Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
9. mai 2012.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-7108
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Osaühingu GB, AB ja ET vastu solidaarselt võlgnevuse 40 000 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
21 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht
esindajad
Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad Marge G ja Külli R (XXX) Kostja I Osaühing GB (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja II AB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu (Advokaadibüroo A.Jakobson & A.Jaroslavski, Liivalaia 24, 10118 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja III ET(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
02.05.2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Külli R Kostja II lepinguline esindaja advokaat Arina LiskmannGetsu
2 179.63 eurot ja seisuga 09.05.2012 viivis 17 207 eurot ning viivis alates 10.05.2012 kuni põhinõude (21 000 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.
laenusaaja tagastama hagejale laenusumma graafiku alusel (punkt 6.1). Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu 25. kuupäeval) laenusaaja arvelduskontol olemas (laenulepingu punktid 2.7, 2.10, 6.1 ja 7.3). Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti laenulepingu punktis 2.5 kokku 19.05.2009. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus. Seoses laenulepingu tähtaja saabumisega 19.05.2009, moodustab laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenev põhiosa võlgnevus 44 567.37 eurot, intressist summas 2 179.63 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 65 211.04 eurot. Hageja on vähendanud nõuet ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 000 eurot, millest põhiosa on 21 000 eurot, intress 2 179.63 eurot ja viivis 16 820.37 eurot. Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevat laenumakse tasumise kohustust, saatis hageja laenusaajale 22.03.2010 teatise laenulepingu tähtaja saabumise kohta, milles andis laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 22.03.2010 on hageja saatnud kostjatele II ja III teatise, milles teavitas võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Kostjad ei ole käenduslepingutest tulenevat kohustust hageja eest täitnud. Hageja, tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 142 lg 1, § 145 lg 1, palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 40 000 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis protsendina põhinõudelt (21 000 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostjate vastuväited
• •
lepiti kokku 730 000 krooni (46 655.50 eurot). Käenduslepingu p 4 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga laenulepingu järgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Laenulepinguga on kokku lepitud intressimääras 10 % aastas (p 2.8) ja viivisemääras 0.150 % päevas (p 2.14); Laen tuli tagastada laenu tagastamise graafiku alusel (t lk 13).
eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 20.04.2012 elektronkirjaga on kohus palunud kostjatel vastuväiteid täpsustada, kuid vaatamata kohtu nõudele ei ole seda tehtud. Kohus märgib, et kostjate I ja III vastutus hageja ees ei saa olla välistatud seetõttu, et laenusaajaks oleva äriühingu siseselt on väidetavalt toimunud õiguste kuritarvitamine äriühingu vara suhtes (t lk 46-51). Selline asjaolu võiks anda aluse taotleda viivise vähendamist. Kostjad I ja III ei ole viivise vähendamist taotlenud ning samuti nähtub võlgnevuse arvestusest, et hageja on viivisenõuet vähendanud 48 390.67 euro võrra ning viivisenõue on alla põhivõlgnevuse (t lk 19). Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest ning kohustuste rikkumise tagajärjeks on viivise rakendumine. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud rikkumise vabandatavuse asjaolusid, mistõttu on hageja nõue kostjate I ja III vastu viivisenõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.