AS Uus Ehitus RC (pankrotis) hagi OÜ Võidusõidutehnika (enne AS Võidusõidutehnika) vastu 270 000 krooni väljamõistmiseks 67 500 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2010 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Võidusõidutehnika apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. detsember 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Võidusõidutehnika ( registrikood: 10213961), seaduslik esindaja Valter Teppan, lepinguline esindaja Arne Raam Vastustaja (hageja): AS Uus Ehitus RC (pankrotis, registrikood: 10079362), esindaja advokaat Kaarel Kais Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 28. aprilli 2010 otsus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.AS Uus Ehitus RC (pankrotis) esitas kohtule hagiavalduse AS Võidusõidutehnika vastu 270 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.10.1999 laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 270 000 krooni. Kostja on laenusumma kätte saanud. Laenu tagastamise lõpptähtaeg saabus 28.12.1999. 29.12.1999 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega laenu tagastamise lõpptähtaeg pikenes kuni 31.05.2000. 31.05.2000 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega laenu tagastamise lõpptähtaeg pikenes kuni 31.05.2002. 26.04.2005 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 3, millega laenu tagastamise lõpptähtaeg pikenes kuni 30.09.2006 (lepingu lisasse on ekslikult märgitud olematu kuupäev 31.09.2006). Viimase lepingu lisaga lepiti kokku ka laenulepingu suhtes intresside rakendamises. Hageja saatis laenulepingu lisa nr 3 kostjale 2005. a posti teel. Kostja tagastas ühe eksemplari lepingu lisast nr 3, olles seejuures teinud punktis 1 paranduse – laenu tagastamise kuupäevaks oli märgitud 31.09.2006 endise 31.09.2005 asemel. Hageja aktsepteeris parandust ja seega tuleb parandus lugeda poolte vahel kokkulepituks.
2.OÜ Võidusõidutehnika vastuväidete kohaselt ta sai küll hageja käest raha, kuid poolte tegelik tahe oli sponsorleping autospordi edendamiseks. Hageja kinnitas kostjale, et tal on vaja aega summa raamatupidamises sponsorrahaks vormistamiseks ning seetõttu sõlmisid pooled laenulepingu lisasid. Sponsorraha lõplikuks ümbervormistamiseks sõlmiti 31.04.2005 laenulepingu lisa nr 3, millega laenu tagastamise lõpptähtaeg pikenes kuni 31.09.2005. Selleks ajaks lubas hageja oma raamatupidamise nii korda teha, et laenu raamatupidamises enam ei ole. Nähtuvalt hagi materjalidest on laenu tagastamise tähtaja aastat parandatud. Kuna originaallepingul on laenu tagasimaksmise tähtaeg 2005. a, siis on nõue aegunud ja kostja palus TsÜS § 143 alusel kohaldada aegumist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28. aprilli 2010 vaheotsusega rahuldamata AS Võidusõidutehnika taotluse AS Uus Ehitus RC (pankrotis) nõudele aegumise kohaldamiseks. Maakohus leidis, et kostja taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist, ei ole põhjendatud. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on hagi esitamise ajaks aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise küsimuse lahendamisel omab seega tähtsust raha tagastamise tähtaeg. Laenulepingu lisa nr 3 originaalist nähtub, et lisale on tehtud parandus valge korrektoriga ning on kirjutatud aastaarvusks number 6. Hageja on väitnud, et kostja on teinud lepingu lisale nimetatud paranduse. Kostja leiab, et paranduse pidi tegema hageja, et lükata edasi nõude aegumine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on kinnitanud, et ei ole teinud lepingu lisale nr 3 parandust, vaid paranduse võis teha hageja ise nõude aegumise edasilükkamiseks. Samas ei esitanud kostja oma eksemplari lisast nr 3, millest oleks nähtunud, kas ka sellele on tehtud parandus. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kostja väide selle kohta, nagu oleks hageja ise lisa nr 3 parandanud, tõene või mitte. Lisa nr 3
