2-11-55100
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2012. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-55100
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Asianajotoimisto Legistum Oy hagi Kalju Tullus vastu 2 839,86 euro nõudes 2 621,83 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad •
• Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Asianajotoimisto Legistum Oy (Soome registrikood: 1615544-5; asukoht: Kampusranta 9 C, 60320 SEINÄJOKI, Soome Vabariik) Hageja lepinguline esindaja: Nikolay Yuferev (Õigusbüroo Legistum OÜ, telefon: +372 5175 194, +358 405 451 232 (Soome); faks: +372 6116 400, +358 20 742 4461 (Soome); epost: [email protected]) Kostja: Kalju Tullus (isikukood: 35809196524; elukoht:
Kirjalik menetlus
Jätta Asianajotoimisto Legistum Oy hagi Kalju Tullus vastu 2 839,86 euro nõudes rahuldamata. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Asianajotoimisto Legistum Oy kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
07.11.2011 esitas Asianajotoimisto Legistum Oy Tartu Maakohtule hagi Kalju Tullus vastu 2 839,86 euro nõudes. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud suulisele kokkuleppele esindas hageja esindaja Soome advokaat Teppo Laine kostjat vaidluses Soome ettevõtja Citystaff Oy seoses kostjale töötasu maksmata jätmisega ja selle sissenõudmisega. Kokkulepitud hinnaks on 185,64 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks 23 %. Hageja esitas 12.10.2010 kostjale arve nr 7914 summas 2 621,83 eurot, mille kostja kohustus tasuma 8 kalendripäeva jooksul. Kostja ei ole vaatamata kirjalikele nõudmistele arvet tasunud. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletused koos arvega e-posti teel 12.10.2010, 15.11.2010, 2.12.2010 ja tähitud kirjaga 26.06.2011. Tähitud kiri on väljastatud kostjale 06.07.2011. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 2 621,83 eurot ja viivis 218,03 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Kostja oma 05.01.2012 vastuses (tl 33-35) hagi ei tunnistanud. Kostja ja tema poeg Jakob Tullus töötasid 01.07.2009 – 14.07.2009 Soome Vabariigis, Rakkennus Kämäräinen OY ehitusobjektil Mussalos. Töökokkulepped töötamiseks Soome Vabariigis olid sõlmitud Citystaff OY kaudu. Töösuhte lõppedes jättis tööandja väljamaksmata osa väljateenitud töötasust. Kalju Tullusel jäi saamata umbes 960 eurot (tasu 96 töötunni eest, palgamääraga 10 eurot tunnis) ning Jakob Tullusel 720 eurot (tasu 96 töötunni eest, palgamääraga 7,5 eurot tunnis). Lihtsustamaks nõuete esitamist tööandja vastu, pöördus Kalju Tullus peale kodumaale naasmist Tartus elanud Soome Vabariigi kodaniku, Risto Teinonen`i poole. R.Teinonen aitas tõlkida kostja kirjalikke nõudeavaldusi ning neid vormistada vastavuses Soome Vabariigi õigusaktidele. Risto Teinonen kaasas nõuete menetlemisele hageja juures töötava advokaadi Teppo Laine. Kostja ei ole mitte kunagi advokaat Teppo Laine ega ühegi teise hageja töötajaga kohtunud. Osapoolte vahel on peetud kirjavahetust ning kostja teadis hageja tegutsemisest tema esindajana, kuid eeldas hageja tasustamist R.Teinoneni poolt või õigusabikulude katmist kostja tööandjalt väljamõistetavate summade arvel. Kostja ei oleks mitte mingil juhul tellinud õigusteenust Soome Vabariigi õigusbüroolt, kui oleks olnud teadlik teenuse hinnast ning selle tasumise tingimustest. Hageja ei ole faktiliselt käsundit täitnud ning kostjate nõue tööandjalt töötasu saamiseks on rahuldamata. Hageja ei ole kostja esindajana pöördunud õiguskaitseorganite poole. Hageja ning kostja ei ole kohtunud. Nad ei ole saavutanud kokkulepet õigusteenuse sisu või hinna või tasumise korra suhtes. Kostja on veendumusel, et lepingulisi suhteid tema ning hageja vahel ei ole, kuna puuduvad kokkulepped lepingu seisukohalt üliolulistes küsimustes. Arusaamatuks jääb hageja viide suulisele lepingule olukorras, kus pooled ei ole kordagi kohtunud. Poolte kirjavahetust saab äärmisel juhul käsitleda lepingu sõlmimisena sidevahendi vahendusel, kuid hageja poolt ei ole esitatud ühtegi e-kirja, mida saaks vaadelda pakkumuse või nõustumisena. Liiatigi kehtivad sidevahendi abil sõlmitavale lepingule tarbija huvide kaitsmiseks mitmed erinõuded, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Nii tuleb tarbijale VÕS § 54 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha muuhulgas asja või teenuse hind, hinna sisse arvestamata muud võimalikud kulud, asja või teenuse eest tasumise kord ning teavitada tarbijat taganemisõiguse olemasolust ja tingimustest. Nimetatud sätted on kohustuslikud ning nendest kõrvalekalduv kokkulepe on VÕS § 62 kohaselt tühine. Kostja viitab täiendavalt veel ka asjaolule, et hagis viidatav väidetav lepinguline suhe vastab käsunduslepingu tingimustele. Käsunduslepingu suhtes sätestab VÕS § 628 lg 1, et käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Hageja ei ole saavutanud kostja tööandjalt võlgnevuse väljanõudmist ega esitanud ka vastavaid haginõudeid. Seega pole käsund antud juhul täidetud. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja ei ole Kalju Tullusele üle andnud mitte mingisuguseid rahasummasid, dokumente, protokolle ega aruandeid, mis oleksid seotud väidetava käsundi täitmisega.
