseerimist, siis allkirjastasid nad üksteisele teostatud tööde aruandeid (selleks, et tööde mahud oleksid fikseeritud ja nende alusel saaks arveid tellijale esitada). Nii kirjutaski kostja hageja „teostatud tööde aruandele“ alla.
11.Seega, kostja ei ole hagejalt teenuseid tellinud ega ole neid vastu võtnud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud teostatud tööde aruanne ja arve ei tõenda
2-11-3862 lepingu sõlmimist poolte vahel. Tööde aruande allkirjastamisel ei olnud selles tööde hind märgitud (kuna pooled ei ole mingit tööde hinda omavahel kooskõlastanud). Tööde aruandes märgitud hind 200.- krooni so 12,78 eurot oli juurdekirjutatud kostjale teadmata ajal ja teadmata isiku poolt. Kostja leiab, et kohtule esitatud teostatud tööde aruanne on ebakorrektne dokument, kuna selles ei ole fikseeritud teenuste osutamise kohta ja ajavahemikku. Sellest ei ole üldse võimalik tuvastada mis teenuseid, kus kohas ja millal osutati. Kostja palub hagi jätta täies ulatuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja põhistas õiguslikult oma seisukohta järgmiselt: VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Antud juhul ei ole pooled kohustunud mitte midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul ei ole keegi pakkumust esitanud ega nõustumust andnud. Seetõttu ei saa lepingut sõlmituks lugeda. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 ja 2 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Täiesti arusaamatu on kostjale see, milles seisnes hageja väidetav pakkumus ja nõustumus ning kelle poolt ja kellele neid tehti.
13.Kohus edastas 23.09.2011 kostja vastuse hagejale. 16.10.2011 esitas hageja kohtule arvamuse kostja 12.09.2011 vastuse osas (tlk 43-44). Hageja avaldas, et kostja 12.09.2011 vastuses esitatud väited selle kohta, et hageja teostas töid OÜ R tellimusel on paljasõnalised ega vasta tõele. Hageja poole ei ole OÜ R transporditeenuste saamiseks pöördunud ega esitanud mistahes pretensioone. Suusõnalise tellimuse (so tahteavalduse) transporditeenuste saamiseks esitas hagejale kostja, kes kontrollis nii teenuste osutamise käiku hageja poolt kui ka selle kvaliteedi ning võttis pretensioonideta hageja teostatud töö ka vastu allkirjastades teostatud tööde aruandele (hagi lisa 1). Teostatud tööde osas esitas hageja kostjale ka arve, mille suhtes ei ole samuti kostja mingeid vastuväited hagejale esitanud. Vastupidi, telefonivestlustes tunnistas kostja alati arve tasumise kohustust ning lubas arve tasuda. Alles pärast hageja kirjaliku meeldetuletuse saamist esitas kostja paljasõnalise väite justkui kostja ei olnud hagejalt mingeid töid tellinud ning tööde tellijaks oli OÜ R.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki poolt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja väiteid hageja osutatud teenuste tellimisest OÜ R poolt ning antud äriühingu poolt tööde kvaliteedi osas pretensioonide esitamisest. Samuti ei ole kostja esitanud ka ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber poolte poolt allkirjastatud tööde teostamise aruandes fikseeritud tööde hinda.
15.Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et kostja esitatud väited teostatud tööde fikseerimisest (et töövõtjad allkirjastasid üksteisele teostatud tööde aruanded, et nende alusel saaks esitada arveid OÜ-le R) on täiesti ebamõistlikud äritegevuse korraldamise seisukohalt ega vasta Raamatupidamise seaduses ettenähtud majandustehingute dokumenteerimise põhimõtetele ning algdokumendi koostamise nõuetele.
16.Kostja tellimusel osutatud teenuste suhtes esitas hageja kostjale 31.03.2010 arve, mille tasumisest kostja keeldub, esitades seejuures kohtule teadlikult ja tahtlikult valeandmeid.
17.TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Kostja on registreeritud
2-11-3862 käibemaksukohustuslasena alates 01.06.1999. Hageja palus kohtul välja nõuda Maksuja Tolliametilt kostja 2010. aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni ning kostjalt nõuda algdokumendid, mille alusel kostja on arvestanud käibemaksu 2010. aasta märtsikuus. Tõenditest peab nähtuma, kas kostja on hageja arvet enda raamatupidamises deklareerinud.
