Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-49538
Tsiviilasi
AS Uus Ehitus RC (pankrotis) hagi OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika ja Tähe Kinnisvara OÜ vastu 270 000 krooni väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ VÕIDUSÕIDU
määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad: kostja I – OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika (RK: 10213961) kostja II – Tähe Kinnisvara OÜ (RK: 10213033) Vastustaja (hageja) – AS Uus Ehitus RC (pankrotis) (RK: 10079362), pankrotihaldur Heikki Ojamaa
esindajad
RESOLUTSIOON
tehnika
ja
Tähe
Kinnisvara
OÜ
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
27.veebruari 2012 määrus sisuliselt muutmata. Jätta rahuldamata OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika ja Tähe Kinnisvara OÜ taotlus hagi tagamise asendamiseks. Lisada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määruse resolutsiooni p 3 järgimises sõnastuses: „Tähe Kinnisvara OÜ-l on õigus taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist,
kui ta maksab Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 3100057455) 31 689,77 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii. Lugeda Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada AS Uus Ehitus RC (pankrotis) taotlus hagi tagamiseks.
2.Seada Tähe Kinnisvara OÜ-le kuuluvale XXX nimelisele kinnisasjale (registriosa nr 2897104) XXX kohtulik hüpoteek summas 31 689,77 eurot registriosa III jao esimesele vabale järjekohale tsiviilasjas nr 2-09-49538 tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks AS Uus Ehitus RC (pankrotis) kasuks.
3.Tähe Kinnisvara OÜ-l on õigus taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta maksab Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 3100057455) 31 689,77 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii.
4.Määrus kuuluv viivitamatule täitmisele.
5.Määrus toimetada kätte hagejale ja kostjale ning saata täitmiseks p 2 osas Tartu Maakohtu konnistusosakonnale.
6.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.“ Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS Uus Ehitus RC (pankrotis) hagi OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika (kostja I) ja Tähe Kinnisvara OÜ (kostja II) vastu 270 000 krooni väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 28.04.2010 vaheotsusega jäeti rahuldamata OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika taotlus aegumise kohaldamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2010 otsusega jäeti OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu 28.04.2010 vaheotsus muutmata. Otsus on jõustunud. 20.01.2012 esitas hageja taotluse Tähe Kinnisvara OÜ kaasamiseks kaaskostjana ja hagi tagamiseks. Tartu Maakohtu 27.02.2012 määrusega kaasati kostjana Tähe Kinnisvara OÜ. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostjate majanduslik olukord ja maksevõime olukorras, millise puhul on kohtuotsuse täitmine oluliselt raskendatud või võimatu. Kostja I on viimase majandusaasta aruande äriregistrile esitanud 2009. a kohta. Aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2009 moodustas kostja I käibevara 139 380 krooni e 8908,01 eurot ja lühiajalisi kohustusi oli 930 000 krooni e 59 437,83 eurot, st lühiajalise maksevõime kordaja oli 0,15. Kostja I on aruandes märkinud, et seisuga 31.12.2008 oli sama näitaja 1,03, seega perioodil 01.01.-31.12.2009 on kostja I maksevõime langenud oluliselt. Kostja I 2009. majandusaasta kahjum äritegevusest oli -994 830 krooni e -63 581,23 eurot. 2009. majandusaasta
