OÜ Tammiku Maja hagi S. H.i (H.) vastu 434,48 euro nõudes
Hagihind
372,12 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2012. a, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Tammiku Maja (RK 10317790; asukoht Estonia pst 38, Kohtla-Järve 31021, Ida-Virumaa; e-post: [email protected] )
Hageja esindaja:
Rea Tamm, volikirja alusel
Kostja:
S. H. (IK xxx; elukoht: xxx, e-post: xxx )
Kostja esindaja:
R. H., volikirja alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. H.ilt OÜ Tammiku Maja kasuks 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot 48 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud kostja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.14.04.2011. a esitas OÜ Tammiku Maja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles taotles võlgnikult S. H.ilt korteri hooldustasu ja kommunaalteenuste võla väljamõistmist, põhinõude suurus oli 416 eurot ja viivise suurus 62 eurot.
2.S. H. esitas vastuväite ning 15.08.2011. a määrusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.14.11.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand Puru tee 80-32. Elumajas on moodustatud korteriühistu, kuid hageja hooldas elumaja korteriühistuga sõlmitud hoolduslepingu alusel. Korteriühistu on hagejale loovutanud õiguse korteriomanikelt võlgnevuste sissenõudmiseks (hooldustasu, vee ja soojuse tarbimisel tekkinud võlad koos viivistega 0,7 %). Hooldusleping lõpetati 01.02.2010. a ning maja läks üle iseteenindamisele. Kostja võlgnevus ajavahemiku 01.04.2009 – 01.02.2010. a on 434,48 eurot, millest põhivõlgnevus on 372,12 eurot ja viivisevõlgnevus 62,36 eurot.
4.Hageja taotleb vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 4, eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, § 14, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113, § 164 ja § 1028 välja mõista kostjalt 434,48 eurot ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses (tl 72-73) esitas kostja alljärgnevad vastuväited:
-
-
-
nõude aluseks olev teenindusleping (01.01.2009. a) on tühine, sest lepingu allkirjastanud juhatuse liikme A. R.volitused lõppesid kaks aastat pärast valimisi, so 13.01.2008. a, lepingu kõikidel lehtedel puuduvad allkirjad ning seetõttu ei saa lepingust kostjale tuleneda kohustusi; KÜS § 15 tulenev korteriühistu majandustegevuse aastakava puudub 2009-2010 aastate kohta, seega ei ole KÜ liikmel kohustust tasuda suuremaid makseid, kui kütte, vee ja elektri eest; kostjal puudub võlgnevus KÜ ees, seega ei saa ka hagejale üle minna nõudeõigust; kostja ei ole võla kohta saanud hagejalt mingeid meeldetuletusi ega ka arveid perioodi kohta 01.04.2009. a kuni 01.02.2010. a.
HAGEJA JA KOSTJA SEISUKOHAD KOHTUMENETLUSE AJAL
6.Hageja põhilised seisukohad olid: -
-
-
ka esindusõiguse puudumise korral teeninduslepingu sõlmimiseks on kostjal kohustused tulenevalt käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetest, sest hageja faktiliselt teenindas elumaja; korteriühistus majandustegevuse aastakava puudumine ei vabasta kostjat tasuda makseid faktilise elumaja teenindamise eest; hageja teostas kuni 01.02.2010. a üldiste arvete (vesi, soojus) jaotust korteriomanike vahel, kütet ja soojust kasutatakse elumajas vee soojendamiseks; hageja teostas korteriühistule raamatupidamisarvestust ning hageja kohustusteks teenindamislepingu järgi oli mh jooksvate remonttööde tegemine, territooriumi korrashoid, prügivedu; korteriomanikud tasusid hooldustasu kinnitatud tariifi alusel, mis nõude esitamise ajal oli 5,55 krooni/m2 (koos käibemaksuga); kostja pole ka varem kohtuväliselt arveid tasunud ning eelneva perioodi eest on kohus kostjalt võla välja mõistnud (tsiviilasja nr 2-08-14637); arved pandi iga kuu alguses elumaja Puru tee 80 postkasti nr 32 (kostja korter).
