Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni 1. punkti osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

2-12-13493 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-13493, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AS M (hageja) esitas 03.04.2012 Harju Maakohtule hagi AL(kostja) vastu võlgnevuse 100 euro, viivise 100 euro, intressi 15 euro ja meeldetuletuste tasu 26 euro nõudes. 03.05.2012 esitas hageja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ühes taotlusega hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt tasus kostja pärast hagi esitamist hageja poolt nõutud summa 23.04.2012 täies ulatuses, mille tasumisega loeb hageja nõude rahuldatuks. Kostja ei ole kohtule oma seisukohta hageja hagist loobumise avalduse osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja 03.05.2012 taotlust tuleb käsitleda hagist loobumise avaldusena, kuna selle esitamise tagajärjel kohus lõpetab asjas menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS M on hagejana tasunud 02.04.2012 (maksekorraldus nr 31940) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 63.91 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 31.96 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AS M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja

2-12-13493 oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud, v.a riigilõiv, poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.