2-08-85420 (liidetud 29.11.2010.a ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-10-5008)
Tsiviilasi
OÜ Elpaste hagi KÜ Tallinna 17 vastu korteriühistu 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes; 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes ning 28.12.2009.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. mai 2012.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Elpaste apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Elpaste (reg k 10013570, asukoht Tallina mnt 17-44, 20303 Narva), lepinguline esindaja: Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): KÜ Tallinna 17 (reg k 80170377, asukoht Tallinna mnt 17-28, 20303 Narva), lepinguline esindaja: Deniss Matvejev
Kohtuistungi toimumise aeg
09. aprill 2013.a
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. mai 2012.a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis rahuldamata OÜ Elpaste nõude tunnistada osaliselt ebaseaduslikuks ja tühistada KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsus ning 28.12.2009.a korteriomanike üldkoosoleku otsus. Saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Jätta Viru Maakohtu 11. mai 2012.a otsus muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata OÜ Elpaste hagi KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Elpaste palus 12.12.2008.a kohtule esitatud haginõudes (tsiviilasi nr 2-08-85420) tuvastada KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisus selle vastuolu tõttu heade kommetega.
2.Kostja, KÜ Tallinna 17, oma 02.02.2009.a vastuses hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Hageja OÜ Elpaste esitas 02.02.2010.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17 vastu (tsiviilasi nr 2-10-5008) nõuetes KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes ning 28.12.2009.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes.
4.Kostja oma 05.03.2010.a kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle rahuldamata jätta.
5.Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-08-85420 ja 2-10-5008 oma 29.11.2010.a määrusega ühte menetlusse, jättes liidetud tsiviilasja numbriks 2-08-85420. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
6.Viru Maakohus jättis oma 11. mai 2012.a otsusega OÜ Elpaste haginõuded KÜ Tallinna 17 vastu täies ulatuses rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagiavalduse esemeks olevad asjaolud täielikult tõendamata. Nii hageja kui kostja lepingulised esindajad on kohtule esitanud venekeelseid dokumentaalseid tõendeid, millele ei ole lisatud eestikeelseid tõlkeid.
2 (7)
Kohus juhtis 28.01.2010.a kohtunõudega hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud hagi asjaolude tõendamiseks venekeelsed tõendid. Kohus määras hagejale tähtaja dokumentide tõlgete esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja kohtunõuet ei täitnud, vaid andis üksnes korduvaid lubadusi esitada dokumentide tõlge 7 päeva enne kohtuistungit, s.o hiljemalt 09.06.2010.a. Ka teises haginõudes on hageja lepingulised esindajad esitanud kohtule tõlkimata dokumentaalseid tõendeid. Kostja lepinguline esindaja on omakorda vastuseks hageja nõudele esitanud tõlkimata dokumentaalseid tõendeid. Kohus leidis, et hageja esitatud venekeelsed kirjalikud tõendid tuleb TsMS § 33 lg 3 alusel jätta tähelepanuta. Maakohus märkis, et poolte taotlusel on asjas kohtuistungi pidamine korduvalt edasi lükkunud, mistõttu kohus lahendas asja TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja 12.04.2012.a esitada asjas täiendavad avaldused, tõendid ja dokumendid ja taotlused mh istungimenetluse läbiviimiseks. Pooled kohtule ühtegi täiendavat tõendit ega taotlust ei esitanud. Kohus leidis, et pooli esindavad käesolevas kohtumenetluses lepingulised esindajad, kelle igapäevatööks on osalemine kohtumenetlustes. Seega on pooled täiel määral teadlikud asjaolust, et TsMS § 32 alusel toimuvad kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning kohtule tuleb esitada dokumentaalsed tõendid tõlgituna eesti keelde. Esindajad on teadlikud tõlgete esitamata jätmise tagajärgedest, samuti on lepingulised esindajad teadlikud kirjaliku menetluse erisustest võrreldes suulise menetlusega. Kirjalikku menetlusse ülemineku korral tuleb pooltel eriti tähelepanelikult jälgida, et tõendite kohta käivad nõuded oleksid täidetud. Kohus asus TsMS § 403 ja 404 alusel seisukohale, et kirjaliku menetluse korral ei pea kohus täiendavalt ja korduvalt juhtima professionaalsete esindajate tähelepanu puudustele kohtule esitatud tõendite vorminõuete järgimises ja tõendamiskoormise jaotumises, kuna TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 nõuete