aastaaruande rahavoogude aruandest nähtuvalt moodustasid kostja I äritegevusest tulenevad rahavood -168 421 krooni e -10 764,06 eurot (saadud laenud 279 059 krooni e 17 835,12 eurot), rahavood kokku -20 287 krooni e -1296,58 eurot, mistõttu tegutses kostja I juba 2009. majandusaastal sisuliselt laenude arvel. Seisuga 31.12.2009 oli kostjal I rahalisi vahendeid 28 701 krooni e 1834,33 eurot. Kostja I ei ole äriregistrile esitanud 2010. majandusaasta aruannet, kuigi aruande esitamise kohustus tekkis hiljemalt 30.06.2011. Kostja I poolt äriregistrile viimati esitatud finantsaruande alusel on kostja I maksevõime seisuga 31.12.2009 tasemel, kus kostja I on sisuliselt maksevõimetu ja tema suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Kostjale I kuulus ainsa avalikest registritest nähtuva varana kuni 02.02.2011 XXX külas suurusega XX,XX ha, mis on võõrandatud 02.02.2011 asjaõiguslepingu alusel kostjale II. Seega puudub kostjal I teadaolev likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik kohtuotsust täita. Välistatud ei ole, et käesoleva menetluse vältel muutub kostja I püsivalt maksejõuetuks PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes või alustatakse sundlikvideerimismenetlust seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Kostja II 2010. majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2010 moodustas kostja II käibevara 383 526 krooni e 24 511,77 eurot ja vara kokku (koos põhivaraga) 392 146 krooni e 25 062,70 eurot, millest rahalisi vahendeid 54 977 krooni e 3513,67 eurot. Äriregistrile esitatud finantsaruandest nähtub, et kostjal II on käibevara 24 511,77 eurot, millest rahalisi vahendeid 3513,67 eurot, seega seisuga 31.12.2010 puudusid ka kostjal II vahendid kohtuotsuse täitmiseks. Kostja II vallasvarale on seatud kommertspant 2 000 000 krooni e 127 823,30 eurot AS SEB Pank kasuks. Seega ei ole võimalik ka kostja II vallasvara arvelt kohtuotsust täita. Ainus kostjale II kuuluv avalikest registritest nähtuv kolmandate isikute õigustega koormamata vara on kostjalt I omandatud XXX kinnisasi. Kostjate juhatuse liikmed ja osanikud kattuvad. Kostja I on pahatahtlikult pidanud kompromissiläbirääkimisi ja peale sisulise kokkuleppe saavutamist loobunud kompromissi allakirjutamisest. Samal ajal on toimunud jagunemine, millega on viidud kostja I ainus vara välja kostja II omandisse. Eeltoodu tõestab ka kostjate suutmatust võlgnevust tasuda. Sisuliselt ainus võimalus hagi tagamiseks on kohtuliku hüpoteegi seadmine XXX kinnisasjale summas 31 689,77 eurot, arvestades põhinõuet 270 000 krooni e 17 256,15 eurot, intressi 9646 krooni e 616,49 eurot, viivist kuni 29.09.2009 summas 83 516 krooni e 5337,65 eurot ja viivist alates 30.09.2009. a 59,40 krooni e 3,80 eurot päevas, mis seisuga 17.01.2012 moodustab 3192 eurot (840 päeva x 3,80), seega nõuded kokku 26 402,29 eurot. Lisaks tuleks arvesse võtta hageja kantud kohtukulusid praeguseks hetkeks 5287,48 eurot (riigilõiv 27 500 krooni e 1757,57 eurot ja õigusabikulud 3529,91 eurot). Samuti tuleks arvestada, et hageja taotleb alates 30.09.2009 viivise väljamõistmist kuni kohustuse täieliku täitmiseni, mistõttu tuleks hüpoteegi summa põhjendatud suuruseks lugeda ka enam kui 31 689,77 eurot. Hageja palus seada XXX kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 31 689,77 eurot registriosa III jao esimesele vabale järjekohale hageja kasuks. Juhul kui kohus ei pea hageja taotlust põhjendatuks ja leiab, et hagi tagamine on samaväärselt võimalik muul, kostjat I või kostjat II vähem koormaval viisil, palus hageja kohtul rakendada vastavat hagi tagamise abinõu liiki omal äranägemisel, millega oleks samaväärselt tagatud kohtuotsuse täitmine.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2012 määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis Tähe Kinnisvara OÜ-le kuuluvale XXX kinnisasjale (registriosa nr 2897104) XXX kohtuliku hüpoteegi summas 31 689,77 eurot registriosa III jao esimesele vabale järjekohale tsiviilasjas nr 2-09-49538 tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks hageja kasuks.
