Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1.2

Pooled lepivad kokku, et BTA SE Eesti filiaali poolt tasutakse Osaühingule B täiendavalt kahjuhüvitisena 1 375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Sõiduki Toyota Avensis (reg. märk xxx) jäänuk jääb Osaühingule B.

2-11-32506 1.3

BTA SE Eesti filiaal kohustub punktis 1.2 märgitud kahjuhüvituse kokku summas 1 375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot tasuma hageja lepingulise esindaja Vassili K (isikukood xxx) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank ASis. Nimetatud summa tasumine toimub hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pärast käesoleva kompromissi kinnitamist kohtumäärusega. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks vastava summa laekumisega käesolevas punktis nimetatid arvelduskontole.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-32506.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Jätta rahuldamata tagastamiseks.

5.2

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool kostja poolt tasutud riigilõivust, so summas 559,23 (viissada viiskümmend üheksa eurot ja 23 senti) eurot ja kanda see BTA SE Eesti filiaali arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

taotlus

enam

tasutud

riigilõivu

summas

319,56

eurot

BTA SE Eesti filiaal (registrikood XXX) tasus käesolevas menetluses 03.08.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 479,33 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „OÜ B hagi BTA vastu, Tsiv.asi nr 2-11-32506“, 10.10.2011.a hagiavalduselt täiendava riigilõivu summas 550 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Tsiviilasi nr2-11-32506 OÜ B vs BTA“ ning 14.10.2011.a hagiavalduselt täiendava riigilõivu summas 89,12 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „TSIVIILASI NR. 2-11-32506“. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1132506, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

BTA SE Eesti filiaal esitas 12.07.2011.a taotluse Osaühing B poolt kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (kindlustusvaidlus nr 7-1/11/92). 27.09.2011.a esitas hageja Osaühing B hagiavalduse BTA SE Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduses leidis hageja muuhulgas, et käesoleva asja menetlusse tuleb kolmanda isikuna kaasata Swedbank Liising AS. Kohus kaasas 09.12.2011.a kohtumäärusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja

2-11-32506 poolel Swedbank Liising AS-i. 12.12.2011.a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Pooled esitasid 24.04.2012.a kohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks on esitatud taotlus riigilõivu enam tasutud osas tagastamist, kuivõrd hageja vähendas nõude suurust, ning poole põhjendatud tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. 08.05.2012.a esitas kolmas isik Swedbank Liising AS oma seisukoha kompromissile. Kolmas isik on nõus kompromissiga ning palub jätte poolte menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise õigust ühele (1) päevale.

2-11-32506

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning BTA SE Eesti filiaalile tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-32506 tasutud riigilõivust, so summas 559,23 eurot. Enam tasutud riigilõivu taotluse rahuldamata jätmise kohta selgitab kohus järgmist. TsMS § 150 lg 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 132 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kostja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt hagi hinnale. Seega ei ole riigilõivu tasutud ettenähtust rohkem ning taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.