järgimine on hageja ja kostja menetlushuviks. Pooltele on kohtunõude ja määrusega antud kahel korral (24.02.2012.a ja 12.04.2012.a) tähtaeg kõigi täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on kestnud alates 2008. aastast ning selle vältel ei ole poolte esindajad vaatamata kohtunõuetele suutnud esitada korrektseid menetlusdokumente. Seega jätab kohus kõik käesoleva tsiviilasja raames võõrkeelsetena esitatud dokumentaalsed tõendid TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta ning hindab üksnes kohtumenetluse keeles korrektselt esitatud tõendusmaterjali. Kuna kostja ei ole kumbagi hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid õigeks võtnud, on hagejal kohustus neid asjaolusid tõendada. Hageja ei ole kohtumenetluses oma esitatud asjaolusid kohtu jaoks aktsepteeritavas vormis tõenditega tõendanud. Hageja esitatud eestikeelsed tõendid – kinnistusraamatu väljatrükk ja kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-17045, millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud majanduskulude võlgnevus – ei võimalda tuvastada, kas esinevad alused tuvastamaks kostja 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Teises haginõudes KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning 28.12.2009.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks on hagi tõendamiseks esitatud kostja põhikiri ja väljatrükid ilma tõlgeteta. Hageja nõudel on kostja esitanud vaidlusaluste üldkoosolekute venekeelsed protokollid ilma tõlgeteta
3 (7)
Seega ei ole hageja hagiavalduse esemeks olevaid asjaolusid tõendanud ja hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
7.Hageja OÜ Elpaste esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) oli kohtule 12.12.2008.a esitatud hagiavalduse alusel algatatud tsiviilasjas nr 2-0885420 hageja esindajaks advokaat Tarmo Pilv ning kostja esindajaks Deniss Matvejev; 2) kohtule 02.02.2010.a esitatud hagiavalduses (enne tsiviilasjade liitmist numbriga 2-105008) oli hageja esindajaks Andrei Matvejev ning kostja esindajaks Deniss Matvejev; 3) on maakohus rikkunud nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme, sh TsMS § 436 lg-t 1; 4) teavitati 29.11.2010.a kohtumäärusest tsiviilasjade liitmise kohta üksnes hageja üht esindajat – Tarmo Pilve, kuid hageja teist esindajat, Andrei Matvejevit, nimetatud menetlustoimingust ei teavitatud; 5) ei ole 28.01.2010.a kohtunõude hageja esindajatele kättetoimetamine toimikus olevate dokumentidega tõendatud; 6) toimusid käesolevas tsiviilasjas kohtuistungid 23.04.2010.a ja 23.11.2010.a, kuid kohtuistungitel ei teavitanud kohus pooli vajadusest esitada dokumentaalsete tõendite tõlked; 7) enne tsiviilasjade liitmist ei ole tsiviilasjas nr 2-10-5008 hageja esindajale (A. Matvejevile) edastatud mistahes nõudeid dokumentaalsete tõendite tõlkimise vajaduse kohta; 8) on kohtu 13.11.2010.a määrus kohtuniku vahetumise kohta adresseeritud vaid ühele esindajale, Tarmo Pilv’ele, kuigi asjad liideti alles 29.11.2010.a määrusega; 9) võis kohus ekslikult edastada dokumente mitte hageja esindajale Andrei Matvejevile vaid hoopis kostja esindajale Deniss Matvejevile; 10) kirjalikule menetlusele üleminekul on kohus andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste või dokumentide esitamiseks, kuid ei ole juhtinud tähelepanu vajadusele esitada dokumentide tõlkeid või kõrvaldada muid puudusi; 11) tuleb asjas esitatud tõendid lugeda TsMS nõuetele vastavaks, kuna kohus hageja esindajat tõendite puudustest ei kirjalikult ega ka kohtuistungil ei teavitanud. TsMS § 33 võimaldab võtta asjas aluseks ka võõrkeelsed tõendid, kui teised menetlusosalised sellele vastu ei vaidle; 12) tsiviilasjade liitmisel jäi hagejale 2 esindajat ning asjaomased menetlusdokumendid tuli esitada mõlemale esindajale. Kohtule ei olnud teadmata, et hageja üheks lepinguliseks esindajaks on Andrei Matvejev. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebusele ringkonnakohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust.
4 (7)
Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada selles osas, milles kohus jättis tõendamatuse põhjendusel rahuldamata hageja nõude tunnistada osaliselt ebaseaduslikuks ja tühistada KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsus ning 28.12.2009.a korteriomanike üldkoosoleku otsus (varasem tsiviilasi nr 2-10-5008). Nimetatud osas tuleb asi TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist, kuna ringkonnakohtul endal ei ole võimalik asja lahendada. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata hagi KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (varasem iseseisev tsiviilasi nr 2-08-85420).
