Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 25.07.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 04.11.2009.a. määrusega välja VD pankroti ning määras pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Võlgniku pankrotivara hulka kuulusid muuhulgas kinnistud aadressil XXXja XXX. Nimetatud kinnistute müümiseks kuulutas pankrotihaldur 31.05.2011. a välja enampakkumised, mis toimusid 28.06.2011. a. 27.06.2011. a esitas võlgnik võlausaldajatele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Võlgnik taotles 28.06.2011. a väljakuulutatud enampakkumise tühistamist PankrS § 134 lg 1 alusel ning hiljemalt 01.08.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist kompromissettepaneku läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Vaatamata esitatud kompromissettepanekule, toimusid 28.06.2011. a võlgniku kinnistute enampakkumised, kus kinnistud müüdi. Pankrotihalduril puudus õigus pankrotivara müümiseks. Võlgnikule teadaolevalt ei ole pärast kompromissettepaneku tegemist ja enne enampakkumise läbiviimist toimunud võlausaldajate üldkoosolekut, kus oleks otsustatud, et kinnistud võib müüa vaatamata kompromissettepanekule. Hageja on seisukohal, et PankrS § 134 lg 1 ja TMS § 223 lg 1 alusel esineb alus 28.06.2011. a enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks. Kostja I vastus Kohtule 22.09.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 13.04.2011. toimus VD i (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek järgmise päevakorraga: Võlgnik VD (pankrotis) kompromissettepaneku ning teiste pankrotimenetlusega seonduvate probleemide arutamine. Üldkoosolek otsustas kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna sellele polnud lisatud dokumente, millised tõendaksid võlgniku poolt raha saamist. Samas polnud võlgnik võlausaldajatele ega pankrotihaldurile avaldanud, kes on nimetatud „Vene investor“, samuti sisaldas kompromissettepanek tasumise osas olulisi vasturääkivusi ning ei olnud seetõttu reaalne ega usutav. 23.05.2011. toimus VD (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1. Võlgniku esitatud kompromissettepaneku läbivaatamine; 2. Pankrotimenetlusega seonduvate teiste probleemide arutamine. Üldkoosolek otsustas teistkordselt võlgniku poolt esitatud kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna endiselt ei olnud sellele lisatud dokumente, millised tõendaksid võlgniku poolt reaalselt raha saamist. Kompromissettepanek sisaldas tasumise osas olulisi vasturääkivusi ning ei olnud seetõttu reaalne, kuna Briti Neitsisaartel asuvat äriühingut RTS.A. polnud võimalik Euroopa äriregistritest leida. Üldkoosolek otsustas ka vastavalt PankrS § 134 lg. 1 vara müüa vaatamata võlgniku poolt 16.05.2011. esitatud kompromissettepanekule ning ka tulevikus vara müüa vaatamata võlgniku poolt esitatavatele võimalikele kompromissettepanekutele. Võlgnik esitas järjekordse kompromissettepaneku 27.06.2011. Kuna aga tegemist oli sisuliselt 16.05.2011. kompromissettepaneku uuesti esitamisega, millise tingimusi võlausaldajate üldkoosolek 23.05.2011. juba arutas, siis sama kompromissettepaneku uueks läbivaatamiseks järjekordse üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus vajadus. Kostja II vastus Kohtule 23.09.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja II omandas enampakkumisel XXX kinnistu (registriosa XXX), mille omanikuna kanti kostja II kinnistusraamatusse 19.07.2011.a ja XXX kinnistu (registriosa XXX), mille omanikuna kanti kostja II kinnistusraamatusse 19.07.2011.a. Kostja II osales enampakkumistel ostjana. Kostja II on enampakkumiselt kinnistud heausklikult omandanud ettevõte, kes ei saa ega peagi teadma

pankrotitoimkonna enampakkumisele eelnevat sisemist töökorraldust. Kuna kostja II vastu ei ole otseselt ühtegi süüdistust esitatud, ei saa kostja II ka tema vastu esitatud süüdistusi õigeks võtta ega ümber lükata. Asjas ei oma tähtsust, kes on kostja II omanik ning seotus sissenõudjaga, sest hageja ei ole vaidlustanud enampakkumise võitjat ega enampakkumise läbiviimise protseduuri. On tõenäoline, et mitte üski enampakkumisel edukaks tunnistatud pakkuja, kes kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, ei ole huvitatud riigilõivu tasumisest selleks, et ta oma omandi kaotaks. Vastavalt TMS § 98 lg 2 ei teki ostjale kinnisasjale omandit, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest või mitte. Sellisel juhul on TMS § 98 lg 4 kohaselt kinnisasja omandajal, kui omandaja on tasunud enampakkumise ostuhinna, nõudeõigus sissenõudja vastu tulenevalt alusetust rikastumisest ning õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded, sh täitemenetluse läbiviija vastu. Seega ei ole kostjal II täidetud TsMS § 373 lg 1 tulenevad alused vastuhagi esitamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 04.11.2009.a. määrusega välja VD pankroti ning määras pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Võlgniku pankrotivara hulka kuulusid muuhulgas kinnistud aadressil XXX ja XXX. Nimetatud kinnistute müümiseks kuulutas pankrotihaldur 31.05.2011. a välja enampakkumised, mis toimusid 28.06.2011. a. Hageja leiab, et pankrotivara müügiks korraldatud enampakkumised on lubamatu PankrS § 134 lg 1 alusel ning seetõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kostjate vastuväite kohaselt toimus enampakkumine kooskõlas TSM sätestatuga. Võlgniku 27.06.2011. a kompromissettepanek oli sisuliselt sama, mis 16.05.2011. kompromissettepanek, millise tingimusi võlausaldajate üldkoosolek 23.05.2011. juba arutas, siis sama kompromissettepaneku uueks läbivaatamiseks järjekordse üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus vajadus. Kohus nõustub kostjate vastuväitega. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades PankrS ettenähtud erisusi. PankrS § 77 p 5 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. 23. mai 2011. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul arutati võlgniku kompromissettepanekut. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on vara müüdud kooskõlas PankrS § 135 lg 1 sätestatuga. Kohtule on esitatud 27.06.2011. a kompromissettepanek, millest nähtub, et VD tasub hüpoteegipidajale 475 000 eurot, mis laekub äriühinguga RTS.A sõlmitud laenulepingu alusel (tl 9). 23.05.2011. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek otsustas kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna sellele ei olnud lisatud dokumente, millised tõendaksid võlgniku poolt reaalselt raha saamist ning Briti Neitsisaartel asuvat äriühingut Raingler Trading S.A ei ole võimalik Euroopa äriregistritest leida. Üldkoosolek otsustas vastavalt PankrS § 134 lg 1 vara müüa vaatamata võlgniku poolt 16.05.2011. a esitatud

kompromissettepanekule ning ka tulevikus vara müüa vaatamata võlgniku poolt esitatavatele võimalikele kompromissettepanekutele (tl 30). PankrS § 179 lg 1 teise lause kohaselt kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Võlausaldajad käesoleva juhul võlgniku kompromissettepanekuid usutavaks ning reaalseks ei pea. Kohus on seisukohal, et võlausaldajatel ei olnud vajadust ega kohustust 27.06.2011. a kompromissettepaneku uueks läbivaatamiseks, kuivõrd tegemist oli sisuliselt 16.05.2011. a kompromissettepaneku uuesti esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu summas 319,55 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb riigi kasuks välja mõista menetlusabikulud proportsionaalselt menetluskulude jaotust arvestades. Kuna hageja kanda jäävad menetluskulud täies ulatuses, tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas TsMS § 179 lg 7 ja 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.