Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. august 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16970
Tsiviilasi
Satnam Investments Limited, Satnam Planning Services Ltd, OÜ Rebosan, Satnam Europe OÜ ja OÜ Chelsea Invest hagi OÜ Lõuna Park (pankrotis) võlausaldajate 31. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Satnam Investments Limited, Satnam Planning Services Ltd, Satnam Europe OÜ ja OÜ Chelsea Invest apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja 1 Satnam Investments Limited (registrikood 1590439, asukoht 17 Imperial Square, Cheltenham Gloucestershire, GL50 1QZ, Suurbritannia) Hageja 2 Satnam Planning Services Ltd (registrikood 03083005, asukoht 17 Imperial Square, Cheltenham Gloucestershire, GL50 1QZ, Suurbritannia) Hagejate 1 ja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Hageja 3 OÜ Rebosan (registrikood 10328368), lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik Hageja 4 Satnam Europe OÜ (registrikood 10965945) Hageja 5 OÜ Chelsea Invest (registrikood 11096693) Hageja 4 ja 5 lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiiob Kostja (võlgnik) OÜ Lõuna Park (pankrotis,
registrikood 11275817), pankrotihaldur Indrek Lepsoo, esindaja pankrotitoimkonna esimees Eero Raam
Jätta Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsus muutmata.
2.Satnam Investments Limited, Satnam Europe OÜ ja OÜ Chelsea Invest apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Satnam Planning Services Ltd apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt Satnam Investments Limited, Satnam Planning Services LTD, Satnam Europe OÜ ja OÜ Chelsea Invest kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Satnam Investments Limited, Satnam Planning Services LTD, OÜ Rebosan, Satnam Europe OÜ ja OÜ Chelsea Invest (hagejad) esitasid 31. oktoobril 2016. a Harju Maakohtule hagi OÜ Lõuna Park (pankrotis, võlgnik/kostja) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 31. oktoobril 2016. a võlgniku võlausaldajate üldkoosolek, mille käigus võeti võlgniku võlausaldaja AS-i Swedbank ettepanekul vastu otsused, et haldur võib vara müüa vaatamata kompromissettepanekutele (PankrS § 134 lg 1) ning haldur võib kompromissettepaneku esitamisel vara müügi peatada, kui pankrotimenetluses esitatud või edaspidi esitatav kompromissettepanek vastab minimaalselt kõikidele alltoodud tingimustele: (a) kompromissettepanek näeb ette OÜ Lõuna Park (pankrotis) arveldusarvele nr EE722200221032392099 Swedbank AS-is minimaalselt sellise rahasumma tasumise, mis on võrdne viimati väljakuulutatud enampakkumise alghinnaga (kompromiss-summa) ja on tervikuna samaväärne või soodsam lahendus võlausaldajate jaoks; (b) kompromissettepaneku esitamise hetkeks on OÜ Lõuna Park (pankrotis) arveldusarvele nr EE722200221032392099 Swedbank AS-is tagatisrahana makstud 5% kompromiss-summast (tagatisraha). Kompromissotsuse vastuvõtmise korral arvestatakse tagatisraha kompromissi rahaliste kohustuste täitmise katteks. Kompromissettepaneku tagasivõtmise või kompromissi mittetäitmise korral tagatisraha ei tagastata. Tagatise maksja peab kinnitama, et nõustub tagatisraha mittetagastamisega vastavalt eeltoodud tingimustele. Tagatise
tasumata jätmise või tagatise maksja kinnituse esitamata jätmise korral loetakse kompromissettepanek ebausaldusväärseks ja vara müüki ei peatata. Seega võttis üldkoosolek vastu kaks omavahel seotud otsust – lubada halduril müüa võlgniku vara vaatamata kompromissettepanekutele ning võimaldada halduril üldkoosoleku poolt seatud tingimuste esinemisel vara müük peatada. PankrS § 134 lg 1 sõnastusest nähtub üheselt, et üldkoosolek saab sellesisulise otsuse vastu võtta üksnes siis, kui on esitatud kompromissettepanek. Üldkoosolek on võtnud vastu otsused, mis ei vasta seadusele ning milliseid ei ole üldse võimalik vastu võtta enne, kui esitatud on kompromissettepanek ning üldkoosolek on seda arutanud. Antud juhul esitas võlgnik pankrotihaldurile enne kõnesolevat üldkoosolekut kompromissettepaneku, mida haldur üldkoosolekule arutamiseks ei esitanud ning mille osas haldur andis võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 8. novembril 2016. a esitas võlgnik pankrotihaldurile täpsustatud kompromissettepaneku ning üldkoosolek kompromissi arutamiseks kutsuti kokku 16. novembriks 2016. a. Esitatud kompromissettepaneku eelduseks on, et kohus kinnitab kompromissi määrusega ja ühtegi OÜ-le Lõuna Park (pankrotis) kuuluvat kinnisvara pankrotimenetluses ei võõrandata (vt kompromissettepaneku p 12), sest