Määruse kohaselt on hageja toodud põhjendustel tema taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks põhjendatud ja tuleb TsMS § 377 lg 1; § 378 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Arvestades asja materjalidest nähtuvat, et kostjal I puudub igasugune likviidne vara hagis märgitud kohustuse täitmiseks ning kostja I juhtorgan on muutnud ettevõtte varatuks, kostja II ainus kolmandate isikute õigustega koormamata vara on XXX kinnistu, on see piisavaks eelduseks hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Hageja on piisavalt põhjendanud kostjate majanduslikku olukorda. Hagi tagamata jätmisel ja hagiavalduse rahuldamisel võib tekkida olukord, kus kostjatel puuduvad vahendid varaliste nõuete täitmiseks. Sellest tulenevalt võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid (TsMS § 378 lg 4). Kuna haginõue on kokku 31 689,77 eurot, siis seab kohus kinnistule kohtuliku hüpoteegi 31 689,77 euro ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika ja Tähe Kinnisvara OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 hagi tagamise määruse tühistamist ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) olid OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika omanikud V.T. , osa nimiväärtusega 2 993 000 krooni, ja I.T. , osa nimiväärtusega 2 635 000 krooni. Ettevõte tegeleb metallitöödega. Kostja omanike pojale I.T. kuulus Tähe Kinnisvara OÜ, mis tegeleb kinnisvaratehingutega. 26.01.2011 registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas kostja I jagunemine, kus osanik I.T. eraldus koos osa ettevõtte varadega, milleks oli XXX kinnistu, poja kinnisvaraettevõttesse Tähe Kinnisvara OÜ. Eraldumise vajaduseks oli kasutada perekondlikku sünergiat Raadil endise sõjaväelennuvälja alal paikneva kinnistu detailplaneeringu lõpuleviimiseks ja arendamiseks. Pärast jagunemist jäi kostjale I piisavalt vara, et katta hageja nõue 31 689,77 eurot (495 837,15 krooni), kuna 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttes materiaalset põhivara 5 365 334 krooni, millest kinnistu moodustas vaid 1 301 987 krooni (83 212,13 eurot). Juba ainuüksi masinaid ja seadmeid oli 577 614 krooni (36 916,26 euro) väärtuses. Hageja soovib faktide valikulise esitamisega jätta kostjast I mulje kui peatselt maksejõuetuks muutuvast ettevõttest. Kostja I kohustused 2008. majandusaastal olid 1 009 962 krooni ja 2009. majandusaastal 1 166 732 krooni, suurenedes seega 156 770 krooni võrra. Lühiajalised kohustused suurenesid 256 024 krooni võrra omaniku antud laenu võrra, mis näitab, et kostja I on huvitatud ettevõtte majandustegevuse jätkuvusest. Kostja I kohustustest 2009. majandusaastal summas 1 166 732 krooni moodustavad laenukohustused 624 277 krooni, sellest laenud omanikult 414 886 krooni, mille kostja I on vajadusel nõus kapitaliseerima ettevõtte omakapitali. Kostjal I on põhivara 127 943,86 eurot, mis ületab hageja nõude mitmekordselt ja on likviidne, et hüvitada nõue lühikese perioodi jooksul; 2) on kostjal I 2010. majandusaasta aruande esitamata jätmiseks objektiivsed põhjused. Kostja I ja raamatupidamisteenust osutava ettevõtte vahel on vaidlus selles, kas raamatupidamisel on juhindutud piisavalt heast raamatupidamistavast ja raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest. Teenuse osutaja ei ole üle andnud tema valduses olevaid kostja I majandustegevust puudutavaid dokumente. Kostja I on esitanud kuriteoteate Politsei- ja Piirivalveametile ning plaanib dokumentide väljanõudmiseks esitada avalduse kohtusse. Kostja I on teavitanud majandusaasta aruande esitamist takistavatest asjaoludest äriregistrit; 3) toimus XXX kinnistu omandi üleandmine jagunemislepingu alusel. Kinnistule oli seatud hüpoteek summas 1 000 000 krooni OÜ Helto Grupp kasuks. Hüpoteegiga olid tagatud kõik nõuded OÜ De Crab ja OÜ Helto Grupp vahel sõlmitud ning sõlmitavatest laenulepingutest. Kostja I tagas kolmanda isikuna OÜ De Crab laenu. OÜ De Crab osanikeks olid V.T. , M.P.