18.Harju Maakohus nõudis 18.10.2011 Maksu- ja Tolliametilt välja kostja 2010. aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni. Maksu- ja Tolliametilt saatis 19.10.2011 kohtule vastuse esitatud päringule.
19.Kostja esitas kohtule 01.11.2011 vastuse hageja taotlusele raamatupidamise algdokumentide väljanõudmiseks ja taotluse hagejalt „teostatud tööde aruande“ originaali väljanõudmiseks. Vastavalt kohtu 18.10.2011 korraldusele esitas kostja algdokumendi, mille alusel on kostja arvestanud 2010.a. märtsikuu käibemaksu AS A arve osas. Algdokumendiks on antud juhul AS A 31.03.2010 arve summas 12 360 krooni, mille kohta kostja lisas arve koopia (tlk 57).
20.Kostja kinnitab, et tema raamatupidaja on nimetatud arve kätte saanud ning seda OÜ D deklaratsioonis ka kajastanud. Kostja ei saa mingil juhul nõustuda hageja seisukohaga, et arve kajastamine maksudeklaratsioonis tõendab tehingu toimumist ja kostja tasumise kohustuse tekkimist. Kostja raamatupidaja sai hageja arve kätte ja kajastas seda kostja deklaratsioonis, sest see oli tema kohustus, kuna arve maksjaks oli märgitud kostja. Samas arve deklareerimine ei kinnita lepingu sõlmimist, tehingu toimumist ega arve tasumise kohustuse tekkimist.
21.Väär on hageja väide, et kostja ei ole vastuväiteid arvele esitanud. Kostja esitas vastuväiteid nii suuliselt kui ka e-posti teel (vastav e-kiri on kohtule hageja enda poolt ka esitatud).
22.Vastuses hagiavaldusele selgitas kostja teostatud tööde aruande allkirjastamise asjaolusid. Täiendavalt selgitas kostja, et tema poolt nimetatud aruande allkirjastamisel ei olnud selles mingit tööde hinda märgitud. See oli ka loomulik, kuna kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ega ole tööde hinda kooskõlastanud. Käesolevaga taotleb kostja hagejalt „teostatud tööde aruande“ originaali väljanõudmist. Kostja leiab, et aruandes märgitud tööde hind oli eraldi juurdekirjutatud juba pärast aruande allkirjastamist kostja poolt.
23.Lisaks eeltoodule tugines kostja järgmistele seadusesätetele. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul ei ole selge, millal ja millise pakkumuse hageja kostjale väidetavalt esitanud on ning milles väljendus kostja väidetav nõustumus. Kui pakkumuse ja nõustumusena käsitab hageja tema poolt esitatud tööde aruannet, siis tegemist on dokumendiga, mis oli vormistatud pärast tööde teostamist, so. pärast väidetavate tööde teostamist hageja poolt. Seega nimetatud dokument ei tõenda pakkumuse ja nõustumise olemasolu ega sisu, kuna pakkumus ja nõustumus tehakse seaduse kohaselt enne lepingu sõlmimist, või lepingu sõlmimise hetkel, mitte aga pärast lepingu täitmist. VÕS § 25 lg 1 järgi lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Transporditeenuste valdkonnas kehtib tava, mille järgi allkirjastatakse teostatud tööde aruanne iga tööpäeva lõpus. Vastasel juhul on võimatu kontrollida mis auto, kus kohas, kui palju ja mis töid ning millisel kuupäeval teinud on. Antud juhul on hageja esitatud tööde aruanne vormistatud mitme tööpäeva kohta. Selle alusel ei ole võimalik kontrollida, millisel kuupäeval, kus kohas, mis töid ja millises ulatuses hageja teostanud on. Seetõttu ei ole tööde maht ja tööde sisu antud juhul tõendatud. VÕS § 27 lg 1 kohaselt, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku
2-11-3862 leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud nende kohustuste määramiseks olulises tingimuses, so. tööde hinnas. Tööde aruandes märgitud hind oli aruandesse juurdekirjutatud kostjale teadmata ajal ja teadmata isiku poolt. Ajal, mil kostja aruandele allkirja pani ei olnud selles tööde hind märgitud. Vastasel juhul poleks kostja aruandele allakirjutanud, sest tema ei teadnud, milline oli hageja ja OÜ R vaheline hinnakokkuleppe. Seetõttu leiab kostja, et hageja väidetav leping on kehtetu.