7.Kostja põhilised seisukohad olid: -
-
-
kostja ei ole teeninduslepingu järgi lepingu pooleks, leping on sõlmitud KÜ ja hageja vahel, järelikult ei saa nimetatud lepingust tuleneda kostja kohustusi ja hageja nõudeõigust (VÕS § 8 lg 1 ja lg 2, § 76 lg 1); õigeks võlausaldajaks saaks olla vaid korteriühistu, kuid viimane ei ole kostjale nõuet esitanud; kostja töötab alates 2009. a aprillist korteriühistus majavalitsejana ning juba aprillis 2009. a saadeti hagejale avaldus teeninduslepingu lõpetamiseks alates 01.07.2009. a, korteriühistu soovis hagejalt alates 01.06.2009. a tellida vaid kojamehe ja prügiveo teenust; faktiliselt hageja elumaja hooldanud ei ole, puuduvad tõendid, kuhu hageja raha on kulutanud; samuti puudub korteriühistu otsus hooldustasu tariifi kohta ning kostja pole hagejalt mingit teenust saanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve (registriosa 483507, tl 14). Kostjale kuulub 735/22313 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 32 üldpinnaga 73,5 m2. Puru tee 80 elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse 25.04.1997. a (registrikood 800003691; tl 127). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Puru tee 80 liige vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 5 lg 1. AS Kohtla-Järve Soojus ja KÜ Puru tee 80 vahel on sõlmitud 01.09.2004. a soojuse müügileping nr 801003604 (tl 33-36). AS Kohtla-Järve Soojus esitas üldarved elumaja soojustarbimise kohta OÜ-le Tammiku Maja (tl 85-94) ning viimane jagas arve summa korteriomanike vahel. OÜ Järve Biopuhastus esitas vee tarbimise üldarved korteriühistule (tl 95-104). Korteriühistu Puru tee 80 ja OÜ Tammiku Maja vahel on 01.01.2009. a ja 27.07.2009. a sõlmitud elamu teenindamise lepingud (tl 29-31, 116-118). KÜ Puru tee 80 on loovutanud elamu hooldajale OÜ-le Tammiku Maja nõuded - sh KÜ loovutas elumaja hooldajale (1) õiguse teostada alates 01.09.2004. a soojuse tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses AS Kohtla-Järve Soojus poolt alates 01.09.2004. a elumajale esitatud soojuse tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt-võlglastelt tarbitud soojuse võlgnevused koos viivistega 0,07% mitteõigeaegse tasumise korral tasumata summalt tasumisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks; (2) õiguse teostada alates 01.01.2003. a vee tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses Viru Vesi AS poolt alates 01.01.2003. a elumajale esitatud vee tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt – võlglastelt tarbitud veeja kanalisatsiooniteenuste võlgnevused; (3) õiguse sisse nõuda korteriomanikelt alates KÜ asutamisest tariifijärgset hooldustasu, kuhu kuuluvad elamu remont, hooldustööd, sanitaarpuhastus, prügivedu ja elamuorganisatsiooni kulud arvestatuna korteriomaniku poolt kasutatava üldpinna 1 m2 kohta koos viivistega 0,05%. Nõuded on loovutatud alates 14.04.1998. a kuni KÜ poolt esitatud kirjaliku pöördumiseni OÜ-ga Tammiku Maja sõlmitud hoolduslepingu lõpetamiseni (tl 32). KÜ Puru tee 18.11.2009. a üldkoosoleku otsusega otsustati alates 01.02.2010. a üle minna maja haldamisele ning lõpetada hooldusleping OÜ-ga Tammiku Maja alates 31.01.2010. a (tl 122-123). OÜ Tammiku Maja andis korteriühistule dokumentatsiooni aktiga üle 01.02.2010. a (tl 124), pooled fikseerisid, et KÜ Puru tee 80 võlgnevus hooldaja OÜ Tammiku Maja ees on seisuga 01.02.2010. a 65 941 krooni ning KÜ Puru tee 80 korteriomanike hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevused seisuga 01.02.2010. a nõuab sisse OÜ Tammiku Maja (tl 125). Võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja võlg alljärgnev: -
tarbimise põhivõlg ajavahemikul 01.04.2009 – 01.02.2010. a – 372,12 EUR; hooldustasu ja kommunaalteenuste viivisevõlg perioodi eest 01.04.2009 – 01.02.2010. a – 62,36 EUR (tl 15-24).