ja M.K. . Ettevõte oli loodud innovaatilise betoonipurustaja arendamiseks, milleks oli võetud ka laen, mida kostja I kinnistule seatud hüpoteegiga tagas. Kaks juhatuse liiget muutsid vahetult enne arendustegevuse lõpetamist ettevõtte sisuliselt varatuks ning asusid varjama ka betoonipurustaja prototüüpi. Tänaseks on OÜ De Crab pankrotis ja pankrotimenetlus kestab (tsiviilasi nr 2-10-44491). Seoses laenuvõtja maksejõuetusega ootas hüpoteeki realiseerimine. Suurema kahju ärahoidmiseks omandas hüpoteegipidajalt nõuded kostja II. Seoses hüpoteegipidajalt nõude omandamisega kustutati kinnistult ka hüpoteek. Kui kostjad oleksid soovinud hageja huvisid kahjustada, oleksid nad jätnud kinnistut koormama 63 911,39-eurose hüpoteegi; 4) on XXX kinnistule summas 31 689,77 eurot kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja II varasid ebamõistlikult koormav ja kinnistu arendamist ehk igapäevast majandustegevust takistav. Mõlemad kostjad tegutsevad teineteisest eraldi ning kasutavad olemasolevat põhivara oma igapäevases majandustegevuses, mistõttu selle varjatud realiseerimine oleks mõlemale ettevõttele kahjulik. Kohtulik hüpoteek raskendab detailplaneeringu menetlemist ja selle alusel kinnistule servituutide (teed, kujad), kasutusõiguste (kommunikatsioonid jmt) seadmist ning kinnistu arendamiseks vahendite leidmist. Kui jääb venima arendamine ja selle eeltoimingud, võib kostjale II tekkida kahju ka kallinenud ehitusmaksumusest. Kinnistu arendamine on ka hageja huvides, kuna arendamise läbi tõuseb kinnistu väärtus oluliselt; 5) ei vasta eeltoodust tulenevalt tegelikkusele hageja väide, et kostjate majanduslik olukord ja maksevõime on olukorras, millise puhul kohtuotsuse täitmine on oluliselt raskendatud või võimatu. Kostjad on käitunud heas usus ja jätkanud kumbki oma majandustegevust ega ole asunud vara ettevõtetest välja viima ega varjama. Võimalik oleks vajadusel kasutada hagi tagamise abinõuna nõude ulatuses põhivaradele muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemist vararegistritesse (kommertspant) TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 386 lg 1 alusel, mille kohta on kostjad teinud taotluse maakohtule.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.AS Uus Ehitus RC (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostjate väited ainetud ja asjakohatud. Kostjad on märkinud, et kasutavad enda põhivara igapäevases majandustegevuses. Vaatamata eeltoodule taotlevad kostjad hagi tagamise abinõu muutmist ja kostja I vallasvara (sh põhivara) kommertspandiga koormamist (st kostja I majandustegevuses kasutatava vara koormamist). Kostja I poolt 31.12.2009 seisuga esitatud põhivara nimekiri, vara raamatupidamislik väärtus ja nimekirja ebatäpne sisu ei anna adekvaatset teavet kostja I varalise olukorra kohta. Kostja I varaline seisund 31.12.2009 seisuga ei oma asjas tähtsust, kuivõrd kohus hindas hagi tagamise lahendamisel kostjate varalist olukorda 27.02.2012 seisuga. Kostja I on vaatamata seaduses sätestatud kohustusele jätnud äriregistrile esitamata 2010. majandusaasta aastaaruande. Seega puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed selle kohta, kas ja milline vara on kostja I omandis 27.02.2012 seisuga, milline on selle seisukord, väärtus, realiseerimisperiood jne. Majandusaasta aruande ja raamatupidamise korraldamise kohustus on äriseadustikust tulenevalt äriühingu juhatusel ja selle täitmata jätmise eest vastutab juhatus. Eeltoodu põhjal on selge, et kostjad ei ole ümber lükanud hagi tagamise taotluses esitatud väiteid ja on neid pigem kinnitanud. Jagunemislepingust nähtub, et kinnistu on sisuliselt ära kingitud (kinnistu on väljunud kostja I omandist ilma vastusoorituseta); 2) jäävad arusaamatuks kostjate selgitused kinnistut varem koormanud hüpoteegi osas, mis oli seatud OÜ Helto Grupp kasuks. Määruskaebusest nähtub, et kostja I on juba varasemalt üles
näidanud tegevust, mis on suunatud enda vara koormamisele kolmandate isikute poolt võetud kohustuste tagamiseks, mis on õigusvastane käitumine ÄS § 187 lg 1 ja § 315 lg 1 kohaselt. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et hagi tagamise määrus on asjakohane, vajalik ja õiguspärane; 3) ei saa kohtulik hüpoteek olla takistuseks detailplaneeringu menetlemisel ega planeerimisseaduses ja ehitusseaduses sätestatud toimingute läbiviimisel. Kostjate väited osutavad eelkõige kavatsusele kinnistu pärast kohtuliku hüpoteegi kustutamist võõrandada, mille tagajärjel muutuks asjas tehtava kohtuotsuse täitmine võimatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus sisuliselt muutmata. Hageja on TsMS § 381 kohaselt põhistanud nii oma nõuet kui hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ning maakohus on põhjendatult hagi tagamise avalduse rahuldanud. Seejuures on maakohus hagi tagamise avalduse rahuldamisel arvestanud hageja õigustatud huvisid (sealhulgas hagi hinda) ning vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohaldatud hagi tagamise abinõu koormaks kostjat ülemääraselt. