lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-19715/15

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-19715/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1350
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-19715

Tsiviilasi

Krediidipanga Liisingu AS-i hagi Evgeny Chicherini vastu lepingu täitmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

6442.90 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.12.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Krediidipanga Liisingu AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Krediidipanga Liisingu AS 10079244, asukoht Narva mnt 4, Tallinn)

(registrikood

Kostja Evgeny Chicherin (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 13.12.2011 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista Evgeny Chicherinilt välja Krediidipanga Liisingu AS-i kasuks 12 885.84 (kaksteist tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot 84 senti) eurot; 3) Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kostja kohustus tasuda hagejale alates 28.04.2011 viivitusintressi arvestusega 0,3% täitmata kohustusest päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni; 4) Menetluskulud jäävad 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad 75% ulatuses vastustaja ja 25% ulatuses apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.28.04.2011 esitas Krediidipanga Liisingu AS hagi Harju Maakohtusse Evgeny Chicherini vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 6442.90 eurot (tasumata käibemaks 168.82 eurot, tasumata intress 511.01 eurot, kindlustusmaksed 1172.56 eurot, liisingueseme soetamisega tekitatud kulutused 4535.62 eurot, lepingu ülesütlemisega seotud lisakulutused 565.94 eurot) ja viivisvõlgnevus 6442.94 eurot ning tuvastada kostja kohustus tasuda hagejale alates 28.04.2011 viivitusintressi arvestusega 0,3% täitmata kohustusest päevas kuni võla täieliku tasumiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Esimese astme kohtu otsus
3.13.12.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 alusel poolte endi kanda.
4.Kohus leidis, et hageja nõue koosneb järgmistest positsioonidest: kostjale hüvitamata liisingusumma 4535.62 eurot, tasumata kindlustusmaksed 1172.56, eurot, hageja lisakulud liisingueseme müügikõlbulikuks seadmiseks 565.94 eurot ning muud võlad 168.82 eurot, kokku 6442.94 eurot. Hageja esitas nõude 6442.90 eurot, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled leppisid kokku viivise määras 0,3% päevas. Hageja vähendas viivise nõuet 6442.94 euroni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 12 885.84 eurot. Hageja palus ka tuvastada kostja kohustus tasuda hagejale alates 28.04.2011 viivitusintressi arvestusega 0,3% täitmata kohustusest päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Kohus jättis hagi selles osas rahuldamata, leides, et kostjalt väljamõistetav viivis on juba samas suuruses põhivõlgnevusega.

