Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.03.2012 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hagi O K’i ja V K’i vastu solidaarseks väljamõistmiseks võlgnevuse nõudes summas 3256.56 eurot (sellest põhivõlgnevuse osa 2534.99 eurot, intressi osa 419.88 eurot ja viivise osa 301.69 eurot).

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja 1 sõlmisid 11.12.2007 laenulepingu nr 01320159899, mille alusel kohustus hageja kostjale 1 välja maksma laenu summas 4154.25 eurot. 11.12.2007 sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja 2 vastutama laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, maksimaalselt summas 4154.25 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1 ja eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 4 lõikele 2 oli kostja 1 kohustatud sooritama laenulepingust tuleneva laenu põhisumma ja intressi tagasimakseid osamaksetena iga kuu 14. kuupäeval alates jaanuarist 2008. Laenuleping lõppes 14.12.2011, millise seisuga oli kostjal 1 kokku võlgnevusi hageja ees summas 3175.07 eurot, sellest põhiosa võlgnevus oli 2534.99 eurot ja kõrvalkohustustest tulenev võlgnevus 640.08 eurot. Kostja 1 kohustus laenulepingu punkti 4.1 alusel maksma laenu põhisumma hagejale tagasi järjestikuste osamaksetena iga kuu 14 kuupäeval. Laenulepingu punkti 4.2 alusel on tagasimaksete summad näidatud laenulepingu lisas toodud tagasimaksete graafikus. Üldtingimuste § 3 lõike 5 alusel loetakse laenulepingust tulenevad kostja 1 maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui kostja 1 on loonud hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti. Pärast 13.11.2009 ei võimaldanud kostja 1 hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Laenulepingu lõppemise ajaks 14.12.2011 ei olnud kostja 1 täitnud enda lepingust tulenevat kohustust. Kostja 1 viivitas laenusumma tagasimaksmisega. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel kohustus kostja laenu maksmisega viivitamisel maksma viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summast iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodule. Alates 13.11.2009 kuni lepingu lõppemiseni kogunes viivist summas 220.20 eurot. Üldtingimuste § 4 lg 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimaksmise tähtpäeval tasumisele laenusummalt laenuintress, mida arvestatakse § 4 lõike 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on välja toodud laenulepingu punktides 5.1-5.3. Laenu2

lepingu lõppemise ajaks ei olnud kostja 1 täitnud intressi maksmise kohustust kokku summas 419.88 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse katteks 3256.56 eurot ja jätta hageja menetluskulud (479.33 eurot) kostjate kanda ning kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 94 lg 1; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 2. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping, käendusleping, esindaja volikiri ja riigilõivu tasumist tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, eljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale 1 allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja 1 sai hagimaterjalid isiklikult kätte 12.04.2012, seega oli temale määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 02.05.2012 Kohus saatis kostjale 2 allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja 2 sai hagimaterjalid isiklikult kätte 16.04.2012 ning seega temale antud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 07.05.2012 TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seaduses sätestatud tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjatelt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata lepingus sätestatud kohustuse tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja nõue kostjate vastu esitatud solidaarses nõudes kokku summas 3256.56 eurot (sellest põhinõue 2534.99 eurot, intress 419.88 eurot ja viivis 301.69 eurot) rahuldamisele.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument– maksekorraldus nr 14, 29.03.2012 riigilõivu tasumisest summas 479.33 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.