p 2 kohaselt oli lisa koostatud kahes eksemplaris. Arvestades nõude suurust ja eelnevalt poolte vahel toimunud lisade koostamist ei ole tõenäoline, et tegelikkuses oleks lisa sõlmitud ühes eksemplaris. Kohus leidis, et tähtsust omab ka asjaolu, et kostjale saadetud meeldetuletuskirjas on hageja märkinud tagastamise tähtajaks 31.09.2006. Kostja ei esitanud sellele vastuväidet. Samuti on AS Uus Ehitus RC nõukogu koosolekul käsitletud 28.10.1999 laenulepingu 270 000 krooni tagastamise tähtajana 31.09.2006. Kohus asus seisukohale, et laenulepingu lisa nr 3 parandus ei saanud tuleneda sellest, et hageja soovis nõude aegumist edasi lükata, sest juba 2007 alguses käsitleti nõuet hageja nõukogu koosolekul. Kostja esitas oma vastustes ja kohtuistungil vastuväiteid hageja nõudele, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, millel tema vastuväited võiksid põhineda. Kohus asus seisukohale, et laenu tagastamise tähtaeg oli 31.09.2006. Kuna selline kuupäev kalendris puudub, loeb kohus laenu tagastamise tähtajaks 01.10.2006. Aegumistähtaeg algas nõude sissenõutavaks muutumisega 02.10.2006. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 oleks laenulepingust tulenev nõue aegunud 3 aasta pärast, s.o 02.10.2009, kuid AS Uus Ehitus RC (pankrotis) esitas kohtule hagi 30.09.2009 ning sellega aegumine TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatus. Seega ei ole nõue aegunud ja menetlust tuleb jätkata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Võidusõidutehnika palub tühistada Tartu Maakohtu 28. aprilli 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega kohaldada hageja nõudele aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sätestab TsÜS § 136 lg 6, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 136 lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratav tähtpäev satub kuule, milles vastavat kuupäeva ei ole, loetakse tähtpäev saabunuks selle kuu viimasel päeval. Seaduse analoogiat rakendades peaks antud juhul lugema tähtpäevaks 30.09. Ka hageja kinnitab hagis, et laenu tagastamise tähtaeg oli 30.09 (p 1.2). Hageja on omaks võtnud, et tegelikult on kohtule esitatud laenulepingu lisal nr 3 laenu tagastamise tähtaeg 2005. a. Lepingu aastaarvu muutumist tunnistas hageja oma vastuses kostja vastusele 05.01.2010, seega alles peale kostja sellekohast väidet. Selles vastuses väidab hageja, et saatis lepingu lisa kostjale postiga, kuid ei ole sellekohast tõendit kohtule esitanud. Tegelikkuses kirjaga lepingu lisa saatmist ei toimunud. Pooled allkirjastasid lepingu lisa hageja raamatupidamise jaoks kokku saades ühes eksemplaris; 2) on vastusele lisatud hageja kirjas kostjale võlgnevuse tasumiseks laenu tagastamise tähtajaks märgitud nagu lepingu lisaski 31.09. Ei ole loogiline, et 2007. a eksis hageja jätkuvalt kuupäevaga. Isegi kui hageja saatis 15.05.2007 kostjale just selle laenuga seotud nõude, ei ole tõendatud, et nõudele oli laenu tagastamise tähtajaks märgitud 31.09.2006. Kostja esindaja ei ole seda kirja saanud. Kirja saamine ei ole tõendatud. Kirja mittesaamist kui negatiivset fakti ei ole võimalik tõendada. Seda kirja hageja oma hagis ei maini; 3) on hageja poolt kohtule esitatud nõukogu koosoleku protokollis 01.04.2007 jätkuvalt viide laenu tagastamise tähtajale 31.09.2006. Ei ole tõendatud protokolli koostamine 2007. See dokument esitati kohtule alles 12.03.2010 ning teda ei ole mainitud ka hageja varasemates kirjades kohtule. Hageja ei ole tõendanud, kuna see protokoll tegelikkuses on koostatud. Dokumenti ei saa käsitleda tõendina, et pooled leppisid kokku laenu tagastamise 2006. a. Kui nõukogu oleks tõesti 2007 aprillis teinud juhatusele ettepaneku alustada võla sissenõudmist, siis ei ole loogiline, et juhatus tegi seda alles 2009 sügisel;
4) tuleb hagejal tõendada, et just kostja on muutnud esialgset kuupäeva laenu tagastamise kohta. Ei ole usutav, et erinevatel aegadel koostatud dokumentides – nõukogu koosoleku protokollis ja kirjas kostjale on märgitud kuupäev, mida ei ole olemas. Hageja ei ole tõendanud, et ta saatis kostjale lepingu lisa postiga ja kostja saatis postiga talle lisa koos parandusega tagasi; 5) asjaolu, et dokumendid ei ole sellised, nagu hageja neid kohtule esitas, viitab korduv olematu kuupäeva kirjutamine dokumentides. Kui kostja oleks kuupäeva aasta hiljemaks parandanud, oleksid pooled sellel teemal kasvõi e-kirjaga suhelnud. Lepingu lisa nr 3-l on poolte allkirjad kirjutatud sarnase sinise pastapliiatsiga, parandus on kirjutatud musta pastaga. Järelikult ei ole parandus tehtud lepingulisa allkirjastamise ajal; 6) väitis hageja kohtuistungil, et laen kajastub raamatupidamises alates 1999. Hageja taotles kohtult tähtaega raamatupidamisealaste tõendite esitamiseks. Hageja neid tõendeid kohtule ei esitanudki. Järelikult ei ole väidetav laen hageja raamatupidamises laenuna kajastatud; 7) ei ole loogiline, et kui hagejal oli tõesti soov raha kätte saada, esitas ta nõude 10 aastat peale raha andmist ja 4 aastat peale viimase lepingulisa koostamist.