24.Lähtudes ülaltoodust palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
25.Harju Maakohus rahuldas 17.02.2012 (tlk 89-92) tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi A hagi osaühingu D vastu võla ja viivise nõudes ja jättis menetluskulud osaühingu D kanda. Hageja esindajale toimetas kohus tagaseljaotsuse kätte 17.02.2012, kostja esindaja kinnitas 17.02.2012 tagaseljaotsuse kättesaamist 20.02.2012.
26.21.02.2012 esitas kostja esindaja kaja 17.02.2012 tagaseljaotsuse peale.
27.Kohus määras kaja lahendamiseks kohtuistungi 14.03.2012 ning taastas menetluse (tlk 116). Poolte seisukohad kohtuistungitel olid järgmised:
28.14.03.2012 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja ei ole nõus sõlmima kostjaga kompromissi. Hageja soovib saada arvel märgitud summat. Töötunnitasu ei olnud ülepaisutatud. Kostja on nõus maksimaalselt tasuma kokku 600 eurot, kuid selliselt jääks hageja klient kahjumisse. Kostja vastuväited hagile on otsitud ja kostjast oleks korrektne, kui ta oleks arvet tasunud vähemalt maksekäsu kiirmenetluses tehtud ettepaneku alusel. Hageja tõendab hagi tööde aruandega (tlk 21), mille on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Selles on kirjas tehtud töö kogus ja maksumus. Esmakordselt esitas kostja vastuväite arve tasumise osas alles seitse kuud pärast seda, kui see arve oli talle väljastatud. Vastuväide tuli 03.11.2010, arve aga oli esitatud 31.03.2010 ja teenust oli osutatud märtsis 2010. Sellest võib järeldada, et seitse kuud oli kostja täiesti rahul arvega ja temale osutatud teenustega. Poolte vahel ei olnud kirjalikku lepingut, kuid see ei välista seda, et neil oli suuline leping. Läbirääkimiste käigus avaldati kostjale tunnihind, millega ta nõustus. Vastuväitena kostja ei vaielnud hinnas, vaid väidab seda, et ta ei olnud teenust tellinud, vaid et tellijaks oli kolmas isik. Kuid tänaseni ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda väidet. Seega on tegemist paljasõnalise väitega. Arve on raamatupidamises aktsepteeritud. Kohtutoimikus on teostatud tööde aruanne, kus kostja seaduslik esindaja Juri Samborski võttis vastu teostatud tööd. Kui poolte vahel ei olnud kokkulepet, kuidas siis sai kostja sai teostatud töö vastu võtta. Kui analüüsida arvet, siis see oli esitatud märtsi lõpuks ja summa on sama, millega kostja siis nõustus. Kostja otsib jätkuvalt mingit põhjust arve tasumata jätmiseks.
29.Kostja esindaja avaldas 14.03.2012 istungil, et kostja on nõus kompromissi arutama, sest teatud määral ta tunnistab oma viga, kuid mitte täielikult. Kompromissi korras nõustuks kostja hagejale tasuma 600 €. Kostja tunnistab, et arve on kostjale on esitatud. Kostja ei olnud arvega nõus, sest tema ei ole neid töid tellinud ja lepingut allkirjastanud. Sellele viitas kostja oma e-kirjas, mis oli saadetud hagejale enne kokkulepet. Samas avaldas kostja esindaja, et tegelikult nii kostja kui ka hageja teostasid mõlemad seal tööd kolmanda isiku tellimisel, kes vormistas üleandmisaktid, et kinnitada üksteisele, et nad mõlemad seal töötasid. Kostja ei ole mingit kokkulepet kellegagi sõlminud. Samas kostjal ei ole selle väite kinnituseks esitada tõendit. Tegemist ei olnud lepinguga, mis oleks kahes eksemplaris. Kostja ei nõustunud selle arvega ja ta hakkas hagejaga koheselt läbi rääkima. Läbirääkimine toimus suuliselt, nii nagu ehitajate praktikas on tavaline. Kostja esindaja tegi ettepaneku anda mõistlik tähtaeg, mille kestel et kostja kaaluks ekspertiisi ja võib-olla nendel kaalutlustel arutada kompromissi. Kostja poolt oleks kompromiss mõeldav, kui hageja annaks oma nõudmistes natukene järgi. Kostja esindaja kordas oma pakkumist 600 €.