üksnes see võimaldab võlgnikul minna edasi varaga kavandatud äriplaaniga ning vaid siis on võimalik pankrotimenetluses sõlmitava kompromissiga kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seega on üldkoosoleku õigusvastaste otsuste tulemusena tekkinud olukord, kus üldkoosolek on (sisuliselt AS-i Swedbank häältega, kelle nõue on vaidlustatud) otsustanud vara müüa sõltumata kompromissettepanekutest (vaatamata sellele, et ühtegi kompromissettepanekut ei olnud üldkoosolek arutanud) ning toonud sellega kaasa asjaolu, et rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kõikide võlausaldajate huviks saab pankrotimenetluses olla üksnes oma nõude rahuldamine. See on aga võimalik üksnes juhul, kui võlgniku vara ei müüda, sest võlgnik ja tema emaettevõtja on valmis kõikide võlausaldajate nõuded täitma vaid juhul, kui vara ei müüda, st vara jäämine võlgnikule on kompromissi oluliseks tingimuseks ning asjaoluks, mis tagab kompromissi korras võlausaldajate nõuete täitmise majandusliku põhjendatuse. Seega tuleb võlgniku võlausaldajate 31. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsused tunnistada kehtetuks, sest otsused ei vasta seadusele (ei saa otsustada vara müüki kompromissi korral, kui kompromissi ei ole veel esitatud), nende tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda (ajaliselt ei ole võimalik panna üldkoosoleku päevakorda punkti seoses vara müügiga kompromissi korral, kui kompromissi ei ole esitatud) ning otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (vara müümine vaatamata kompromissettepanekule toob kaasa selle, et enamus teise järjekoha nõuetest jäävad täitmata, samal ajal, kui vara müümata jätmisel on esitatud kompromiss, mis tagab kõikide võlausaldajate nõuete täitmise.
Kostja vastuväide
8.Kostja palus jätta hageja III osas hagi läbi vaatamata või rahuldamata, kuna tegemist ei ole võlgniku võlausaldajaga (TsMS § 423 lg 2 p 2) ning ülejäänud hagejate osas jätta rahuldamata või läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.
9.Kostja leidis, et võlausaldajate 31. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsused ei saa isegi teoreetiliselt hagejate õigusi rikkuda, kuna võlgniku poolt 28. oktoobril 2016. a esitatud ja 8. novembril 2016. a täiendatud kompromissettepanekut arutati 16. novembril 2016. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ja kompromissettepanek jäi vastu võtmata. Olukorras, kus puudub võlgniku esitatud ning võlausaldajate üldkoosolekul käsitlemata kompromissettepanek, on pankrotihalduril õigus
pankrotivara müüa sõltumata võlausaldajate 31. oktoobri 2016. a üldkoosolekul tehtud otsustest.
10.TsMS § 3 lg 1 tulenevalt saab võlausaldaja pankrotimenetluses toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustada siis, kui see otsus rikub ka selle võlausaldaja õigusi. Võlausaldajate 31. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsused ei riku hagejate õigusi, kuna hagejad ei saa võlausaldajatena kompromissettepanekut esitada ega selle esitamist nõuda, st hagejad ei saa isegi teoreetiliselt teha toimingut, mis peataks pankrotivara müügi juhul, kui võlausaldajate 31. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsuseid ei oleks. Kompromissettepaneku saavad esitada võlgnik ja pankrotihaldur, kui pankrotitoimkond või võlausaldajate üldkoosolek on pankrotihaldurile vastava ülesande andnud (PankrS § 178 lg 2). Kuna võlausaldajate
31.oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsus ei piira kuidagi hagejate subjektiivseid õigusi, siis ei saa hagejad seda otsust ka vaidlustada.
11.Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse põhjendusi arvestades saab hagejate esitatud hagi eesmärgiks olla üksnes see, et pankrotivara ei müüdaks enne, kui võlgniku kompromissettepanekut on võlausaldajate üldkoosolekul arutatud. See eesmärk on tänaseks juba saavutatud – võlgniku kompromissettepanekut arutati enne pankrotivara müüki 16. novembril 2016. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ning võlausaldajad jätsid kompromissettepaneku vastu võtmata.
12.Võlgniku pankrotivara on tänaseks müüdud. Pankrotivara müüdi 2. novembril 2016. a välja kuulutatud enampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hinnangul hagejate esitatud hagi eesmärki täna enam võimalik saavutada, sest hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus
13.Maakohus jättis 6. aprilli 2017. a otsusega hagejate I, II, IV ja V osas hagi rahuldamata ja hageja III osas hagi läbivaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda.
