Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord

2-08-85420 Pooltel on Õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandilc kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja menetluse käik Hageja, OÜ Elpaste, esitas 12.12.2008.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17 vastu nõudes tuvastada kostja 23.04.2005.a. üldkoosoleku otsuse tühisus selle vastuolu tõttu, heade kommetega. Haginõude hinnaks määras hageja 15 000 krooni Kostja oma 02.02.2009a. vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle rahuldamata jätta. Hageja, OÜ Elpaste, esitas 02.02.2010.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17-vastu nõuetes kostja, KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise ja 28.12.2009.a. korteriomanike üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Hagi hinnaks maaras hageja 25 000 krooni. Kostja oma 05.03.2010,a. kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle rahuldamata jätta. Kohtumenetlus ja kohtu põhjõudused Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-08-85420 ja 2-10-2008 oma 29.11.2010.a. määrusega ühte menetlusse ning liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-08-85420. 28.01.2010.a. kohtunõudega juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud hagi asjaolude tõendamiseks venekeelsed tõendid ning määras hagejale tähtaja dokumentide tõlgete esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja kohtunõuet täitnud ei oie, kuid on andnud korduva lubaduse esitada dokumentide tõlge 7 päeva enne kohtuistungit s.o. hiljemalt 09.06.2010.a. Hageja lepingulised esindajad on kohtule esitatud täiendavalt tõlkimata dokumentaalseid tõendeid 02.02.2010 koos teise haglnõudega (I kd. tlk 127-128). Kostja lepinguline esindaja on vastuseks hageja nõudele esitanud hagejale vajalikke dokumentaalseid tõendeid, millel puudub tõlge (I kd. tlk 153-162). Tulenevalt TSMS § 33 lg 3 sätestatust jätab kohus tähelepanuta hageja esindaja esitatud ja tema nõudel asja materjalide juurde lisatud kirjalikud venekeelsed tõendid. Kohus on korduvalt üritanud asja arutada avalikul kohtuistungil, kuid poolte taotlusel on kohtuistungi pidamine korduvalt edasi lukkunud. Seega kohus tulenevalt TsMS § 404 lg 1 sätestatust määras 14.03.2012.a. kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja kirjalikku menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja 12.04.2012.a. täiendavate avalduste, tõendite ja dokumentide

2-08-85420 esitamiseks ning enese isiklikuks ärakuulamiseks. Pooled ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi tõendit ega esitanud taotlusi istungimenetluse läbiviimiseks. Samuti ei ole pooled kohtule esitanud ühegi venekeelse dokumentaalse tõendi tõlget, sõltumata asjaolust, et kohtumenetluse vältel on kohus pooltele vastavat kohustust ning menetlustagajärge selgitanud kohtunõudega ning varasemal eelistungil. Pooli esindavad käesolevas kohtumenetluses lepingulised esindajad, kelle igapäevatöö hulka kuulub osalemine Eesti Vabariigis peetavates kohtumenetluses, seega on pooled täiel määral teadlikud asjaolust, et tulenevalt TsMS § 32 toimuvad kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, ning kohtule tuleb esitada dokumentaalsed tõendid tõlgituna eesti keelde. Esindajad on tõlgete mitteesitamise tagajärgedest TsMS § 33 lg 3 kohaselt täielikult teadlikud, samuti on lepingulised esindajad teadlikud kirjaliku menetluse erinevustest võrreldes suulise menetlusega. Kirjalikku menetlusse ülemineku korral on pooled kohustatud kontrollima oma esitatud nõuet ning tõendeid ning arvestades kirjaliku menetluse erisust, eritit tähelepanelikult jälgima, et TSMS § 230 lg 1 ja 2 sätestatust tõendamiskohustus oleks täidetud. Kohus, juhindudes TSMS § 403 ja 404 sätestatust, on seisukohal, et kirjaliku menetluse korral ei pea kohus täiendavalt ja korduvalt juhtima professionaalsete esindajate tähelepanu puudustele kohtule esitatud tõendite vorminõuete ja tõendamiskoormise puudustele, kuna TSMS § 230 lg 1,2 nõuete järgmine kirjalikus menetluses on hageja ja kostja menetlushuviks, Kohus on kohtunõude ja määrusega andnud pooltele kahel korral tähtaja (24.02.2012.a. ja 12.04.2012.a.) kõigi täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on kestnud alates aastast 2008 ning selle vältel ei ole poolte lepingulised esindajad, olenemata kohtunouetest suutnud korrektseid menetlusdokumente esitada. Seega jätab kohus kõik käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse raames võõrkeeles esitatud dokumenaalsed tõendid, tuginedes TSMS § 33 lg 3, tähelepanuta ning hindab üksnes kohtumenetluse keeles korrektselt esitatud tõendusmaterjali. Tulenevalt TsMS 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus on käesolevas menetluses tulenevalt TsMS § 404 lg 1 läinud üle kirjalikku menetlusse ning andnud menetlusosalistele korduvalt võimaluse esitada tõendid, seisukohti ja taotlusi, millist võimalust pooled ei ole kasutanud. Kohus on seisukohal, et kuna pooli esindavad Õigusteadmistega lepingulised esindajad, kelle igapäevatööks on osalemine kohtumenetluses, on pooled täiel määral teadlikud menetluslikest tagajärgedest, rais kaasnevad tõendamata nõuete esitamisega kohtule. Kostja ei ole kumbagi hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid õigeks võtnud. Seega on hageja kohustatud neid asjaolusid tõendama. Hageja ei ole kohtumenetluses oma esitatud asjaolusid kohtu jaoks aktsepteeritavas vormist tõenditega tõendanud, kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas esinevad õigussuhted, mille vaidlustamist või õigusvastasuse tuvastamist hageja taotleb. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduse esemeks olevaid asjaolusid tõendanud, kostja ei ole hagi omaks võtnud, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja on oma esimese nõude tõendamiseks esitanud tõendid: kinnistusraamatu väljatrükk (tl 7-

2-08-85420 14) kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-17045, millega on hagejalt kostja vastu välja mõistetud majanduskulude võlgnevus. Hageja vaidlustab hagis 23.04.2005.a. üldkoosoleku otsust, kuna see on vastuolus heade kommetega. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja esitatud tõenditega ei ole kohtul võimalik haginõude olemasolu tuvastada ega hagi selles nõudes rahuldada. Teise hagi nõuete: KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise ja 28.12.2009.a. korteriomanike üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise nõuetes on hageja hagi tõendamiseks esitanud KÜ Tallinna 17 põhikirja, ning väljatrükid ilma tõlgeteta. Kostja on hageja nõudel esitanud dokumentaalsete tõenditena üldkoosolekute protokollid, mis on kohtule esitatud vene keeles ning märkinud, et ta ei tunnista hagi, ega võta omaks selles esitatud asjaolusid. Hageja ei ole, olenemata juba 28.01.2010.a. esitatud kohtunõudes tehtud selgitusest ja hoiatusest dokumente riigikeelde tõlkinud. Sega jätab kohus hageja taotlusel asjas kohutud võõrkeelsed dokumentaalsed tõendid kohtu poolt eelnevalt selgitatud põhjustel tervikuna tähelepanuta. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki hageja poolt kohtule esitatud nõuded ja nendega kaasnevaid dokumente kogumis, leiab, et hagi pole võimalik rahuldada haginõude tõendamatuse tõttu. Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg. 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskuiude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 11.05.2012.a. kl 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 163,173, 174, 404, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist Kohtunik Leanika Tamm

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.