Viru Maakohtu 24.03.2010. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-08-14367) on osaliselt rahuldatud hagi ning S. H.ilt OÜ Tammiku Maja kasuks välja mõistetud võlgnevus kokku 22 226,50 krooni (võlgnevuse periood 01.05.2006. a kuni 01.04.2009. a (tl 43-51).
10.Asja materjalidest tuleneb, et soojusenergia ja vee müüjad esitasid KÜ-le arve tarbitud teenuste eest igakuuliselt (üldarve), majasisest tarbitud soojusenergia ja vee jaotust teostas hageja, esitades korteriomanikele jooksvad arved igal kuul tarbitud teenuste eest, KÜ raamatupidamist teostas samuti hageja. Hooldustasu tariif (1 m2) on kehtestatud alates 01.01.2009. a 4,55/5,55 krooni/m2 (tl 39). Teenindamislepingute (tl 29-29-31, 116-118)punkti 1.4 järgi teenindaja (OÜ Tammiku Maja) kogub korteriomanikelt iga kuu fikseeritud igakuulise tariifi järgi hooldustasu, mis käesoleval ajal (01.01.2009. a ja 27.07.2009. a) on 4,55/5,55 kr/m2 koos käibemaksuga, makseid kommunaalteenuste eest (nende teenuste suuruse määravad ettevõtted, kes neid teenuseid müüvad). Maksed kogutakse OÜ Tammiku Maja arveldusarvele järgneva kuu 20. kuupäevaks.
11.Võrguettevõtja (AS Kohtla-Järve Soojus) peab kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi tagama tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Võrguettevõtja kohustused piirduvad vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike vahelistest ning korteriomanike omavahelistest kokkulepetest. Kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Samuti sätestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (ÜVVKS) § 8 lg 5, et kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga AÕS § 72 kohaselt, ning lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks võib olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja ning korteriomandite (korteri) omanikud kinnistu kaasomanikena saavad vee-ettevõtja klientideks olla ainult ühiselt.
12.KÜ on nõudeõiguse korteriomanike vastu loovutanud elumaja teenindajale – hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1ja lg 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule, nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (VÕS § 167 lg 3).
13.Korteriühistu registrikaardi kohaselt (e-äriregister) oli KÜ juhatuse liige perioodil 13.01.2006 kuni 24.07.2009. a A. R. ja alates 24.07.2009. a L. V.. Kostja vastuväidete kohaselt 01.01.2009. a elamu teenindamise lepingule alla kirjutanud juhatuse liikme A. R.i volitused lõppesid KÜ põhikirja p 67 järgi 2 aasta möödumisel pärast valimist (13.01.2008. a), mistõttu viidatud leping on tühine ega tekita kostjale kohustusi. KÜ põhikirja järgi valitakse juhatuse liikmed kaheks aastaks (e-äriregister). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 80 sätestab registri kande õigusliku tähenduse. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma (MTÜS § 80 lg 2). Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma (MTÜS § 80 lg 3). Registrisse kantavad andmed on deklaratiivse tähendusega. KÜ registrikaardi (tl 119) järgi on
24.07.2009. a tehtud muutmiskanne: juhatuse liige L. V.. 27.07.2009. a teenindamislepingu on KÜ nimelt allkirjastanud juhatuse liige L. V. ning veel kaks juhatuse liiget (tl 118).
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväited hagejal nõudeõiguse puudumisest ja esindusõiguse puudumise tõttu tühistest tehingutest, põhjendatud. Kohus märgib, et ka kehtiva elamu teenindamise lepinguta ja faktilise teenindamise korral on hagejal tulenevalt käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetele nõudeõigus.
15.Kostja märgib, et hageja ei täida hoolduslepingust tulenevaid kohustusi, puudub majandustegevuse aastakava, kostjal puudub võlgnevus KÜ ees ning kostja pole saanud hagejalt igakuiseid arveid. Hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping ei ole kostjale siduv ega tekita talle kohustusi.
