Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

16.03.2012 esitas Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule AH pärandvara pankrotiavalduse. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärija palub kuulutada välja AH pärandvara pankrot. Harju Maakohtu 28.03.2012 määrusega on kohus pankrotiavalduse võtnud menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i. 27.04.2012 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 03.05.2012 kohtuistungil.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

AH, isikukood XXX, suri XXX. Pärandaja oli perekonnaseisult vallaline. Tallinna notar Ragne Tehver’i menetluses oleva AH pärimisasja andmetel on teadaolevad seadusjärgsed pärijad kõik pärandist loobunud ning tulenevalt PärS § 18 lg 1 on esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijate ning abikaasa puudumisel pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Vastavalt PärS § 125 lg 1 ei saa kohalik omavalitsusüksus seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda. Tallinna notar Ragne Tehver’i asendaja Kersti Paeveer’i poolt 08.02.2012 välja antud pärimistunnistuse nr XXX kohaselt on AH pärandvara pärijaks Tallinna linn.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012

Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur Mati Roodes ja tuvastas, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse, mistõttu esitas Tallinna linn pärijana avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandaja kontoväljavõtetest nähtuvalt on ajutise halduri hinnangul võimalik, et pärandaja on lubanud teistel isikutel kasutada igapäevaseks arveldamiseks ja asjaajamiseks enda arveldusarveid, millele viitavad erinevad maksekorralduste selgitused ning erinevate isikute palgalaekumised kontodele. Samuti on AH rahaliselt tihedalt seotud lähikondsetega. Kontoväljavõtetest nähtuvalt on pärandaja tasunud sugulaste erinevaid laenumakseid, andnud lähikondsetele laenu ning saanud laenu tagasimakseid. Palga laekumisi AH’le ei ole märkimisväärses ulatuses olnud. Kontoväljavõtetest nähtuvast võib järeldada, et pärandaja elatus peamiselt äriühingutelt laekunud majanduskulu hüvitistest. Võlgniku varad 27.02.2012. kohtutäitur Mati Roodes poolt koostatud pärandvara inventuuri kohaselt kuulub pärandvara hulka järgmine vara: -

1985.a sõiduauto BMW 3251, registreerimismärgiga XXX, registritunnusega nr XXX. Sõiduki omanik: AH(ik XXX). Sõiduki kasutaja: RK(ik XXX). Vara hinnanguline väärtus 1 300 eurot;

-

1992.a sõiduauto BMW 525, registreerimismärgiga XXX, registreerimistunnusega D212882. Sõiduki omanik: AH(ik XXX). Sõiduki kasutaja: RK(ik XXX). Vara hinnanguline väärtus 1 400 eurot;

-

kohustuslik kogumispension Swedbank Pensionifond K3 kontol nr XXXXXXXX asuvatest rahalistest vahenditest AS-is Swedbank. Konto omanik on AH (ik XXX). Vara hinnanguline väärtus 459,66 eurot;

-

AH Õigusbüroo Osaühing, registrikood 10652821. AH Õigusbüroo Osaühing osanik on AH, osa suurus 40 000 krooni ehk 2 556,47 eurot. Põhitegevus majandusaasta aruandes: õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Vara hinnanguline väärtus 2 556,47 eurot,

-

ECDE OÜ, registrikood XXX, AH kuuluva osa suurus on 22 400 krooni ehk 1431,62 eurot. Põhitegevus majandusaasta aruandes: sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük. Vara hinnanguline väärtus 1 431,62 eurot;

-

Harju Maakohtu menetluses on hagi SA’u ja SA’u vastu 11 171,18 euro nõudes, tsiviilasja number 2-09-26747;

-

Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnisusjaoskonna kinnisusregistri registriosa nr XXX on kantud hüpoteek summas 450 000 krooni ehk 28 760,24 eurot LÕ’ele kuuluvale mõttelisele osale AH kasuks. 26.05.2009 on sõlmitud laenuleping AH (laenuandja) ja LÕ’e (laenusaaja) vahel 400 000 krooni ehk 25 564,66 euro saamiseks. Laenu sihtotstarve oli eluaseme ostmine. Ostetavale eluasemele (kinnisasjale) seatakse laenuandja kasuks esimese järjekoha hüpoteek summas 450 000 krooni ehk 28 760,24 eurot. 26.05.2009.a sõlmitud laenulepingu kinnistuskirjas on AH kinnitanud, et LÕ on tasunud 26.05.2009 laenulepingust tuleneva võlakohustuse summas 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot Tallinnas 08.10.2009;