30.10.04.2012 toimunud istungil hageja esindaja kinnitas, et teostatud tööde aruanne on allkirjastatud hageja autojuhi ja kostja juhatuse liikme poolt. Arve oli kostjale esitatud ja
2-11-3862 kostja on seda aktsepteerinud. Kostja ei ole esitanud mingeid vastuväiteid arvele. Kostja on raamatupidamises seda hoidnud. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuse maksmata arve kohta.
31.Kostja on küll kirjas hagejale (tlk. 24-26) kirjutanud, et kostja ei ole seda tööd tellinud, vaid et selle töö tellis hoopis kolmas isik, kel on kahju tekkinud. Selle kohta ei ole aga ühtegi dokumenti. Samuti on kostja avaldanud nimetatud kirjas, et käesolevas situatsioonis on OÜ D tellija ja töövõtja vahendajaks ning on valmis osalema mõlema poole lepitajana vaidlusaluste küsimuste reguleerimisel. Hageja esindaja selgitas, et see hind, mis oli hageja pakkunud kostjale tunnitasuna, oli kunagi soodushind, siis kui hinnad olid 280-350 krooni tund ja nüüd on tekkinud olukord, et hagejal on tekkinud ka esinduskulud ja seega on kõik kokku väga kulukaks läinud. Hageja ei ole nõus selle summaga, mis kostja pakub kompromissina 600 eurot. Hageja on kindel, et leping poolte vahel on sõlmitud. Selleks on tööde maksumuse akt. Pärast esitati kostjale arve ja kui kostjale meelde tuletati arvet, siis kostja juhatuse liige ütles, et neil ei ole hetkel raha, et maksta.
32.Hageja soovib kompromissina 1200 eurot, millest 192 eurot on riigilõiv ja ülejäänud on kulude korvamine, mis on hagejal tekkinud seoses kohtuga. Hageja oleks nõus maksegraafikuga, st et võlgnevus tasutaks kolme kuuga. Hageja esindaja osundas Raamatupidamise seaduse § 6 lg 1 - kui kostja kajastas seda tehingut või arvet raamatupidamises, siis ta tunnistas majandustegevust poolte vahel ja ta on teenust saanud ja kostjal lasub arve tasumise kohustus. Kostja on kajastanud selle arve ka oma tuludeklaratsioonis. Kui leping on sõlmitud, siis see nähtub allkirjastatud dokumentidest, teostatud tööde aruandest ning sellele järgnevalt esitatud arvest, mis kostja poolt jäi tasumata. Sellele eelnesid suusõnalised läbirääkimised, kuid selle kinnituseks dokumentaalselt tõendit ei ole. Kostja pakutud 600 eurot kompromissina pidas hageja mõnitamiseks.
33.Kostja esindaja kinnitas kohtule, et kostja vaidlustab selle, et poolte vahel vormistatud teostatud tööde aruandel ei olnud selle allkirjastamise hetkel ära märgitud töö hind. Teostatud tööde aktil on kirjas, et ühe tunni hind on 200 krooni. Tööde tundide osas vaidlust ei ole, kinnitas kostja esindaja, tunnitariifis aga kokkulepe puudus. Kostja seaduslik esindaja on lepingulisele esindajale kinnitanud, et tunnitasu 200 eurot ei ole tema juuresolekul sinna kirjutanud.
34.Kostja esindaja kordas kohtuistungil, et kostja ei ole töid tellinud ega lepingut sõlminud. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et lepingut ei ole sõlmitud. Kostja arvab, et isegi kui tema on kirjutanud teostatud tööde aktile alla, siis hinda ei olnud sinna märgitud. Kostja leiab, et ta ei ole neid töid tellinud. See akt oli valesti vormistatud. Selle dokumendi on koostanud autojuht. Kompromisspakkumine oleks 600 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust.
35.Kostja seaduslik esindaja on kohe alguses vastu vaielnud sellele arvele. Arve väljastamine ei tähenda, et seda peaks tasuma. Kostja arvates ei ole see korrektselt sõlmitud leping. Kostja ei usu, et autojuhil võiks olla volitus allkirjastada lepingut. Kostja lepinguline esindaja arvates võiks teha ekspertiisi, kuid ta ei ole kindel, kas ekspert saab üldse vastata, millal see 200 krooni oli teostatud tööde aktile ajaliselt kirjutatud. Samas kostja lepingulise esindaja meelest see „200“ oli sinna kirjutatud teistpidi ja teise nurga all, millest võib oletada, et kogu tekst oli kirjutatud teises asendis ja kostja lepinguline esindaja ei kahtle, et selle on kirjutanud autojuht. Kostja ei ole arvet aktsepteerinud. Raamatupidamises on arve kajastatud. Arve tasumine on juba juhatuse küsimus ja juhatus seda ei tasunud, sest kostja ei olnud sellega nõus. Et arve on väljastatud, ei tähenda, et see tuleks tasuda.