Apellatsioonkaebus

5.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus otsus, milles jätta menetluskulud vastustaja kanda.
6.Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamata jäetud osas, kuid leiab, et maakohus eksis nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse kohaldamisel. TsMS § 436 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus saab hagimenetluses rajada otsuse üksnes menetlusosaliste poolt esile toodule. Hagejale teadaolevalt ei esitanud kostja viivitusintresside vähendamiseks VÕS § 113 lg-s 8 märgitud taotlust. Otsuse põhjendavas osas ega ka resolutsioonis ei viidanud kohus, millise õigusaktiga apellandi viivitusintresside nõue kohtu hinnangul vastuolus on. Kohus on rakendatava seaduse märkimata jätmisega rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohtuotsuses ei ole viidatud, millisele seadusele tuginedes käsutas kohus kostjale kuuluvat menetlusõigust ja jättis vastuväideteta nõude omal algatusel rahuldamata.
7.Apellandi hinnangul on kohus ekslikult pidanud tulevikus sissenõutavaks muutuvate viivitusintresside tasumise kohustuse tuvastamise nõuet hagi hinna ja menetluskulude hüvitamise tähenduses samaväärseks põhinõudega.
8.Kohtuotsus on menetluskulude jaotuse määramisel vastuoluline. Otsuse põhjendavas osas märkis kohus, et kohtukulud jäävad kostja kanda, resolutsioonis aga, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Kohus ei konkretiseerinud ega põhistanud, miks ei ole hagejal õigust menetlusega seotud kulutuste hüvitamisele. Hageja tasus riigilõivu, arvestades hagi hinda. Kogu lõivuga kaetud ulatuses on nõue rahuldatud. Kohtuotsuses ei toodud esile ühtegi asjaolu, mis viitaks hageja pahatahtlikule kohtusse pöördumisele või muule menetlusõiguse pahatahtlikule kasutamisele.
9.TsMS § 163 lg 1 annab kohtule formaalse õiguse hagi osalisel rahuldamisel jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seaduse tekstist saab siiski järeldada, et selline valik on vaid alternatiiviks samas õiguslauses sisalduva põhimõttega selles, et hagi osalisel rahuldamisel tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada ka hagi põhjendatuse (rahuldamise) proportsiooni. Hageja kantud menetluskulu on otseses seoses kostja korratu käitumisega. Hageja esitatud kohustuse täitmise nõue on täies ulatuses rahuldatud. Apellandi hinnangul ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 ja § 163 eesmärgiga. Vastustaja seisukoht
10.Kostja ei ole seisukohta apellatsioonkaebuse kohta avaldanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning otsus tuleb selles osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust vaid menetluskulude jaotuse osas. Apellant on sõnaselgelt märkinud, et ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Seega jätab kolleegium tähelepanuta selle osa kaebuse põhjendustest, mis käsitlevad võimalikke rikkumisi maakohtu poolt hagi osalisel rahuldamata jätmisel.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostja vastu rahalise põhinõude suuruses 6442.94 eurot ning viivise nõude kahes osas: 1) hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis suuruses 6442.94 eurot ja 2) palus tuvastada kostja kohustuse tasuda hagejale viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus rahuldas hagi põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise osas, kuid jättis rahuldamata tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas. Seega rahuldas maakohus

täielikult põhinõude, kuid osaliselt viivise nõude ja nõustuda ei saa apellandi väitega, nagu oleks maakohus rahuldanud hagi täielikult.

13.Nõustuda tuleb apellandiga selles, et menetluskulude jaotuse osas on maakohtu otsus vastuoluline – põhjendavas osas on märgitud, et kohus jätab kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda, kuid resolutsioonist nähtub, et kulud jäeti poolte kanda. Selliselt toimides rikkus maakohus TsMS-s kohtuotsusele kehtestatud nõudeid ja lisaks sellele, et otsus on vastuoluline, on see ka põhjendamata. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nimetatud nõue kehtib ka menetluskulude jaotusele, mida vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 iga kohtuotsus peab sisaldama. TsMS § 442 lg 8 mõtte kohaselt peab kohtulahendist olema jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine, mida aga vaidlustatud otsusest menetluskulude jaotuse osas ei nähtu.
14.Iseenesest on maakohus õigesti lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1, milline reguleerib kulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-109-08 selgitanud, et hagi osalise rahuldamise korral ei saa kohus võimalust jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda kohaldada suvaliselt. Seega, valides TsMS § 163 lg-s 1 antud võimaluste vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldamata jäetud ja rahuldatud osa proportsioone. Kuna käesolevas asjas ei ole teada rahuldamata jäänud osa rahaline suurus ja seetõttu ei ole võimalik rahuldamise ja rahuldamata jäämise konkreetset proportsiooni välja arvestada, on kolleegiumi arvates õiglane järgmine põhjendus: kogunõudest moodustab 50% põhinõue ja 50% viivisnõue, millest omakorda 1⁄2 rahuldati. Seega moodustab kogunõudest rahuldamata osa 25% ja rahuldatud osa 75% ning vastavalt sellele tuleb jaotada ka menetluskulud.
15.Apellatsioonkaebuses palus apellant jätta kõik maakohtu menetluskulud kostja kanda, kuid kolleegium pidas põhjendatuks sellest 75%. Seega ka apellatsioonimenetluse kulud on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses vastustaja ja 25% ulatuses apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Malle Seppik

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja