Muud › Muud hagiasjad

2-11-64615

ASJAOLUD

Valentina Lavrentjeva esitas 31.12.2011.a Viru Maakohtule hagiavalduse KÜ Tškalovi tn 18 vastu mittevaralise kahju hüvitise nõudes. Viru Maakohus oma 18.01.2012.a määrusega jättis hagiavalduse käiguta hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgelt väljendatud nõude esitamiseks ja selle tõendamiseks (viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse), kostja nimetamise kaalutlemiseks. Hageja on selle kohtumääruse 28.03.2012 kätte saanud. Käesoleva ajani ei ole hageja esindaja kohtu nõudmist täitnud ega hagis esinenud puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavalduses esinevad puudused ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta, kuna hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagiavalduse vormile ja sisule sätestatud nõuetele. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevad asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele jm. TsMS § 371 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja oli hoiatatud, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja ei kõrvalda kohtu tähtajaks hagiavalduses kohtu märgitud puuduseid. Kohus on tuvastanud, et hageja kohtu nõuet hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks ei täitnud. Hageja ei ole seaduses sätestatud nõuetele vastavat hagiavaldust esitanud. Hagiavalduse sisust nähtuvalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna hagis pole täpsustatud, millist summat hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole kohtu arvates hageja nõue selge, mistõttu hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 363 lg 1 p 1 sätestatud nõudele. Kohus palus hagejat käiguta jätmise määruses ära näidata, milles seisneb hageja mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus selgitas hagejale, et hageja peab märkima, et just kostjapoolse tegevuse tõttu on hagejale põhjustatud kahju, mille eest kostja peab vastutama. Kostja ei pea vastutama selle eest VÕS § 127 lg-ga 2 järgi, mille kohaselt kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-161-10 on märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus selgitas hagejale, et hageja peab välja tooma neid asjaolusid, millest nähtuks kostjapoolne õigusvastane tegevus, s.t hageja peab tõendama, et just kostja lülitas välja hageja poolt kasutatavas 2(3)

2-11-64615 korteris elektrivarustust ja just selle tagajärjel on hagejale tekitatud kahju. Kohus leidis, et hageja peab kaalutlema, kas on hagi esitatud õige kostja vastu. Seega kahjuhüvitise saamiseks pidi hageja välja tooma, milles mittevaraline kahju seisneb, s.t missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks ja milliste konkreetsete tõenditega on see tõendatud. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. TsMS § 372 lg 2 ja TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kuna hageja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §§ 371 lg 1 p 10, 463 lg 1, § 465, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt/

Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.