10.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud selles osas, milles hageja taotles KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist (hagi esitatud 12.12.2008.a). Nimetatud tsiviilasjas esindas hagejat (apellanti) vandeadvokaat T. Pilv. Asja materjalidest nähtuvalt on Viru Maakohus esitanud hagejale 28.01.2010.a kohtunõude (t I kd lk 89), milles juhitakse tähelepanu vajadusele tõlkida tõendid eesti keelde ja esitada tõlked kohtule kohtu määratud tähtaja jooksul. Hagejat on hoiatatud, et tõlgete esitamata jätmise korral võib kohus jätta dokumentaalsed tõendid tähelepanuta. Kohtunõue on edastatud hageja esindajale T. Pilvele 28.01.2010.a e-kirja manusena (t lk 91). E-kirja kättesaamist on T. Pilv kinnitanud 08.02.2010.a (t lk 92), kuid kinnitus ei sisalda sõnaselget viidet ka manuses olnud kohtunõude kättesaamisele.
11.Maakohtu 21.04.2010.a istungil on arutatud kompromissi sõlmimise võimalusi ning istungi lõppedes on hageja esindaja T. Pilv avaldanud, et kui kompromissi ei tule, esitatakse tõlked vähemalt 7 päeva enne [järgmist] istungit. Maakohtu 30.06.2010.a teates poolte esindajatele (t lk 101) on kohus andnud pooltele täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning veel kord rõhutanud, et kompromissile mittejõudmisel tuleb hageja esindajal esitada kohtule tõendite tõlked hiljemalt 10. septembriks 2010.a, millele järgnevalt kooskõlastatakse esindajatega istungi aeg. Kinnitus kohtunõude kättesaamise kohta on edastatud kohtule advokaadibüroo 01.07.2010.a e-kirjaga (t lk 102). Tsiviilasjad liideti ühte menetlusse 29.11.2010.a maakohtu määrusega.
12.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et rahuldamata tuleb jätta 12.12.2008.a esitatud hagi KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Selle nõude menetlemisel teavitas maakohus hageja esindajat piisavalt vajadusest esitada kohtule venekeelsete dokumentide tõlked eesti keelde. Vastavas osas ei ole hagejal alust tugineda TsMS § 33 lg-le 1, mis võimaldab asja lahendamisel kasutada ka võõrkeelseid dokumente, kuna korduvate kohtunõuete tulemusena pidi hageja olema teadlik sellest, et maakohus ei pea võimalikuks asja lahendada venekeelsete dokumentaalsete tõendite alusel. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud niisuguseid asjaolusid, millest nähtuvalt oleks maakohus rikkunud hageja 12.12.2008.a esitatud nõude menetlemisel materiaal- või menetlusõiguse norme.
13.Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus olulises ulatuses menetlusõiguse norme hageja 02.02.2010.a hagiavalduses esitatud nõuete (varasem iseseisev tsiviilasi nr 2-10-5008) menetlemisel. Nimetatud tsiviilasjas esindas hagejat Andrei Matvejev. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus oma 15.02.2010.a määrusega võtnud hagiavalduse menetlusse ja edastanud selle kostjale (kostja vastas hagile 04.03.2010.a menetlusdokumendiga, mille maakohus edastas
5 (7)
05.03.2010.a hageja esindajale A. Matvejevile). Peale seda ei ole tsiviilasjas nr 2-10-5008 menetlustoiminguid tehtud.
14.Vastavalt eelmärgitule liideti tsiviilasi nr 2-10-5008 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-0885420 Viru Maakohtu 29.11.2010.a määrusega. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt taotles tsiviilasjade liitmist kostja ning liitmisega olid nõus nii hageja esindaja tsiviilasjas nr 2-08-85420 advokaat Tarmo Pilv kui ka hageja esindaja tsiviilasjas nr 2-10-5008 Andrei Matvejev. Tsiviilasja materjalidest aga ei nähtu, et kohus oleks tsiviilasjas nr 2-10-5008 küsinud hageja seisukohta tsiviilasjade liitmise kohta ning et hageja oleks oma esindaja Andrei Matvejevi kaudu kohtule oma seisukoha edastanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, nagu oleks kohus edastanud hagejale tsiviilasjas nr 2-10-5008 määruse tsiviilasja liitmise kohta tsiviilasjaga nr 2-08-85420. Alates asjade liitmisest on menetlusdokumente edastatud üksnes hageja esindajale Tarmo Pilvele, seevastu hageja teisele esindajale Andrei Matvejevile ühtki menetlusdokumenti edastatud ei ole.
15.Kolleegium leiab, et maakohus on eelpool käsitletud tegevusega oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh menetlusosalise õigust valida endale ise asjas esindaja. Hagejal oli õigus soovi korral kasutada asjas mitme esindaja teenuseid, arvestades ka seda, et tegemist oli mitme eri asjaoludel põhineva nõudega. Muuhulgas nähtub asja materjalidest, et ka pärast tsiviilasjade liitmist on hageja esindaja T. Pilv esitanud kohtule avaldusi ja seisukohti üksnes korteriühistu 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega seonduvas osas. Ühelgi korral ei ole advokaat T. Pilv esitanud mistahes väiteid ega seisukohti 2009.a toimunud üldkoosolekute tühisuse tuvastamise kohta.
