Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Kohtu seisukoht apellatsioonkaebuse esitamise osas Pooled on esitanud kohtule avalduse, milles loobuvad käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Lähtudes poolte avaldusest, milles nad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja TsMS § 630 lg-st 2, ei saa käesolevale kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebust. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 2 punkti 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus maksekäsu avalduse esitamisel 27.09.2011 riigilõivu 60.27 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30.03.2012 täiendavalt riigilõivu 419.06 eurot, kokku 479.33 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 239.66 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses poolte loobumisega apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub riigilõivu tagastada AS Swedbank arvelduskontole nr 227000000016 AS-is Swedbank, selgitusega „ Swedbank AS hagis Helja Paats vastu, tsiviilasi nr 2-11-45867“. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 479.33 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 1 958.93 eurot, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 479.33 eurot. Kohus tagastab käesolevas otsuses TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust so. 239.66 eurot, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades nimetatud asjaoluga, mõistab kohus TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 239.67 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.