Tsiviilasi nr 2-11-49885
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2012. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-49885
Tsiviilasi
Hxxxx Hxxx hagi Txxx Rxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes 1597,79 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hxxxx Hxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Hageja lepinguline esindaja: Alari Avamägi (Õigusbüroo Avasar OÜ; asukoht Tamme pst 64C, Tartu 50405; e-post: [email protected]); Kostja: TxxxxRxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Rxxx Rxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x
Kohtuistungi aeg
19.03.2012. a, 23.04.2012. a
Jätta rahuldamata Hxxxx Hxxx hagi TxxxxRxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Hxxxx Hxxx kanda.
1 (5)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Hxxxx Hxxx esitas 14.10.2011. a kohtule hagiavalduse Txxx Rxxxxx vastu õigusliku aluseta saadu tagasinõudes. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 17.10.2008. a eksituse tõttu kostja Txxx Rxxxxx pangakontole 25 000 krooni (1597,79 eurot). Lisaks kandis 07.11.2008. a OÜ Finants Tulem, mille ainukeseks juhatuse liikmeks on hageja, kostjale täiendavalt 60 000 krooni (3834,70 eurot). Hageja ja kostja vahel ei olnud ning ei ole ka hiljem tekkinud lepingulist kohustust, mistõttu tuleb käsitleda, et kostja on saanud raha õigusliku aluseta ja ta peab selle hagejale tagasi andma. Kostja raha saamist ei tunnista ja keeldub seda tagastamast. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista õigusliku aluseta saadud 1597,79 eurot, raha tagastamisega viivitamise eest viivis hagi esitamise seisuga summas 154,70 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 ettenähtud määras, kuid mitte rohkem kui 1597,75 eurot. Juhuks, kui kohus leiab, et kostja ei saanud hagejalt raha õigusliku aluseta, palus hageja käsitleda kostjale antud rahasummat laenuna ning alternatiivselt kostjalt tema kasuks välja mõista tagastamata laen summas 1597,79 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 133,35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 ettenähtud määras, kuid mitte rohkem kui 1597,75 eurot. Kostja vastus Kostja Txxx Rxxxx vaidles hagile 16.02.2012. a kirjalikus vastuses vastu ning palus jätta hagi rahuldamata (tl.31-32). Kostja väitel ei tunne ta hagejat ja ei ole temaga sõlminud laenulepinguid. Kostja arvates saaks kostjaks olla tema isa Rxxx Rxxxx. Kostja väitel olid tema isa Rxxx Rxxxx ja hageja armukesed ning Rxxx Rxxxx küsis hagejalt laenu. Kuna Rxxx Rxxxx oli rahalistes raskustes ja tema pangaarved olid arestitud, siis kasutas ta kostja, enda poja, pangakontot ja pangakaarti (peres ikka nii toimitakse). Kostja arvates ei saanud hageja ekslikult kanda summasid tema pangakontole. Konto numbri andis hagejale Rxxx Rxxxx. Kuna Rxxx Rxxxx ei suutnud õigeks ajaks oma lepingulisi võlgnevusi tasuda, siis hageja andis võlanõude üle Julianus Inkasso OÜ-le, kes esitas võlateatisi Rxxx Rxxxxxxx. Kohtuistungil selgitas kostja, et käis koos Rxxx Rxxxxxxx raha pangaautomaadist välja võtmas ja andis hageja poolt kantud raha üle Rxxx Rxxxxxxx. Kostja palus tunnistajana üle kuulata Rxxx Rxxxxx, kes võib kinnitada raha saamist ning laenusuhet hagejaga. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. 02.03.2012. a kirjalikus arvamuses selgitas hageja, et ta suhtles küll kostja isa RxxxxRxxxxxxx, kes palus 2008. a sügisel anda poja jaoks laenu. Hageja tuli soovile vastu ja kandis TxxxxRxxxxx pangakontole raha. Kirjalikult jäi laen vormistamata. Hageja leiab, et laenuleping on sõlmitud kostja Txxx Rxxxxx mitte RxxxxRxxxxxxx.
