Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Kaupo Paal 23.05.2012 Tallinnas
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 15.12.2010 otsus OÜ Garant Trans apellatsioonkaebus 4303,37 eurot Apellant (hageja) OÜ Garant Trans (registrikood 10158430, asukoht Tallinna mnt 42-225, 21006 Narva), esindaja Roman Lodeikin Vastustaja (kostja) OÜ Elite Europe (registrikood 11560251, asukoht Õismäe tee 63-4, 13512 Tallinn), esindaja Ülo Kivi Avalik kohtuistung 08.05.2012
Menetluse liik
2-10-34364 OÜ Garant Trans hagi OÜ Elite Europe vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr. 2-10-34364 tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta ülejäänud osas otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta poolte antud asjaga seoses kantud menetluskuludest 25% OÜ Garant Trans ja 75% ulatuses OÜ Elite Europe kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise kaubaveolepingu, mille järgi hageja osutas kostjale veoteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Hageja hinnangul on tema lepingujärgsed kohustused täidetud, kuid kostja keeldub veotasu selle kokkulepitud ulatuses välja maksmast, viidates vahendustasule. Veotasu, mille kostja hagejale maksmata jättis, on hageja andmetel 265 898 krooni. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et poolte vaheline leping ei ole veoleping, vaid käsundusleping. Kostja andmetel sõlmis kostja juhatuse liige A B hageja juhatuse liikme I R iga 2009..a septembris suusõnalise kokkuleppe hagejale veoteenuste vahendamiseks, autojuhtide väljaõpetamiseks ning juhendamiseks. Laekunud veotasu tuli kostjal hagejale üle anda. Vahendustasu suurus, milles pooled kokku leppisid, oli väidetavalt 5% vahendatud veoteenuste käibest, samuti pidi kostja kandma kulud ning võimaliku kahju. Lepingu lõppemisel keeldus hageja vahendustasu maksmast, vahendustasu suurus on kostja andmetel 94 952.16 krooni. Seega esitas kostja seoses tema vastu esitatud pankrotiavaldusega tasaarvestuse vastuväite. Kuna hageja keeldus kirjalikult kinnitamast, et pärast tasaarvestust ning 170 945.85 krooni väljamaksmist hagejal mistahes nõuded kostja suhtes puuduvad, siis ei ole kostja ka võla olemasolu tunnistanud ning hagejale seda välja maksnud. Pankrotimenetlus kostja suhtes lõpetati. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et nõue on kogu ulatuses alusetu ning palus jätta hagi rahuldamata. Samas jäi kostja 94 952.16 kroonise vahendustasu nõude juurde. Kohtuvaidluse kirjalikes teesides ning kirjalikus repliigis hageja täpsustas pooltevahelise lepingu sisu. Hageja selgituste järgi pidi kostja sõlmima lepingu, mille kohaselt hageja osutab Taani firmale Niels Pagh Logistics transporditeenust. Teenuse hind oli 0,78 eurot kilomeetri kohta. Üldise kilometraaži määrab Niels Pagh Logistics, tasumine toimub kostjale ning seejärel kostja tasub hagejale osutatud teenuse eest hageja arvete alusel. 2010.a. alguses loobus hageja vahendusest ning sõlmis otse kaks lepingut firmaga Niels Pagh Logistics. Veotasu suuruseks jäi samuti 0,78 eurot kilomeetrilt. Arve, mille hageja kostjale 20.10.2009 esitas, tasuti täies ulatuses, kusjuures arve sisaldas ka käibemaksu. Edaspidi maksed hilinesid. Kostja selgituste kohaselt keeldus Niels Pagh Logistics käibemaksu tasumisest. Kokku esitas hageja kostjale arveid üldsummas 1 615 993.63 krooni, sh käibemaks 269 332.- krooni. Kirjalikus repliigis asus hageja uuesti seisukohale, et kokkulepe veolepingu vahendamiseks puudub. Kostja nentis, et hageja on kaubaveolepingu olemasolu Niels Pagh Logistics-ga kohtukõnes omaks võtnud. Veotasu suurus, mille Niels Pagh Logistics faktiliselt välja maksis, oli 1 346 661.30 krooni. Märgitud summa pidi kostja VÕS § 626 lg 1 alusel hagejale kui käsundiandjale üle andma. Hageja poolt esitatud tabeli järgi on kostja andnud hagejale üle 1 350 095.60 krooni. Lisaks eeltoodule jäi kostja seisukohale, et vahendustasu suurus on 94 952.16 krooni, kuid täpsustas, et selle aluseks on VÕS § 627 sätestatud mõistliku tasu nõue. Kirjalikus repliigis kostja nentis, et pooltevahelist lepingut võib käsitada ka agendilepinguna. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud hageja kanda. Rahvusvahelist maanteevedu (veose sihtkohta vedamist ning saajale üleandmist) kui sooritust pooled ei vaidlusta. Samuti puudub vaidlus hageja nõudeõiguses ning veotasu määras (0,78
eurot kilomeetri kohta). Vaidluse all on, kes oli veolepingus saatjaks, kas kostja või Taani firma Niels Pagh Logistics. Samuti selles, milline leping poolte vahel sõlmiti. Kostjal oli veotasu sissenõudmise, hagejale üleandmise ning kostja andmetel ka autojuhtide väljaõpetamise ning juhendamise kohustus. Seega asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on segatüüpi leping, sisaldades nii agendilepingu kui ka käsunduslepingu tunnuseid. Pooltevahelises lepingus oli hageja huviks veotasu kättesaamine. Määrava tähtsusega on, et kohtuvaidluse teesides möönis hageja sõnaselgelt, et veoteenuse eest tasuti kostja kaudu, kusjuures kostja kohustus hageja poolt esitatud arvete alusel veotasu hagejale välja maksma. Saimuti märkis hageja, et alates selle aasta jaanuarist sõlmis ta lepingu firmaga Niels Pagh Logistics otse. Muu kui vahenduse omaksvõtuna ei ole eeltoodu käsitatav. Esitatud nõude seisukohalt on oluline tuvastada, kas kostja kohustus lisaks kokkulepitud veotasule firmalt Niels Pagh Logistics käibemaksu sisse nõudma ning hagejale üle andma. Samuti seda, kas firmalt Niels Pagh Logistics saadud rahalised vahendid võimaldasid arvetel näidatud käibemaksu väljamaksmist. Arvetel, mida hageja kostjale esitas, on käibemaks eraldi välja toodud. Arve nr 759 maksis kostja välja koos käibemaksuga, mistahes vastuväiteid esitamata, seega järeldub poolte lepingukohasest käitumisest, et kostja kohustuseks oli lisaks veotasule ka käibemaks sisse nõuda ning hagejale üle anda. Kirjalikus vastulausest on kostja piirdunud üksnes tasaarvestuse vastuväitega. Võimalus, et kostja nõustus kirjalikus vastulauses hagejale rohkem välja maksma, kui firmalt Niels Pagh Logistics tegelikult sai, on ebaveenev. Kohtuistungil kostja muutis oma seisukohti, leides, et nõue on kogu ulatuses alusetu. Vastuväite selline esitus on üllatuslik, pannes sellest johtuva tõendamiskoormuse kostja kanda. Kostja väide, et kogu firmalt Niels Pagh Logistics saadud raha on hagejale üle antud, jäi paljasõnaliseks. Vaidlus käibemaksu üle võis firmaga Niels Pagh Logistics ju tekkida, kuid võis sama hästi ka positiivselt laheneda. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et kostjal tulnuks 265 898 krooni hagejale välja maksta. Leping on sõlmitud poolte majandustegevuses, mistõttu tasu saamine on eeldatav. Tasu suurus (5% veotasust) arvestab lepingu toimimise majanduslikku efektiivsust mõlemapoolselt. Tasu suurus on kohtu hinnangul mõistlik. Kostja poolt esitatud tasaarvestuse vastuväide on TsMS § 457 lg 2 tähenduses protsessuaalse tasaarvestuse vastuväide, mille võib esitada ka kohtumenetluses. Nähtuvalt hageja poolt esitatud tabelist on lepingujärgne veotasu (summa, mis on vahendustasu aluseks) 1 346 661.63 krooni, kusjuures nimetatud summa on hagejale välja makstud; 5% nimetatud summalt on 67 333.08 krooni. Seega tuleb kostjalt väljamõisteava põhivõla suurust protsessuaalse tasaarvestuse tulemusena vähendada 198 564.92 kroonile (265 898.00-67 333.08 = 198 564.92 krooni). Lepingujärgne kohustuse täitmise tähtaeg tuvastamist ei leidnud, mistõttu kohus lähtub mõistlikust tähtajast. Hagiavalduses on maksetähtajana näidatud 18.02.2010. Kohus arvestab,
et summat on krediitarvega nr 916 korrigeeritud, kusjuures makse tähtajaks on arvel märgitud 18.03.2010. Kohus lähtub nimetatud tähtajast. Seega on kostja võlgnevuse tasumisega viivitanud 118 päeva. Kuna tasaarvestuse vastuväidet tuleb käsitada protsessuaalse vastuväitena, kuulub viivis kuni vastulause hagejale teatavaks tegemiseni arvutamisele 265 898.00 kroonilt ning edasi arvutatuna 198 564.92 kroonilt. Maakohtu hinnangul on Riigikohtu otsustes nr 3-2-1-110-05 ja nr 3-2-1-136-09 mainitud põhimõtted nõude sissenõutavaks muutumise ja viiviste arvestamise kohta ka käesoleva tsiviilasja raames rakendatavad. Seadusjärgne viivise määr vaidlusalusel võlaperioodil on 8 % aastas. Seadusjärgne viivis ühes päevas on 0,021% (s.o 54,27 krooni päevas). Hagi esitamise seisuga on viivis, arvutatuna 265 898.00 kroonilt, kokku 6541.92 krooni (55.44 krooni x 118). Hageja nõue, kus ta palus alates hagi esitamisest viivis välja mõista seaduses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni, on põhjendatud. Alates 16.07.2010.a kuni 22.10.21010.a (alates vastulause kättesaamisest ning protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite teadasaamisest) kuulub see arvutamisele 265 898.00 krooniselt põhivõlalt ning edasi 198 564.92 krooniselt põhivõlalt vastavalt selle tasumisele.