3(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012 -

elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei kuulu AH’le kinnistuid. Ajutine haldur märgib, et AH’le on kuulunud 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 17 600 m2, maatulundusmaa. Tallinna notar Ragne Tehver’i asendaja Kersti Paeveer’i poolt koostatud ja tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr XXX kohaselt on pärandaja 14.09.2010.a kinkinud 1⁄2 suuruse mõttelise osa JL’le, isikukood XXX. Pooled on kinkelepingus avaldanud lepingu eseme väärtuseks 20 000 krooni. AH kasuks on seatud kohtulik hüpoteek põhivõla ulatuses, s.o 125 000 krooni, PA’u pärandvaraks olnud ja tema pärijatele SA’ule ja SA’ule kuuluvale kinnistule asukohaga Tallinn, XXX(registriosa nr XXX, katastritunnus XXX) 17.06.2009.a kohtumääruse, 19.11.2009.a kinnistamisavalduse alusel 09.12.2009.a Harju Maakohtu menetluses on tagatise aluseks oleva nõude hagiavaldus PA’u pärijate SA’u ja SA’u vastu 11 171,18 euro nõudes, tsiviilasja number 2-09-26747. AHkasuks on seatud hüpoteek summas 450 000 krooni LÕ’ele kuuluvale XXXsuurusele mõttelisele kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX) 28.05.2009.a asjaõiguslepingu alusel 12.06.2009.a. Pankrotiavalduse esitaja ning pärandvara inventuuri läbiviija selgituste kohaselt on 26.05.2009 sõlmitud laenuleping AH(laenuandja) ja LÕ’e (laenusaaja) vahel 400 000 krooni ehk 25 564,66 euro saamiseks ning laenukohustuse tagamiseks seati hüpoteek laenusaaja varale. Avaldaja esitatud andmete kohaselt on laenukohustus täidetud

-

Maanteeameti andmetel kuulub pärandvara hulka 11.04.2012.a seisuga 2 sõidukit: BMW 325I, 1985, reg.nr XXX ja BMW 525, 1992, reg.nr XXX; pärandajale on varem kuulunud 1 sõiduk: BMW 730I, 1990, reg.nr XXX (21.12.2009. a omaniku vahetus);

-

AHnimele on avatud pensionikonto nr XXXXXXXX, mille saldo on 29.03.2012.a seisuga 504,448 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut.

Ajutisele haldurile teadaolevalt koosneb pärandvara sõidukitest, pensionifondi osakutest, äriühingutest ja nõudeõigusest, mille üle on käimas kohtuvaidlus. Ajutisele haldurile ei ole teada sõidukite asukoht ega seisukord, mistõttu ei ole ajutisel halduril teavet sõidukite turuväärtuse kohta. Täiendavalt on pärandvara pärija hinnanud väärtusetuteks pärandajale kuulunud äriühingud ja nende osalused, mistõttu võib pärandvara ainsaks reaalseks väärtust omavaks varaks pidada nõudeõigust, millega kaasnevad kohtukulud. Ajutise halduri hinnangul on pärandvara koguväärtuseks mitte rohkem kui 11 000 eurot. Võlgniku kohustused Kohtutäitur Mati Roodes’e poolt koostatud pärandvara inventuuri kohaselt koormavad AH pärandvara järgmised kohustused:

4(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012 - limiidileping nr XXX. Nimetatud lepingust tulenev kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaal ees seisuga 10.01.2011.a on 896,13 eurot; - AS DnB NORD Liising nõue AHvastu seisuga 15.12.2011.a. on 3 137,13 eurot, millele lisandub viivis 7,70 eurot päevas alates 26.04.2011.a. Nõue tuleneb liisingulepingust nr 018704 (Ajutisele haldurile teadaolevalt võib nõue olla vaieldav); - 10.02.2010 sõlmitud laenuleping HJ’i (ik XXX, laenuandja) ja AH(laenusaaja) vahel. Laenulepingust tulenev laenu suurus on 20 000 krooni ehk 1 278,23 eurot. Laenusummale lisandub viivis 0,5% päevas tähtpäevaks täitmata kohustustelt; - 21.11.2009 sõlmitud laenuleping LÕ’e (ik XXX, laenuandja) ja AH(laenusaaja) vahel. Laenulepingust tulenev laenu suurus on 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot. Laenusummale lisandub viivis 0,07% päevas tähtpäevaks täitmata kohustustelt. 29.12.2010.a LÕ’e AS Swedbank konto nr XXXXXXXX väljavõttest (periood 18.05.2009-29.12.2010.a) nähtuvalt on AHvõlgnevus laenuandja ees 1 469,97 eurot; - krediitkaardi leping nr XXX. Krediitkaardi lepingust tulenev kohustus summas 550,55 eurot, - krediitkaardi leping nr XXX. Krediitkaardi lepingust tulenev kohustus summas 3 670,39 eurot; - laenuleping nr XXX. Lepingust tulenev kohustus summas 6 717,22 eurot; - AHon käendajaks õppelaenulepingus nr XXX. Nimetatud lepingust tulenev kohustus AS-i Swedbank ees seisuga 29.11.2011.a on 840,36 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt on pärandaja suhtes 30.03.2012. a seisuga lõpetatud järgmised täitemenetlused: Jrk