2 (5)
Kolmanda isiku seisukoht Kostja taotlusel otsustas kohus 23.03.2012. a määrusega kaasata asja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Rxxx Rxxxxx. Rxxx Rxxxx seletas kohtuistungil, et tema sõlmis suusõnaliselt laenulepingu hageja Hxxxx Hxxxxx, poeg Txxx Rxxxx ei teadnud laenust midagi. Ta küsis hagejalt laenu 25 000 krooni, mida hageja oli nõus ka andma. xxxx Rxxxx palus hagejal laenuraha kanda poeg TxxxxRxxxxx pangakontole, kuna tema enda pangakonto oli arestitud. Raha sai Rxxx Rxxxx kätte 17.10.2008. a Eedeni poe juures olevast pangaautomaadist, kust nad selle pojaga välja võtsid. Kokkuleppe kohaselt kohustus Rxxx Rxxxx raha hagejale tagasi maksma esimesel võimalusel, hiljemalt jaanuaris-veebruaris 2009. a. Kohustust pole seni õnnestunud täita. Rxxx Rxxxx tunnistas võlga hageja ees ja lubas selle tagasi maksta esimesel võimalusel. Rxxx Rxxxx palus kohtul hageja nõue välja mõista temalt. Kohtuistung Kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle Rxxx Rxxxxx vande all ja tunnistaja kinnitas laenu küsimist ja saamist Hxxxx Hxxxxx (tl.46-47). Kohus tegi hagejale ettepaneku kostjat muuta. Hageja ei soovinud kostjat muuta (tl.46). Hageja kuulati üle vande all. Hageja seletas, et tema käest küsis laenu Rxxx Rxxxx, kellega tal oli suhe. Kostjat, TxxxxRxxxxxx, hageja sel ajal ei teadnud. Rxxx Rxxxx andis konto numbri kuhu raha kanda, see oli Txxx Rxxxxx konto number. Rxxx Rxxxx selgitas, et raha on vaja tema poja jaoks. Hageja kandis 17.10.2008. a Txxx Rxxxxx kontole üle 25 000 krooni, hiljem 60 000 krooni. Rxxx Rxxxx lubas hagejale, et maksab laenu tagasi koos intressidega. Kokkuleppe kohaselt lubas ta maksta 85 000 krooni (25000+60000) pealt intresse 15 000 krooni. Laenu tagasimaksmise tähtaega kokku ei lepitud. xxxx Rxxxx lubas laenu tagastada esimesel võimalusel. Hageja teatas, et jääb varem esitatud nõude juurde ja nõuab võla summas 1597,79 euro (25 000 krooni) tasumist kostja TxxxxRxxxxxxx, kuna raha kanti tema arvele. Hageja palus panna kolmandale isikule RxxxxRxxxxxxxxhüvitamiskohustus. Lisaks palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista viivis 8 % tasumata põhinõudelt aastas alates jaanuarist 2011. a. Kostja Txxx Rxxxx jäi varem esitatud seisukoha juurde ja palus jätta hagi tema suhtes rahuldamata. Kolmas isik Rxxx Rxxxx palus hageja nõue välja mõista temalt. Kohus andis kohtuistungil menetlusosalistele võimaluse sõlmida kokkulepe. Kokkuleppele ei jõutud.
Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja kandis 17.10.2008. a kostja pangaarvele 25 000 krooni (tl 7). Hageja Hxxxx Hxxx nõuab kostjalt tagasi tema pangaarvele üle kantud 25 000 krooni, mis vastab 1597,79 eurole ning lisaks viivist summa tagastamisega viivitamise eest. Hagiavalduses tõi hageja võlasuhte tekkimise alusena alusetu rikastumise. Hageja väitel kandis ta kostja pangaarvele üle rahasumma 25 000 krooni ekslikult, ilma igasuguse aluseta. Menetluse käigus hageja muutis esialgset seisukohta ja leidis, et võlasuhte aluseks on laenuleping. Kostja ja kolmas isik olid samuti seisukohal, et hageja nõude aluseks on laenuleping.