Hageja väide, mille kohaselt ta rahvusvaheliste sõidukaartide eest ise tasus, ei välista kohtu hinnangul vahendustasu maksmise kohustust. Hageja väide, et kostjal oli võimalik tasu saamise asemel tulu teenida, on hüpoteetiline ning asja sisulise arutamise käigus sellele ei viidatud. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele ning 198 564.92 kroonine põhivõlg ning 6541.92 kroonine viivis tuleb kostjalt hageja kasuks hagi esitamise seisuga välja mõista. Kuna hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, kui pakkus kostja kompromissina, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg. 2 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata OÜ Garant Trans nõue põhivõla väljamõistmiseks summas 67 333,08 krooni ja menetluskulud jäeti hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Elite Europe OÜ Garant Trans kasuks välja põhivõlg summas 67 333,08 krooni, ja jätta menetluskulud OÜ Elite Europe kanda. Hageja hinnangul on kohus oma otsuses põhjendamatult jõudnud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on segatüüpi leping, samuti on kohus rikkunud TsMS § 232 ehk kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus jõudis seisukohale, et lepingu sõlmimisel puudus kostja ja hageja vahel kokkulepe tasu suuruse kohta. Hageja väited selle kohta, et pooled olid kokku leppinud tasu suuruses, et tasuna mõistetakse ka hageja poolt kostjale antud võimalust osutada rahvusvahelist vedude teenust hageja litsentsi kasutades ning et hageja vormistas omal kulul rahvusvahelised sõidukikaardid kostja transpordivahenditele, jättis kohus arvesse võtmata. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks lepingust tulenev tasu suuruses 5% veotasust on mõistlik. Hageja leiab, et mõistlikuks tasuks on eelkõige turuhind ehk kohalik keskmine tasu samasuguse või sarnase teenuse osutamise eest. Kuna Eestis on olemas analoogsete teenuste turg, oleks kohus pidanud teenuse hinna määrama kehtivate veoteenuste turuhindade põhjal.
Peale selle, kostja teenus seisnes vaid arvete väljastamises transporditeenuste tellijale Niels Pagh Logistics ja saadud rahaliste vahendite ülekandmises kostjale, seega on kohtu poolt määratud teenuse maksumus 5% veotasust ülemääraselt suur. Kohus ei arvestanud ka vahendusteenuste maksumuse määramisel summas 67 333,08 krooni teenuste maksumust, mis olid osutatud kostjale tasuna vahendamise eest. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 163 lg 2. Kuna kohtuprotsessi käigus olid esitatud kompromissettepanekud nii kostja kui ka hageja poolt ning arvesse võttes, et hageja poolses kompromissis loobus hageja mitte üksnes osa põhivõlgnevusest ning intressi nõudest, vaid ka enda poolt kantud õigusabikulude nõudest ning lähtudes sellest, et hageja poolt pakutud kompromissis sisalduvasse summasse oli sisse arvestatud ka kohtusse pöördumise kulud, tuleb hageja poolt pakutud kompromissettepanekut lugeda sarnaseks kohtuotsusega ning eelnevast tulenevalt oleks TsMS § 163 lg 2 kohaselt tulnud menetluskulud jätta kostja kanda. Vastustaja seisukoht OÜ Elite Europe vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakoht otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jäetud osas puudub alus. Maakohus on otsust põhjendades järginud TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 sätteid. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusnormide sätteid. Maakohus on otsuses näidanud, tuginedes seejuures hageja poolt väidetule, milliseid asjaolusid arvestades ta järeldab, et kostja osutas hagejale vahendusteenust. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud teenuse osutamisel eeldatakse teenuse tasulisust ja hageja ei ole tõendanud oma väidet, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja teostama vahendusteenust tasuta. Kohus hindas, et vahendaustasu suurus 5% veoteenuse käibest on mõistlik tasu vahenduse osutamise eest, ja hageja ei ole esimese astme kohtus ega apellatsioonkaebuse esitanud andmeid nn. keskmise vahendusteenuse osutamise tasu kohta. Hageja pakkus kompromissina kostjal tasuda 245 921,93. kr. Kostja pakus kompromissina 170 945,85 kr. Maakohus rahuldas põhinõude 198 564,92 kr., s.o. ca 75% ulatuses. Maakohtu otsusega väljamõistetud põhivõlg ei ole sarnase ulatusega kummagi poole kompromissettepanekutes pakutuga, mistõttu TsMS 163 lg. 2 kohaldamiseks puudus alus. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude hageja kanda jätmise osas ja jätab kogu antud asjaga seotud poolte menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.