36.Kohus andis pooltele aega kuni 10.05.2012, et esitada kohtuvaidluse teesid. Need esitas vaid hageja lepinguline esindaja (tlk. 122-126).
37.Kohtuvaidluses rõhutas hageja, et käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle kas poolte vahel eksisteeris kokkulepe hageja poolt transporditeenuste osutamisest kostjale ning kas
2-11-3862 kostjal lasub kohustus tasuda hagejale osutatud transporditeenuste eest. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel eksisteeris piisavalt määratletav kokkulepe, mille kohaselt osutas hageja kostjale viimase tellimusel transporditeenust mahuga 51 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 200 krooni (summa käibemaksuta), kostja oli hageja poolt täidetu võtnud pretensioonideta vastu ning kostjal lasub kohustus tasuda hagejale osutatud teenuse eest. Kuna kostja jättis saadud teenuse eest maksmata, on hagejal õigus nõuda selle täitmist kostjalt. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud alljärgnevad ning toimikus olevad tõendid: -teostatud tööde aruanne 17-23.03.2010, mis on allkirjastatud hageja autojuhi ja kostja seadusliku esindaja poolt ning milles on kostja märgitud tellijana. Antud dokumendis on kajastatud nii teostatud tööde maht kui ka tunnihind; -hageja poolt kostjale 31.03.2010 esitatud arve nr AV-10 kokku summas 12360 krooni (summa käibemaksuga), milles on märgitud transporditeenuste maht 51,5 tundi, tunnihind 200 krooni (summa käibemaksuta) ning arve tasumise tähtaeg.
38.Menetluse käigus polnud vaidlust selles, et kostja nimel allkirjastas tööde aruande kostja seaduslik esindaja. 01.11.2011 esitatud menetlusdokumendis kinnitas kostja, et kajastas seda arvet oma maksudeklaratsioonis ning arvestas 2010.a märtsikuu käibemaksu hageja kõnealuse arve osas.
39.Kostja väidete kohaselt puudub poolte vahel mistahes kokkulepe transporditeenuste kohta, hageja ei ole kostjale transporditeenust osutanud, kostja ei ole hageja töid (teenust) vastu võtnud ning kostja poolt tööde aruandele allkirjastamisel ei olnud selles mingit tööde hinda määratud. Kõnealuste väidete tõendamiseks ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit ning piirdus üksnes paljasõnaliste väidetega.
40.Hageja on seisukohal, et toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, kostja poolt menetluses omaksvõetud asjaolud (arve kajastamine kostja raamatupidamises ning 2010.a märtsikuu käibemaksudeklaratsioonis) ning kostja enda käitumine tõendavad poolte vahel kokkulepe sõlmimist, selle kokkulepe täitmist hageja poolt ning selle täitmata jätmist kostja poolt hagejalt saadud täitmise eest tasumise osas ning seda alljärgnevatel põhjustel. Teostatud tööde aruanne, milles oli kostja märgitud tellijana ning mis oli allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt viitavad üheselt sellele, et hageja tehtud töö oli tehtud kostja tellimusel, et töö oli teostatud mahus 51,5 tundi ja tunnihinnaga 200 krooni ning et kostja seaduslik esindaja oli seda tööd ka pretensioonideta vastu võtnud. Teostatud tööde aruande allkirjastamine kostja poolt tõendab seda, et sellel märgitud asjaolud vastasid kostja tahtele. Menetluse käigus küll väitis kostja tehinguline esindaja, et aruandele allkirjastamisel ei olnud selles tunnitasu märgitud, kuid antud väide tõendamiseks ei olnud kostja tõendeid esitanud. Pärast teenuse saamist ning selle pretensioonideta vastuvõtmist kostja poolt esitas hageja kostjale arve, milles märkis muuhulgas ka teenuse tunnitasu ning kogumaksumust. Kostja võttis arve vastu, kajastas seda oma raamatupidamises ning deklareeris MTA-le 2010.a märtsikuu eest esitatud käibemaksu deklaratsioonis. Vaatamata ülalmärgitud tegevusele on kostja arvamusel, et arve deklareerimine ei tõenda tehingu toimumist poolte vahel. Hageja peab ülaltoodud kostja arusaama ekslikuks kuna selline käsitlus ei vasta seadusele. Raamatupidamise seaduse § 4 p 2 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kusjuures sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt on majandustehing raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing. RPS § 6 lg 2 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kajastama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 sätestab, et teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamine või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. 