3 (5)
Pooled vaidlevad selle üle, kellelt on hagejal õigus nõuda laenulepingu täitmist. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda lepingu täitmist kostjalt, kuna rahasumma kanti kostja arvele. Kostja ja kolmas isik on seisukohal, et hagejal lepingu täitmist on õigus nõuda Rxxx Rxxxxxxx, kellega ta laenukokkuleppe sõlmis ja kes tegelikult raha sai. Seega tuleb kohtul asja lahendamisel teha kindlaks, kes on laenulepingust tuleneva võlasuhte pooleks ehk laenusaajaks, kellelt on õigus hagejal nõuda lepingu täitmist. Asjas esitatud tõendite põhjal järeldab kohus, et laenuleping sõlmiti hageja Hxxxx Hxxx ja kolmanda isiku Rxxx Rxxxxx vahel ning laenusaajaks oli Rxxx Rxxxx. Hageja andis kohtus vande all ütlusi selle kohta, et ta sõlmis Rxxx Rxxxxxxx laenukokkuleppe, mille alusel kandis Rxxx Rxxxxx palvel tema poeg TxxxxRxxxxx pangakontole 17.10.2008. a 25 000 krooni ja hiljem 60 000 krooni, kokku 85 000 krooni. Hageja väitel lubas Rxxx Rxxxxxtagastada laenu koos intressiga kokku summas 100 000 krooni ja nii ruttu kui võimalik. Laenu tagastamise täpset tähtaega kokku ei lepitud. Tunnistaja Rxxx Rxxxxx kohtuistungil antud ütlused kinnitasid, et hageja ja Rxxx Rxxxx sõlmisid laenukokkuleppe, mille alusel kandis hageja Txxx Rxxxxx pangakontole 25 000 krooni ja 60 000 krooni, kokku 85 000 krooni. Hageja väitel nõuab ta laenulepingu täitmist kostjalt, kuna Rxxx Rxxxx võttis laenu kostja jaoks. Hageja seletas kohtuistungil, et Rxxx Rxxxx ütles laenukokkuleppe sõlmimisel, et temal endal ei ole raha vaja, vaid raha on vaja tema pojal, Txxx Rxxxxxx. Kohtus ei leidnud tõendamist, et hageja ja Rxxx Rxxxx oleks sõlminud laenulepingu kolmanda isiku – Txxx Rxxxxx kasuks. Kostja Txxx Rxxxxx väitel ei ole tema laenuraha saanud. Ta seletas, et võttis hageja poolt kantud raha arvelt välja ja andis oma isale Rxxx Rxxxxxxx. Tunnistaja Rxxx Rxxxxx ütlused kinnitasid, et tema sai enda kasutusse hageja poolt TxxxRxxxxxxpangaarvele kantud laenuraha. Tunnistaja Rxxx Rxxxxx väitel palus ta hagejal laenuraha kanda poeg TxxxxRxxxxx arvele, kuna tema enda pangakontod olid arestitud. Kohtu hinnangul saab käsitleda Rxxx Rxxxxx palvet, laenusaaja käsundina laenuandjale raha kandmiseks kolmanda isiku arvele. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et laenusaajaks ja seega laenulepingust tuleneva võlasuhte pooleks on Rxxx Rxxxx: hageja on Rxxx Rxxxxxxx kokku leppinud kõik laenulepingu olulised tingimused: laenusumma, tagastamise tingimused (esimesel võimalusel) ja rakendatava intressi. Seega on hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist Rxxx Rxxxxxxx, kelle kohus kaasas asjas kolmanda isikuna kostja poolel. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja on varem nõudnud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist RxxxRxxxxxxx. Esitatud Julianus Inkasso OÜ võlanõuetest (tl 33 ja 34) nähtub, et hageja on Julianus Inkasso OÜ-le loovutanud Rxxx Rxxxxx vastu tehingust tulenevad rahalised nõuded (laen 25 000 krooni+ intress 1574,99 krooni ja laen 60 000 krooni+ intress 1449,99 krooni). Seega on hageja ise pidanud laenulepingu kohustatud isikuks Rxxx Rxxxxxx. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Rein Rosin tunnistas, et on rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. VÕS § 101 lg 1 alusel võib hageja nõuda kostjalt õiguskaitsevahendina muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. Olenemata sellest, et leidis tuvastamist, et hagejaga võlasuhtes on kohustatud isikuks Rxxx Rxxxx, kes oma kohustust ka tunnistas, ei saa kohus hagi tema kahjuks rahuldada. Hageja on esitanud nõude Txxx Rxxxxx vastu. Hageja ei ole taotlenud kostja asendamist või Rxxx
4 (5)
Rxxxxx kostjana kaasamist. TsMS § 5 lg 1 alusel tuleb kohtul hagi menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtus ei leidnud tõendamist, et hageja ja kostja Txxx Rxxxx vahel oleks tekkinud võlasuhe: Txxx Rxxxx ei ole laenu küsinud, ei ole leppinud kokku laenu tagastamise tingimustes ega ajas ega ole ka laenuraha saanud. Ei ole tõendamist leidnud, et Txxx Rxxxx oleks kedagi teist volitanud enda eest laenulepingut sõlmima. VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Selliseid aluseid Hxxxx Hxxx ja Txxx Rxxxxx vahel kohus ei tuvastanud. Leidis tõendamist, et laenulepingust tulenev võlasuhe oli hageja ja Rxxx Rxxxxx vahel. Kuna hageja kohustuste täitmise nõudmiseks kostjalt alus puudub, ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hüvitamiskohustuse panemine TsMS § 216 lg.1 alusel kolmandale isikule on võimalik juhul, kui kohtuvaidlus lahendatakse kostja kahjuks. Praegusel juhul ei saa kostja kahjuks kohtuvaidlust lahendada ja seetõttu puudub alus ka hüvitamiskohustuse panemiseks kolmandale isikule (Rxxx Rxxxxxxx). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda kohtult hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)
Kohtunik Ü. Raag
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.