Hageja ei saanud eeldada kostja valmisolekut tasuda õigusabi eest rahasummasid, mis kordades ületavad nõude enese rahalist väärtust. Kostja leiab, et antud juhtumil on tegemist hageja pahauskse käitumisega ning sooviga panna toime legaalne väljapressimine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja on nõus tsiviilvaidluse lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja oma 31.01.2012 vastuses (tl 47-48) jäi hagis esitatu juurde ja lisas, et kostja väited ja eeldused seoses hageja poolt osutatud teenustega ja esitatud nõudmistega on alusetud ja asjakohatud. Suulise lepingu sõlmimiseks ei pea kohtuma, vaid piisab sidevahendite kasutamisest. Lisaks sellele kostja oma vastuses kinnitab, et osapoolt vahel peetud kirjavahetuse sisust tuleneb, et kostja on andnud hagejale juhiseid käsundi täitmiseks. Kostja eeldused sellest, et kolmas isik maksab tema õigusabikulusid või need kulud kaetakse väljamõistvate summade arvel, on ekslikud ja alusetud. Kostja on töötanud ja elanud Soomes ja on teadlik või peab olema teadlik Soome hinnatasemest. Kostja väide, et ta ei oleks tellinud õigusteenust, kui oleks olnud teadlik hinnast ning tasumise tingimusest, on alusetu. Hageja teenuste hinnatase on keskmine Helsingis. Hageja on asjatundlikult täitnud kostja juhiseid. Enne kohtusse pöördumist koostas hageja võlanõude, mida parandas mitu korda kostja soovil. Samuti on hageja koostanud kostja soovil kompromisslepingu ja pidanud kirjavahetust ja nõupidamisi kostja tööandjaga. Kostja tööandja ei ole vastanud hageja poolt koostatud kompromissipakkumisele. Seoses sellega enne kohtusse pöördumist esitas hageja kostjale arve tekkinud kulude hüvitamiseks, et olla kindel kostja maksevõimes. Kostja ei ole tasunud arvet ja kostja ei ole enam andnud juhiseid hagejale. Kostja on kirjalike juhiste andmisega kinnitanud oma tahteavaldust sõlmida leping ning on mõistnud lepinguliste suhete olemasolu kostja ja hageja vahel. Lähtudes tekkinud asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist võib eeldada, et kostja ja hageja vaheline leping on kehtiv. Lisaks pidi kostja Soome vandeadvokaadi poole pöördudes eeldama, et tema majandus- või kutsetegevuses pakutud teenused on tasulised. Käsundi täitmisel on hageja järginud kostja juhiseid ja teinud kõik endast sõltuva kostja käsundi täitmiseks. Kostja on oma 19.03.2012 vastuses (tl 54-55) seisukohal, et hageja poolt 31.01.2012 aastal esitatud lisa 1, mis sisaldab valdavas osas poolte elektroonilist kirjavahetust, on asjakohane ning lubatav tõend. Kostja seisukohavõtud on viidatud kirjades valdavalt esitatud eesti keeles. Kostja ei vaidle vastu nimetatud kirjavahetuse toimikusse liitmisele. Kostja leiab, et nimetatud tõend kinnitab kostja seisukohta pooltevahelise käsunduslepingu puudumise kohta. Mitte ükski esitatud e-kiri ei ole vaadeldav pakkumuse ega nõustumusena võlaõigusseaduse mõttes. Mitte ükski esitatud e-kiri ei sisalda VÕS §-s 54 lg 1 nõutavad informatsiooni teenuse hinna, muude võimalike kulude ning teenuse eest tasumise korra kohta. Kostjale oli ebaselge, millisel hetkel muutus hageja poolt osutatav teenus tasuliseks ning kuidas pidanuks toimuma tasu maksmine. Kostja eeldas, et tasumine toimub õigusvaidluse põhjustanud Soome Vabariigi ehitusettevõtja arvel, kellelt lisaks kostjal saamatajäänud töötasule nõutakse välja ka õigusteenuse maksumus. Kostja on seisukohal, et hageja poolt 31.01.2012 aastal esitatud lisad 2-4 tuleb jätta tähelepanuta. Kostja vaidleb eelmärgitud tõenditele vastu nii nende tõlkimatuse kui ka sisu tõttu. Kostja ei mõista, missugust asjaolu võimaldaks käesolevas menetluses tõendada menetlusosaliseks mitteolevate Soome advokaadibüroode internetilehekülgede väljatrükid või kostja poolt ilma käsunduslepingut sõlmimata koostatud juriidilised dokumendid. Kostja palub omapoolselt liita dokumentaalse tõendina kohtuasja materjalide juurde väljatrüki hageja koduleheküljest internetis. Nimetatud väljatrükk kinnitab kostja seisukohta, mille järgi puudus pooltel kokkulepe teenuse hinna ja selle tasumise korra osas. Kodulehekülje väljatrükilt nähtub, et uuele kliendile on hagejaga ühenduse võtmine ning esimene konsultatsioon tasuta. Kodulehel on märgitud, et: „Tasulistest teenustest alati lepitakse eraldi kokku“. Tõend toetab kostja seisukohta, mille kohaselt esines küll Kalju Tulluse pöördumine hageja poole seoses töövaidlusega, kuid hagejale teenustasu maksmise korra suhtes pooltel üheselt mõistetav kokkulepe puudus. Kostja palus asja lahendada kirjalikus menetluses.