16.Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse ning 28.12.2009.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuete menetlemisel (varasem tsiviilasi nr 2-10-5008) ei ole maakohus juhtinud menetlusosaliste tähelepanu vajadusele esitada kohtule venekeelsete dokumentaalsete tõendite eestikeelsed tõlked. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei või jätta võõrkeelset dokumenti tähelepanuta ilma, et kohus oleks eelnevalt andnud menetlusosalisele võimaluse esitada võõrkeelse dokumendi tõlge eesti keelde (TsMS § 33 lg 1 ja lg 3). Samuti ei välista TsMS § 33 lg 1 tsiviilasja lahendamisel võõrkeelsele dokumentaalsele tõendile tuginemist, kui tõendi tõlkimine oleks selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ning teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kolleegium leiab, et kuna maakohus ei juhtinud hageja 02.02.2010.a hagiavalduses esitatud nõuetega seonduvalt hageja tähelepanu vajadusele esitada kohtule dokumentaalsete tõendite tõlked, tekkis hagejal selles osas õigustatud ootus, et kohus lahendab asja toimikus olevate venekeelsete materjalide alusel. Ringkonnakohus märgib ka, et hageja poolt 02.02.2010.a esitatud hagiavalduse enda tekstis sisalduvad osaliselt hagiavaldusele lisatud venekeelsete dokumentide (teatiste) tõlked ning sellele lisaks põhinesid hagiavalduses esitatud peamised seisukohad AÕS, KÜS ja MTÜS sätete tõlgendamisel. Seega pidanuks kohus veenduma, kas ja missuguses osa oli hageja nõuete lahendamiseks oli täiendavate tõendite esitamine vajalik.
17.Eelkäsitletud menetlusnormi rikkumise tagajärjena on maakohus hageja poolt 02.02.2010.a hagiavalduses esitatud nõuete osas jätnud täielikult täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392). Kohus on täies ulatuses jätnud täitmata ka selgitamiskohustuse (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), mistõttu ringkonnakohus ei pea võimalikuks rikkumiste kõrvaldamist apellatsioonimenetluses ning leiab, et asi tuleb saata maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.
18.Hagi on esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamise ja/või tühisuse tuvastamise nõuetes. Kuna hageja väitel ei olnud ta koosolekute toimumisest teadlik, tuleb asjas muuhulgas kindlaks teha, kas koosolekute kokkukutsumisel järgiti selleks ettenähtud 6 (7)
korda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 (p 22) sõnastanud need eeldused, mille täitmine tuleb kindlaks teha veendumaks, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on kehtiv ja liikmele täitmiseks kohustuslik.
19.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et korteriühistu (kostja) on hagejale 2009.a oktoobris ja detsembris edastanud teated, milles palutakse hagejal vabastada tema poolt kasutatavad keldriruumid ning anda need üle korteriühistule selle liikmete ühisteks vajadusteks. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt ka Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-105-02, p 8; nr 3-2-1-151-10, p 10; nr 3-2-1-50-11, p 10; nr 3-2-1-116-11, p 21). Käesolevas asjas tuleb kohtul seega võtta seisukoht küsimuses, kas ühiste keldriruumide kasutamise kord ja tingimused on korteriomanike seisukohalt sedavõrd olulise tähtsusega küsimuseks, mis ületab korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutuse piirid (vrd eriti Riigikohtu otsus nr 3-2-1-151-10, p 10).
20.Maakohus ei ole toimunud menetluses neid küsimusi menetlusosalistega arutanud ega selgitanud neile ka tõendamiskoormise jaotumist. Toimikus olevad materjalid ei võimalda jõuda selgusele, missuguses vormis ja missuguse päevakorraga on 18.10.2009.a ja 27.(28.)12.2009.a koosolekud kokku kutsutud ning missugused kvooruminõuded koosolekutel kehtisid (sh, kas tegemist oli korduvate koosolekutega KÜ Tallinna 17 põhikirja p 5.12 tähenduses). Eristada tuleb, kas otsused võeti vastu korteriühistu üldkoosolekul MTÜS § 18 jj tähenduses, või otsustasid korteriomanikud kinnistu mõtteliste osadega seotud küsimusi kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 mõttes.
21.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ei korteriühistu üldkoosoleku otsus ega ka korteriomanike kui kaasomanike enamuse otsus ei ole täitedokumendiks Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 tähenduses, mis võimaldaks allutada korteriühistu liiget kinnistu (elamu) kaasomandi mõtteliste osade valdamisel ja kasutamisel enamuse otsusele täitemenetluse korras. Kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kasutuskord määrata AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel hagita menetluses (TsMS § 613 lg 2).
22.Menetluskulud jaotab maakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.