5.AS Uus Ehitus RC (pankrotis) palub jätta OÜ Võidusõidutehnika apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. aprilli 2010 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) muutus vastustaja õigus nõuda laenulepingust tuleneva raha tagasimaksmise kohustuse täitmist apellandilt vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 ja TsÜS § 147 lg-le 2 sissenõutavaks kas 01.10.2006 või 02.10.2006. Seda sõltuvalt sellest, kuidas tõlgendada poolte vahel laenu tagasimaksmise tähtajaks määratud olematut kuupäeva 31.09.2006 - kas sellisena, et pooled pidasid tegelikult silmas septembrikuu lõppu (30.09.2006) või olematule kuupäevale ”järgnevat” kuupäeva (01.10.2006). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-57-08 selgitanud laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja algusega seonduvat, märkides: ”Kuna laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 26.11.2002, muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 27.11.2002. Lähtudes TsÜS § 147 lg-st 1, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega 27.11.2002. Aegumistähtaja arvestamise alguse osas on TsÜS § 147 lg 1 erinormiks TsÜS § 135 lg 1 suhtes.“ Seega oleks vastustaja nõue vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 aegunud kas 01.10.2009 või 02.10.2009. Maakohus leidis, et nõue oleks aegunud 02.10.2009. Vastustaja esitas Tartu Maakohtusse hagi 29.09.2009 (maakohtu otsuses on hagi esitamise kuupäevaks ekslikult märgitud 30.09.2009) ehk igal juhul enne aegumistähtaja lõppu; 2) tõendab laenulepingu lisa nr 3 sõlmimist poolte vahel apellandi esindaja allkiri vaidlusalusel lepingu lisal ja see, millisel viisil sai apellant vastustajalt allkirjastamiseks lepingulisa projekti, ei oma antud tsiviilasja lahendamise seisukohast otsustavat tähendust. Ebaõige on apellandi väide selle kohta nagu oleksid pooled allkirjastanud lepingu lisa vastustaja raamatupidamise jaoks kokku saades ühes eksemplaris. Apellant ei ole seda väidet tõendanud; 3) on loogiline, et vastustaja võttis meeldetuletuskirja koostades olematu kuupäeva (31.09.2006) otse laenulepingu lisalt, mitte ei hakanud analüüsima seda, kas septembrikuus on 31 päeva. Vastuolus asjas esitatud tõenditega on aga apellandi väide, nagu ei oleks ta vastustajalt 15.05.2007 meeldetuletuskirja saanud. Vastustaja on esitanud esimese astme kohtule AS-i Eesti Post päringuvastuse 15.05.2007 tähtkirja liikumise kohta, millest nähtub, et vaidlusalune tähtkiri on väljastatud AS-le Võidusõidutehnika 18.05.2007 kl 14:51. Hageja
poolt esitatud päringuvastuse sisu kinnitab ka AS Eesti Post ametlik vastus Tartu Maakohtule. Antud juhul on tõendatud, et vastustaja saatis 15.05.2007 apellandile tähtkirja ja vastustaja on saadetud kirja (meeldetuletus võlgnevuse tasumiseks) ka kohtule esitanud. Ka on tõendatud, et apellandi nimel võeti 18.05.2007 kl 14:51 nimetatud tähtkiri vastu; 4) tõendab AS Uus Ehitus RC (pankrotis) nõukogu koosoleku protokollist nähtuv koostamise kuupäev seda, millal vastav nõukogu koosolek toimus ja tõendi vaidlustamiseks või selle autentsuse kahtluse alla seadmiseks pidanuks apellant esitama omapoolseid taotlusi või tõendeid, mida ta aga teinud ei ole; 5) tõendab laenulepingu sõlmimist eelkõige laenuleping ise, mille sõlmimist apellant eitanud ei ole. Asjaolu, kas ja kuidas kajastub laenuleping vastustaja raamatupidamises, ei puuduta