10.04.2012.a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et hageja arve oli kajastatud kostja raamatupidamises. 01.11.2011.a menetlusdokumendis kinnitas kostja, et hageja arve oli algdokumendina kajastatud ka kostja 2010.a märtsikuu käibemaksudeklaratsioonis. Seega oli kostja hageja arve kajastamisega oma raamatupidamises dokumenteerinud hageja ja kostja
2-11-3862 vahelist majandustehingut ning tunnistanud arvel märgitud transporditeenuse saamist hagejalt. Deklareerides hageja arvet oma 2010.a märtsikuu käibemaksudeklaratsioonis ning arvestades arvel märgitud käibemaksu maha sammuti tunnistas kostja arvel toodud teenuse saamist hagejalt. Seejuures ei oma mingit tähtsust ka see, et hageja arvet kajastas kostja raamatupidamises kostja raamatupidaja. Äriseadustiku § 183 kohaselt on osaühingu raamatupidamise korraldamine juhatuse kohustuseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et hageja arve kajastamine kostja raamatupidaja poolt kostja raamatupidamises ning selle järgnev deklareerimine kostja maksudeklaratsioonis oleks vastuolus kostja seadusliku esindaja tahtega – kostja juhatuse liige ei ole kostja raamatupidamisregistrites ega MTA-le esitatud käibemaksudeklaratsioonis kõnealuse majandustehingu osas mingeid korrigeerimisi teinud.
41.Eeltoodu kokkuvõttes on hageja seisukohal, et nii teostatud tööde aruande allkirjastamine kui ka hageja arve deklareerimine on kostja tahtelised aktid. Seega viitab kostja enda tegevus ning selles väljendatud tahe nii kokkulepe olemasolule kui ka selle sisule, mis on omakorda üheselt määratletav toimikus olevate tõendite põhjal – nii aruandest kui ka arvelt nähtub hageja poolt kostjale osutatud teenus, selle maht, maksumus ning kostja kohustus tasumise tingimuste osas. Eeltoodu alusel on täiesti ainetud kostja väited teenuse mitteosutamisest hageja poolt (teenuse saamist kinnitas kostja ise teostatud tööde aruandele allkirjastamisega) kui ka poolte vahel kokkulepe puudumisest hinna osas (tunnihind oli kajastatud nii kostja poolt aktsepteeritud aruandel kui ka kostja poolt aktsepteeritud arvel).
42.Lisaks ülaltoodule peab hageja vajalikuks rõhutada, et tema poolt tööde tegemist saab vaadelda ka kaudse tahteavaldusena VÕS § 9 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 3 järgi (nõustumus teoga). Teostatud tööde aruande allkirjastamisega võttis kostja hageja täitmise vastu. Sellisel juhul loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
43.Hageja ja kostja vahel kokkulepe puudumist ei tõenda ka asjaolu, et kokkulepet ei olnud vormistatud kirjalikult. VÕS § 11 lg 1 võimaldab lepingut sõlmida mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi. VÕS ei kehtesta töövõtulepingutele kohustuslikku vorminõuet. Samuti ei ole ka pooled kokku leppinud lepingu kohustuslikkus vormis.
44.Hageja on seisukohal, et kostja paljasõnalised väited, mis on vastuolus kostja enda tegevusega, on pahatahtlikud ning suunatud üksnes sellele, et hoida kõrvale oma maksekohustuste täitmisest hageja ees. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses.
45.Kostja kohtuvaidluse teese kohtule ei esitanud. Kohtu põhjendused
46.Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis ja neid hinnates ning tuginedes oma siseveendumusele, leiab, et haginõue on tõendatud ja tuleb rahuldada.