14.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei esine kohtu hinnangul antud juhul PankrS § 83 lõikes 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsus vastab seadusele, selle tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate huve.
15.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et 31. oktoobril 2016. a toimunud võlausaldajate üldkoosolek oli kokku kutsutud PankrS § 79 lg 4 nõudeid järgides. Samuti selles, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võeti vastu lihthäälteenamusega arvestades võlausaldajate ühiseid huve.
16.Kohus nõustus kostjaga, et PankrS § 134 lg 1 nimetatud otsuse tegemine ei eelda konkreetse kompromissettepaneku olemasolu. Võlausaldajad võivad kompromissettepaneku olemasolust sõltumatult juba ette otsustada, et pankrotihaldur võib pankrotivara müüa ka juhul, kui kompromissettepanek esitatakse.
17.Kohus tuvastas, et üldkoosolekul võeti vastavalt PankrS § 134 lg-le 1 vastu otsus, et haldur võib vara müüa vaatamata kompromissettepanekule (PankrS § 134 lg 1). Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjas 2-11-34725, kus leiti, et PankrS § 134 lg 1 sätestatud võlausaldajatele antud õigus otsustada vara müüa vaatamata esitatud kompromissettepanekule üheks eesmärgiks on vältida vara müügi põhjendamatut takistamist vastuvõetamatute ja süstemaatiliselt esitatavate kompromissettepanekute tegemisega. Kohus tuvastas, et 2. novembril 2016. a avaldas võlgniku pankrotihaldur väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotivara müügikuulutuse, 10. novembril 2016. a esitasid hagejad hagi ja taotluse
enampakkumise peatamiseks ning taotluse halduril pankrotivara müügi keelamiseks. Puudub vaidlus selles, et hagejad on võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 2 tähenduses ja seepärast asus kohus seisukohale, et hagi on esitatud üksnes pankrotivara müügi takistamise eesmärgil.
18.Kuivõrd hagejate hagiavalduses esitatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud, jättis maakohus need rahuldamata. Hageja III osas jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd vastavalt Riigikohtu 30. novembri 2016. a määrusele ei ole hageja 3 võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja. Apellatsioonkaebus
19.Hagejad I, II, IV ja V esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud paluvad jätta kostja kanda.
20.Maakohus on eksinud oluliselt menetlusõiguse normide osas, kuivõrd ei viinud läbi kohast eelmenetlust ega teavitanud menetlusosalisi ka eelmenetluse lõpetamisest, rikkudes seeläbi eelmenetluse regulatsiooni kogu ulatuses (TsMS § 392 jj). Kohus ei määranud, millises vormis asi lahendatakse, rikkudes seeläbi TsMS § 342 lg-t 1, § 363 lg-t 1 p 4, § 403 lg-id 1 ja 3). Hagejad taotlesid hagis asja arutamist istungil, kuid põhjendamatult ja selgitamata otsustas kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, rikkudes seeläbi TsMS § 342 lg-t 1, § 363 lg-t 1 p 4, § 403 lg-t 1 ja 3, samas ei toonud kohus ka välja aluseid ega põhjendusi, mis oleks võimaldanud asja lahendamist ilma istungit korraldamata. Isegi kui kohus oleks määranud asja arutamise kirjalikus menetluses, siis oleks pidanud kohus pooltele selgeks tegema, millise tähendusega tähtaegu milliste dokumentide esitamiseks antakse. Antud juhul ei andnud kohus hagejatele võimalust kostja seisukohale vastata, rikkudes seeläbi TsMS § 328 lg-t 2, §i 396 ja § 436 lg-t 3. Kohus ei määranud ka tähtaega, millal võimalik esitada viimaseid tõendeid, taotlusi ja avaldusi, rikkudes seeläbi TsMS § 328 lg 2.
21.Kohus asus otsuses põhjendamatult seisukohale, et kostja tõlgendus PankrS § 134 lg 1 osas on kohane. Juhul, kui hagejatel oleks võimalik täiendavalt oma seisukohti selgitada, kas kirjalikult või istungil, oleks võinud otsus olla teistsugune, mistõttu tuleb kohtu menetlusõiguslikke rikkumisi pidada olulisteks.
22.Kostja esitas oma vastusega ka tõendeid, mille osas kohus ei küsinud hagejate seisukohti ning kuivõrd hagejad olid taotlenud asja lahendamist istungil, ei näinud ette ka vajadust esitada seisukoht ilma kohtult sellekohast nõuet ja tähtaega saamata.