Toimiku nr

Avamise kuupäev 17.10.2008

07.03.2007

26.02.2002

09.02.2001

Sissenõudja Eesti Vabariik kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu Rahandusministeeriu m Tallinna Linnakantselei Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond

Nõue EUR 23,01

Kohtutäitur Mati Roodes

223,69

Kaire Põlts

38,35

Priit Petter

8,82

Veiko Kaasik

- Danske Bank A/S Eesti filiaali teatise kohaselt on AHja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud limiidileping nr XXX. Nimetatud lepingust tulenev kohustus Danske Bank A/S eesti filiaali ees seisuga 09.04.2012.a on 896,13 eurot; - AS-i Swedbank teatise kohaselt on AHl 02.04.2012.a seisuga järgmised kohustused panga ees: o laen krediitkaardi võlgnevusest (leping nr XXX), põhiosa võlg EUR 479.34 + põhiosa viivis EUR 31.46 + intressi võlg EUR 53.50, o laen krediitkaardi võlgnevusest (leping nr XXX), põhiosa võlg EUR 3 195.58 + põhiosa viivis EUR 205.02 + intressi võlg EUR 358.28, o laen krediitkaardi võlgnevusest (leping nr XXX), laenujääk EUR 5 444.38 + põhiosa viivis EUR 53.16 + intressi võlg EUR 1 581.00.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012 o AHon käendajaks õppelaenulepingus nr XXX, laenujääk EUR 607.84. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht ca 15 700 eurot. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AH pärandvara ei kata pärandvarasse kuuluvaid olemasolevaid kohustusi, millised suurenevad intresside ja viiviste näol. Martin Krupp’i arvates on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Ajutine pankrotihaldur märgib ka, et võib esineda vara tagasivõitmise võimalus seoses pärandajale kuulunud, registriossa nr XXX kantud kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinkimisega JL’le 14.09.2010. Haldur on arvamusel, et tehingu täpsemad asjaolud ja kingisaaja seotus kinkijaga selguvad täpsemalt pankrotimenetluse käigus. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuse kohta Ajutise halduri hinnangul võib püsiva maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist ja liialt komplitseeritud rahalisi suhteid erinevate isikutega, kelle ja mille kohta ajutisel halduril täielik informatsioon puudub, ning samuti ebaõnnestunud laenusuhteid. Seejuures on ajutise halduri hinnangul võimalik, et pärandaja on andnud laenu ning saanud laenu tagasimakseid ka sularahas, kuid selle kohta ajutisel halduril täpsemad andmed puuduvad. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et AHpärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada AHpärandvara pankrot. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: suhtlemine pärija esindaja ja võlausaldajatega, info kogumine, tutvumine pärandvara inventuuriga, päringute vastuste ja muude dokumentide analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Ajutise halduri tasu kokku 920 eurot (11,5 tundi x 80 eurot). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Martin Krupp välja mõista 42,12 eurot, s.h telefon, fotokoopiad, bürookulud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012 PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 40 lg 1 p 1 sätestab, et kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 kohaselt tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et AHpärandvara kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara väärtuseks maksimaalselt 11 000 eurot, pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 15 700 eurot. Ajutine pankrotihaldur on märkinud oma aruandes, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Kohtuistungil avaldaja esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja tasu ning kulude hüvitamise taotlusega. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb Tallinna linna avaldus rahuldada ja AHpärandvara pankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatud asjaolusid, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse põhjused, pärandvara koosseis, vara, s.h autode asukoht ja väärtus, tagasivõitmise võimalused ning vastavalt tulemustele tegutseda. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AH pärandvara pankrotihalduriks. Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 05. juunil 2012.a, algusega kell 15.00. Kohus leiab, et pankrotimääruse alusel tuleb kinnistusregistri registriosadesse nr XXX ja XXX kanda märkus AH pärandvara pankroti väljakuulutamise kohta. Määruse edastab registripidajale kohus.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-12-11012

Fred Fisker Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.