47.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt, leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 kohaselt, pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures vastavalt
2-11-3862 VÕS § 76 lg 3 kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 1 kohaselt, majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. RPS § 6 lg 2 kohaselt, raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RPS § 7 lg 1 kohaselt, raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
48.Kohus asub seisukohale, et lepingu sisu arvestades on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et pooled on sõlminud lepingu VÕS § 9 lg 1 kohaselt, vahetades vastavad tahteavaldused. Kohtumenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist väide, et lepingu pooleks oli kostja Osaühing D asemel ROÜ. Kostja tellis hagejalt transporditeenust ning võttis tema tellimuse alusel tehtud soorituse vastu. Kostja tahteavaldust kinnitab kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud teostatud tööde aruanne. Hageja põhikohustus oli teha kostja huvides tööd ja kostja põhikohustus oli hageja tehtud töö vastu võtta ning maksta hagejale tehtud töö eest tasu. Kostjale on esitatud arve ja see kostja kohustus - teostatud töö eest tasuda - on senini täies ulatuses täitmata. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud teostatud tööde vastuvõtmist oma allkirjaga ( tlk 21, teostatud tööde aruanne). Kohus peab ainetuks ja asjakohatuks kostja lepingulise esindaja seisukohti, et töötatud tundide arv on hiljem juurde kirjutatud kellegi poolt. Oma taolise väite kinnituseks saanuks kostja nõuda kirjaekspertiisi, mida kostja ei ole teinud. Kostja on asunud arvet vaidlustama ca pool aastat hiljem. Kohtu arvates on kostja vastus hagejale ( tlk 24-26) asjakohatu ega saa olla mingil määral argumendiks arve mittemaksmisel. Samavõrd ainetu on kostja seisukoht, mille järgi arve deklareerimine raamatupidamisdokumentatsioonis ei tähenda midagi. Kohus eeldab, et kostja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud 2010.a. märtsikuu käibedeklaratsioonis esitatud andmed on tõesed ja et kostja poolt raamatupidamises kajastatud tehingud ja arved kajastavad kostja majandustehingute tegelikku toimumist. Kohus leiab, et kostja poolt arve deklareerimine 2010.a. märtsikuu käibemaksu deklaratsioonis kinnitab, et kostjale on hageja transpordialast teenust osutanud,
2-11-3862 kostja on sellega nõustunud, kuid ei ole arvet tasunud, asudes otsima tasumisest kõrvalehoidumiseks põhjusi, mida pole tegelikult olemas. Kostja on arvestanud 2010.a. märtsis käibemaksu Aktsiaseltsi A esitatud arves. Samuti on kohus seisukohal, et kostja Osaühing D juhatuse liige on oma allkirjaga tööde vastuvõtmise aktil kinnitanud tegelikult toimunud asjaolu ja et nimetatud dokument tõendab lepingu olemasolu poole vahel ning tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Kohus lähtub otsuse tegemisel ka veendumusest, et juhatuse liige tegutseb äriühingu seadusliku esindajana vastavalt Äriseadustiku ja Raamatupidamise seaduse nõuetele ning et juhatuse liikme poolt äriühingu esindamisel tehtud toimingud kajastavad tehtut tõeselt ning on vastavuses äriühingu majandushuvidega. Kostja on kohtuistungil (tlk 116 pöördel) tunnistanud arve saamist. Puuduvad vähimadki tõendid, et kostja oleks pärast arve saamist seda vaidlustanud või asunud hagejaga mingitesse läbirääkimistesse. Samuti on kostja kinnitanud kohtus (tlk 120 jj), et teostatud töötundide mahus vaidlus puudub; kostja ei ole nõus tunnitariifiga (töö teostamise ajal 200 krooni tunni eest). Samas on see teostatud tööde aruandes kirjas ja selle alusel koostati arve, mis on raamatupidamise algdokumendina ka majandustehingu toimumist kinnitav tõend. Arve järgi oli kostja kohustatud tasuma töö eest hiljemalt 07.04.2010. Jättes tasu täies ulatuses maksmata, ei ole kostja antud juhul oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, st kostja on rikkunud oma kohustust VÕS § 100 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib hageja nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, st põhivõlgnevuse tasumist.
49.Kuna hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ja puuduvad mistahes muud alused, millest tulenevalt võiks kostja oma lepinguliste kohustuste täitmisest keelduda, tuleb hageja põhinõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 789,95 eurot.
50.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu viivise nõude summas 80 eurot ning palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudelt 789,95 eurot alates 25.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,022% põhinõudest iga põhinõude täitmisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis, so põhinõude täitmisega viivitamise eest kuni 24.07.2011 (k.a.) summas 80 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (789,95 €) alates 25.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,022% põhinõudest iga põhinõude täitmisega viivitatud päeva eest.
51.Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.