23.TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse. TsMS § 238 lg 4 kohaselt tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Antud juhul selgus alles otsusest, milliseid tõendeid kohus asja juurde võtnud on. TsMS 436 lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Seega tegi kohus otsuse selges vastuolus TsMS regulatsiooniga ning seda tuleb pidada oluliseks rikkumiseks.
24.Samuti ei andnud kohus pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, rikkudes seeläbi TsMS § 176 lg-t 2. Asjaolu, et kohus otsustas hagi mitte rahuldada, ei anna alust jätta seaduses sätestatud nõuded täitmata. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et edaspidises menetluses võib kohus teha hagi rahuldamise osas teistsuguse otsuse ning siis on vajalik kulude nimekirja olemasolu.
25.Lisaks eeltoodule ei andnud kohus pooltele isegi teada, millal kohus teeb otsuse, rikkudes seeläbi TsMS § 452 lg 3 teist ja kolmandat lauset. Seega oli otsus pooltele
igati üllatuslik. Nimetatud rikkumist tuleb pidada oluliseks, kuivõrd teadmata, millal kohus teeb otsuse, ei olnud võimalik pooltel ette näha, kas on vajalik mingite menetlusdokumentide esitamine ning millal menetlus maakohtus lõpeb. Vastuse kaebusele
26.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse hagejate I, IV ja V osas rahuldamata ja hageja II osas läbivaatamata, kuna tegemist ei ole võlgniku võlausaldajaga. Menetluskulud palus jätta hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb jätta kohtuotsus muutmata, apellatsioonkaebus hagejate I, IV ja V osas rahuldamata ning hageja II osas läbivaatamata.
28.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et PankrS § 134 lg 1 nimetatud otsuse tegemine ei eelda konkreetse kompromissettepaneku olemasolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlausaldajad võivad kompromissettepaneku olemasolust sõltumatult juba ette otsustada, et pankrotihaldur võib pankrotivara müüa ka juhul, kui kompromissettepanek esitatakse. See teenib võimaliku pankrotimenetluse venitamise takistamise eesmärki. Lisaks sellele on oluline, et hagejate soov, et pankrotivara ei müüdaks enne, kui võlgniku kompromissettepanekut on võlausaldajate üldkoosolekul arutatud, on menetluses saavutatud. Vaidlust ei ole selles, et võlgniku kompromissettepanekut arutati enne pankrotivara müüki 16. novembril 2016. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ning võlausaldajad jätsid kompromissettepaneku vastu võtmata.
29.Seoses apellatsioonkaebuse väidetega selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 631 lg 1 kohaselt peab apellatsioonkaebus tuginema väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS § 631 lg 2 kohaselt on õigusnormi rikutud, kui mh menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui see on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et mitte iga menetlusnormi rikkumine ei peaks tooma kaasa kohtulahendi tühistamist, vaid selleks tuleb hinnata rikkumise olulisust (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 33). Menetlusnormi rikkumine on oluline eelkõige juhul, kui sellest võib sõltuda hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, st asja sisulise lahendamise tulemus (Riigikohtu erikogu 28. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-15, p 21; 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9). Lisaks tuleb ka menetlusliku veaga asja edasisel lahendamisel pidada silmas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärke (Riigikohtu 22. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 41).
30.Ringkonnakohus möönab, et apellatsioonkaebuse etteheited maakohtu menetluse läbiviimise osas on asjakohased, kuid seejuures ei ole hagejad põhjendanud, kuidas oleks asjas tehtud sisuline lahend võinud olla erinev sõltuvalt sellest, kas hagejatele oleks antud tähtaeg täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks või kui asja oleks arutatud suuliselt kohtuistungil. Isegi kui nõustuda, et maakohus ei juhtinud menetlust kohaselt, ei nähtu apellatsioonkaebusest põhjendusi, kuidas need rikkumised on toonud kaasa lõppjärleduses väära otsuse. Teiste sõnadega – ka juhul kui maakohtu menetluslikud minetused kõrvaldada, ei näe ringkonnakohus nii
tuvastatud asjaolude kui ka otsuse aluseks olevate õiguslike väidete pinnalt praegusel juhul võimalust, et asjas saaks teha lõppjärelduses erineva otsuse. Seega ei mõjutanud hagejate viidatud maakohtu rikkumised asja lahendamise tulemust ega anna põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks.
31.Vastavalt Riigikohtu 10. mai 2017. a määrusele ei ole hageja II enam OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja. Seega on eeldused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 643 lg 1 koostoimes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel täidetud ning kostja taotlus tuleb rahuldada ja apellatsioonkaebus tuleb jätta hageja II osas läbi vaatamata.
32.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
33.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
34.Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid apellatsioonkaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.