16.Kohus kostjaga ei nõustu. KÜ Puru tee 80 19.03.2012. a vastuse kohaselt (tl 126) KÜ ei esitanud ajavahemikul 01.04.2009. a kuni 01.02.2010. a korteriomanikele arveid osutatud hooldustasu ja kommunaalteenuste eest. Sel ajavahemikul esitas arved ülalmainitud teenuste eest elumaja lepinguline hooldaja OÜ Tammiku Maja ja korteriomanikud tasusid arved elamu hooldaja – OÜ Tammiku Maja arveldusarvele. Seega ei oma tähtsust kostja väide selle kohta, et vaidlusalase perioodi eest ei esitanud arveid kostjale KÜ ning väidetav võlg kostjal KÜ ees puudub või et õige võlausaldaja saaks olla vaid KÜ.
17.xxx korteriomanikule koostatud arvetest (tl 105-108) tuleneb, et kostjale arvestati soojusenergiat, hooldustasu 5,50 krooni/m2 (hooldustasu hulka arvestati elamu remont, valvevalgustus, hooldustööd, sanitaarpuhastus ja prügivedu), sooja vee kaudsed kulud ja koristusteenuse eest (koristaja). Kohus leiab, et elumaja haldamiseks moodustatud korteriühistul oli vaba valik otsustamaks, kas elamu haldamisega tegeleb ühistu ise (korteriühistuseaduse § 2) või tellib selleks teenust. Kui ühistu otsustas, et sõlmib lepingu maja teenindamiseks hagejaga, siis saavad sellest lepingust tuleneda kohustused kõikidele korteriomanikele (ühistu liikmetele). Elamu hooldamise eesmärgi täitmiseks on eluruumi omanik kohustatud maksma halduskulusid. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel peab eluruumi omanik maksma halduskulusid samadel alustel teiste sama elamu eluruumi omanikega ehk suuruses, mis vastaks kohalikule keskmisele elamuhaldusteenuste tariifidele. Teenustasu arveldustest nähtub, et kostjalt nõutud ühe kuu halduskulude suurus ei ole kindlasti ülemäärane ning vastab korteri korrapäraseks korrashoiuks vajalikele kuludele. Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole esitanud ka vastuväidet temalt nõutud halduskulude ülemäärase suuruse kohta. Korteriühistuseaduse § 15` sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.
18.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta vaidlusalasel perioodil hagejalt arveid saanud. Kostja kinnitusel toimetati kostjale arved kätte postkasti panekuga ning hiljem saadeti kostja uude
elukohta. Kohus märgib, et kostja väide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Korteriomaniku kohustused tulenevad seadusest (korteriomandiseaduse § 13) ja korteriühistu poolt sõlmitud lepingutest. Korterelamutes on tavapärane, et hooldustasu arved pannakse korteriomaniku postkasti.
19.Hoolduslepingu lõpetamise kohta märgib kohus järgmist. Asja materjalide kohaselt lõpetati leping poolte kokkuleppel alates 01.02.2010. a (tl 122-125). Õige on kostja väide selle kohta, et 27.04.202009. a esitas KÜ juhatuse liige hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks ning 22.06.2009. a esitas kostja majavalitsejana hagejale sellest, et KÜ läheb üle isemajandamisele alates 01.07.2009. a (tl 138-144). Samas on 04.06.2009. a KÜ otsusega kostjale antud volitus tagasi võetud ning juhatuse liige tagasi kutsutud (tl 120-121).
20.Hageja õigus viivist nõuda tuleneb elamu teenindamise lepingust ja nõude loovutamisest. Viivise arvestus ja periood on tõendatud tõenditega teenustasu arveldustest, millest nähtub arvete maksmise aeg ja summad, viivise arvestusega, millest nähtub, arve kuupäev, summa, maksetähtaja ületanud päevade arv, tasumise kuupäev (tl 16-24)
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hageja menetluskulud kostja ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
EDASIKAEBAMISE KORD
24.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.