apellandi ja vastustaja vahelisi lepingulisi suhteid; 6) on vastustaja esimese astme kohtumenetluses esitanud kohtule omapoolse eksemplari laenulepingu lisast nr 3, millest nähtub, et pooled on laenu tagastamise lõpptähtajaks kokku leppinud 30.09.2006. Apellant on esimeses kohtuastmes kostjana esitanud kohtule üksnes paljasõnalise vastuväite, et lepingumuudatuse tegi seda apellandiga kooskõlastamata hagi aegumise vältimiseks vastustaja. Apellant keeldus esitamast kohtule oma eksemplari laenulepingu vaidlusalusest lisast, jättes nii toimides oma väite tõendamata ja rikkudes TsMS § 230 lõikes 1 sätestatut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
28.aprilli 2010 otsus muutmata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja asjas aegumise kohaldamiseks. Iseenesest õige on apellandi see väide, et maakohus luges ebaõigesti laenu tagastamise tähtajaks 01.10.2006. Laenulepingu lisades nr 1 ja 2 (t.l 12,13) leppisid pooled kokku, et laenusaaja tagastab laenu 31.05.2000 ja 31.05.2002. Sellest järelduvalt soovisid pooled, et laenu tagastamine toimub vastava kuu viimasel päeval. Kuigi laenulepingu lisas nr 3 on märgitud laenu tagastamise tähtajaks 31.09.2006, pidasid pooled ilmselgelt silmas vastava kuu viimast päeva, s.o 30.09.2006. Selliselt on lepingu lisa nr 3 tõlgendanud ka pooled (hageja seisukoht hagiavalduses ja kostja seisukoht apellatsioonkaebuses). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-08 asunud seisukohale, et „kui laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 26.11.2002, muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 27.11.2002. Lähtudes TsÜS § 147 lg-st 1, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega 27.11.2002.“ Seega algas vaidlusaluses asjas aegumistähtaeg 01.10.2006 ning kuna hageja esitas hagi 30.09.2009, siis on põhjendatud maakohtu lõppseisukoht, et hageja nõue ei ole aegunud. Laenuleping ja selle lisad tõendavad, et need kõik koostati kahes eksemplaris. Hageja seletuse kohaselt saatis ta laenulepingu lisa nr 3 kostjale posti teel ning kostja tagastas ühe eksemplari, millele oli teinud paranduse, s.t aastaarvu 2005 parandanud aastaarvuks 2006. Õige on maakohtu seisukoht, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust tulenevalt pidi kostja tõendama oma väidet, et lepingu lisas nr 3 tegi paranduse hageja ja esitama selleks enda eksemplari lepingu lisast nr 3. Kostja ei ole enda sellekohast vastuväidet tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et laenulepingu lisa nr 3 sõlmiti erinevalt lepingust ja selle lisadest nr 1 ja nr 2 ainult ühes eksemplaris.
Maakohus on õigesti leidnud, et hageja seisukohta kostja aegumise vastuväitele tõendavad ka hageja 15.05.2007 meeldetuletuskiri (tähitud) kostjale (t.l 32) ja hageja nõukogu 02.04.2007 koosoleku protokoll (t.l 69). Mõlemas nimetatud tõendis on hageja märkinud, et laenu tagastamise tähtaeg on laenulepingu lisa nr 3 järgi 31.09.2006, mitte 31.09.2005. Meeldetuletuskirja saatmist kostjale tõendab hageja väljaminevate kirjade register (t.l 68) ja selle kättesaamist kostja poolt 18.05.2007 kell 14:51 AS Eesti Post vastus (t.l 47). Kostja vastuväited kirja mittesaamise kohta ja hageja nõukogu koosoleku väidetava mittetoimumise kohta on paljasõnalised.
8.TsMS § 173 lg 5 kohaselt lahendatakse menetluskulude jaotus lõppotsuses.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.