02.04.2012 vastuses (tl 60) hageja leidis, et on ekslik kostja seisukoht poolte vahel käsunduslepingu puudumisest. Hageja on seisukohal, et tegemist on selgelt mõistetava käsunduslepinguga. Lepingu tingimustest on kostjaga kokku lepitud suuliselt sidevahendite abil. Kostja poolt 27.02.2012 esitatud tõend kinnitab, et hageja osutab tasulisi teenuseid kokkuleppe saavutamise järel, mida võib teha ka suuliselt. Suulisele kokkuleppele järgnenud kirjavahetus kinnitab, et kostja on aktsepteerinud ja nõustunud hageja pakkumisega. Hageja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 09.04.2012 määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asianajotoimisto Legistum Oy nõue tuleneb poolte vahel väidetavalt sõlmitud suulisest lepingust, mille kohaselt esindas hageja kostjat vaidluses Soome ettevõttega. Hageja esitas Kalju Tullus’ele arve nr 7914 (tl 4-7), mille kostja jättis tasumata. Kostja on kohtule esitanud vastuväited hageja nõudele leides, et pooltel puuudus leping ja kokkulepe tasu maksmise kohta. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping kahe või enama isiku vahel tehing, millega üks pool kohustub midagi tegema või tegemata jätma ning VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võidakse sõlmida leping suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on kohtuasja nr 3-2-1-111-11 otsuse p-s 13 korranud oma varasemat seisukohta, et nimetatud sätetest tulenevalt sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt esitatud arve nr 7914 ei tõenda pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu. Hageja on suulise lepingu olemasolu tõendamiseks esitanud mh poolte kirjavahetuse. Kirjavahetusest nähtub, et kostja teadis, et hageja tegutseb kostja esindajana. Kirjavahetus sisaldab pooltevahelist suhtlust, kuid sellest ei nähtu poolte tahteavalduste vahetamist. Ei ole näha, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele vastastikustes kohustustes, st et hageja kohustub esindama kostjat vaidluses kostja tööandjaga ning kostja kohustub selle eest hagejale tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on selgitanud, et tugines hageja poole pöördumisel mh hageja kodulehel olevale teabele, et hagejaga ühenduse võtmine ja esimene konsultatsioon on tasuta. Kostja teadis hageja tegutsemisest tema esindajana, kuid eeldas hageja tasustamist R.Teinoneni poolt või õigusabikulude katmist kostja tööandjalt väljamõistetavate summade arvel. Nimetatud väide toetab seisukohta, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud tasu maksmise korda. Tõepoolest on hageja vastavalt nõudele ja kompromisslepingule esindanud kostjat, kuid see ei tõenda pooltevahelise lepingu ja hinnakokkuleppe olemasolu. Iseenesest on õige hageja väide, et lepingu sõlmimiseks ei pidanud pooled kohtuma, vaid lepingu võis sõlmida ka sidevahendi kasutamise abil. Pooled on kinnitanud, et nad ei ole kohtunud. Kui tegemist võis olla VÕS § 52 lg 1 alusel sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, siis ei ole täidetud VÕS § 52 lg 1 p-s 4 nimetatud eeldus, st pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused ei ole sidevahendi abil edastatud. Esitatud kirjavahetus ei sisalda poolte tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole hageja vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-le 4 teavitanud kostjat teenuse maksumusest ning nimetatud sätte mõttes on asjakohatu hageja väide, et kostja pidi eeldama teenuse tasulisust. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte olemasolu poolte vahel. Sellest tulenevalt ei ole kostjal ka tekkinud kohustust tasuda hagejale õigusabiteenuse
eest. Seega tuleb Asianajotoimisto Legistum Oy hagi Kalju Tullus vastu 2 839,86 euro nõudes jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Asianajotoimisto Legistum Oy.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.