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud väide, et pärast jagunemist jäi kostjale OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika piisavalt vara, et katta hageja nõue 31 689,77 eurot, ei ole õige. Määruskaebuses tuginetakse nimetatud väite tõendamiseks OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika 2009. a majandusaasta aruandele. Ringkonnakohus leiab, et OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika 2009. a majandusaasta aruanne ei kajasta adekvaatselt tema varalist olukorda 27.02.2012 seisuga. Pealegi nähtub OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika 2009. a majandusaasta aruandest, et tema lühiajalise maksevõime kordaja oli 0,15, mis on võrreldes 2008. a (1,03) langenud oluliselt. 2009. a vandeaudiitori aruandest nähtuvalt on ettevõtte kahjum -994 830 krooni ning 31.12.2009 seisuga ületasid ettevõtte lühiajalised kohustused tema käibevarasid 790 620 krooni (6,7 korda). Nimetatud tingimused viitavad märkimisväärse ebakindluse olemasolule, mis võib tekitada kahtlust ettevõtte võimelisuse osas oma kohustusi täita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika 2010. a majandusaasta aruannet esitanud. Riigikohus on 03.03.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 asunud seisukohale, et majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hagi tagamise seiskohalt ei ole tähendust määruskaebuses esitatud seisukohal, millisel põhjusel (väidetavad erimeelsused raamatupidamisteenust osutava ettevõttega) jättis OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika 2010. a majandusaasta aruande esitamata. Määruskaebusele lisatud allkirjastamata põhivarade nimekiri seisuga 31.12.2011 ning selles märgitud põhivarade väärtus 127 943,86 eurot (II kd, t.l 113) ei ole usaldusväärne ning ei tõenda väidetava põhivara väärtust. Seoses OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika jagunemisega on viimasele kuulunud kinnistu XXX alates 02.02.2011 Tähe Kinnisvara OÜ omandis. Asjaoludel, et nimetatud kinnistule oli seatud hüpoteek OÜ Helto Grupp kasuks ning hüpoteek oli vaidlustatud määruse tegemise ajaks kustutatud, ei ole vaidlust ning nendest ei sõltu vaidlustatud määruse seaduslikkus. Oluline on see, et OÜ-l Võidusõidu tehnika puudub selline vara, millega tagada kohtuotsuse täitmist ning maakohus on põhjendatult seadnud kohtuliku hüpoteegi Tähe Kinnisvara OÜ-le kuuluvale kinnistule XXX . Määruskaebuses esitatud väide, et kinnistule XXX seatud kohtulik hüpoteek raskendab kinnistu suhtes detailplaneeringu menetlemist, ei ole tõendatud.
6.Lisaks määruskaebusele on kostjad esitanud taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks. Taotluses palutakse asendada Tähe Kinnisvara OÜ-le kuuluvale kinnistule XXX seatud kohtulik hüpoteek OÜ-le Võidusõidu tehnika põhivarale kommertspant summas 31 689,77 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud põhjendused ei anna alust hagi tagamise abinõu asendamiseks. Taotluses tuginetakse OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika põhivara nimekirjale 31.12.2011 seisuga, millest nähtuvalt kuulub OÜ-le Võidusõidu tehnika põhivara 127 943,86 eurot. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 5 märkis ei ole nimetatud põhivara nimekiri ja selles märgitud vara koosseis ja väärtus usaldusväärsed. OÜ VÕIDUSÕIDU tehnika ei ole esitanud 2010. a majandusaasta aruannet ja esitatud põhivara nimekiri on allkirjastamata ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha nimekirjas märgitud põhivara koosseisu ja turuväärtust. Ringkonnakohus märgib, et kommertspandi olemusest tulenevalt ei taga kommertspant hageja nõude rahuldamist samaväärselt kui kohtulik hüpoteek kinnisasjal. Kommertspandiseaduse §-st 2 tulenevalt ei ulatu kommertspant ehitistele kui vallasasjadele. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide põhivara nimekirjas märgitud trafoalajaamale. Samuti märgib ringkonnakohus, et Kommertspandiseaduse § 5 lg 1 kohaselt võib ettevõtja kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames kasutada ja käsutada, milline ei taga hagejale samaväärset õiguste kaitset võrreldes kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegiga.
7.Maakohus on jätnud hagi tagamise määruses TsMS § 385 nõudeid eirates märkimata rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi määruse täitmine. Ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine kõrvaldada, selgitades, et kooskõlas TsMS §-ga 385 kostjale tema õigust taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub selleks ettenähtud pangakontole 31 689,77 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii. Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb vastavas osas täiendada.
8.TsMS § 390 lg 1 järgi on käesolev määrus lõplik.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.