Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Tsiviilasi nr 2-12-10369 Tallinn) 25. mail 2012.a, kell 11.45.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

12.03.2012 esitas AS XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 22.03.2012 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Naur’i, kes esitas 04.05.2012 kohtule ajutise halduri aruande.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Ajutine haldur märgib, et AS XXX on kantud äriregistrisse 05.10.2001. Äriühing on kandnud ärinimesid OÜ XXX, XXX OÜ, AS XXX, AS XXX, XXX AS ja alates 10.10.2006 AS XXX. Põhitegevusalaks oli metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Alates 16.02.2011 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks XXX (isikukood XXX), alates 15.08.2010 kuni 06.12.2011 oli juhatuse liikmeks XXX (isikukood XXX). Ajutine haldur on seisukohal, et raamatupidamine on korraldatud seaduse nõuetele vastavalt. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on 02.05.2012 seisuga AS-il XXX veel 2 kehtivat töölepingut. Kohustused

2(5)

Tsiviilasi nr 2-12-10369

- lühiajalised kohustused 3 089 617,20 eurot (lühiajalised laenud, krediitkaardi võlgnevus, aktsionäri laen, võlg tarnijatele, maksuvõlad, võlg töövõtjatele, intressi võlgnevus, liisinglepingust tulenev tingimuslik nõue, muude lühiajalised kohustused); - pikaajalised kohustused 739 180,30 eurot (garantiieraldised, muud eraldised ja arveldused aktsionäridega). Kokku on kohustusi ajutise halduri hinnangul vähemalt 3 828 797,50 eurot. Varad - raha pangakontodel 4 747,77 eurot; - raha kassas 69,46 eurot; - varud 3 096,21 euro väärtuses; - võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt moodustab põhivara väärtus kokku 23 989 eurot milleks olid tootmiseks vajalikud seadmed (keevitusaparaadid) ja kontoritarbed (arvutid jms), põhivara reaalne väärtus ajutise halduri hinnangul 10 000 eurot; - võlgniku andmetel ostjate tasumata summad 30 348,86 eurot. Ajutine haldur hindab ebatõenaoliselt laekuvaks nõudeid 20 989 euro ulatuses (kohtuvaidlus XXX); - maksude ettemaksed 29 325,44 eurot, millest 7 264,44 eurot on Rootsis tasutud käibemaks, mida saab tagasi küsida Eesti Maksuameti kaudu esitatud taotluse alusel, menetluse kestus 6 kuud. Ülejäänud summa on Soomes kinni peetud ettevõtte tulumaks. Ajutine haldur peab raamatupidajalt antud selgituste alusel nimetatud nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks. Kokku on ajutise halduri esialgsel hinnangul vara väärtus 27 203,84 eurot. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur märgib aruandes, et viimasel kolmel majandusaastal on võlgniku kulud olnud suuremad, kui tulud ja aktsiaselts on tegutsenud kahjumiga. Viidatud ajavahemikul on aktsiaseltsi majandustegevust üleval hoitud üksnes aktsionäri OÜ XXX laenude abil. Aruande kohaselt oli AS XXX netovara alla poole aktsiakapitalist alates 2009.a majandusaasta aruande kinnitamisest. Võlgniku juhatus esitas pankrotiavalduse märtsil 2012. Ajutine haldur leiab, et vaatamata negatiivsele omakapitalile ei olnud äriühing pankrotiseisus, kuna majandustegevust finantseeriti pikemaajaliselt aktsionäride poolt (aktsionäri OÜ XXX laenu konvekteerimine omakapitali oleks taastanud aktsiaseltsi omakapitali seadusega nõutud tasemele). Ajutine haldur esialgsel hinnangul ei tuvastanud tagasivõitmise-ja nõudmise võimalusi. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige aktsionäride vahelistest lahkhelidest, mille tulemusel ei suudetud omakapitali taastada, aktsionäride suutmatusest finantseerida täiendavalt aktsiaseltsi, klientide makseraskustest ja tootmisprobleemidest.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-12-10369 Ajutine haldur on arvamusel, et võimalused võlgniku tervendamiseks puuduvad. Ajutine haldur ei ole senises menetluses tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskeid juhtimisvigu. Indrek Naur palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 1 872 eurot (19,5 tundi x 96 eurot, s.h võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta päringute koostamine ja väljasaatmine, analüüs, aruande koostamine, võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine), millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ’le. Ajutise halduri vajalikud kulud on vastavalt Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arvele nr 173 kokku 527,23 eurot (sisaldab käibemaksu), s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi ja sidekulud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et AS XXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei kata AS XXX vara väärtusega ligikaudu 27 203,84 eurot võlausaldajate nõudeid, kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 3 828 797,50 eurot. Kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ajutise halduri kulude ja tasu taotlusega.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-12-10369 Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Indrek Naur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS XXX pankrotihalduriks. Indrek Naur tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada AS XXX pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Ajutine pankrotihaldur on palunud tasu 1 872 eurot välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks 374,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur Indrek Naur tegutseb läbi Advokaadibüroo Naur & Pärn osaühingu, olles osaühingu juhatuse liige. Advokaadibüroo Naur & Pärn osaühingu (registrikood 12159289) on alates 29.09.2011 registreeritud käibemaksukohuslasena – registreerimisnumber EE101482213. Ajutise halduri vajalikud kulud on vastavalt Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arvele nr 173 kokku 527,23 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 25. mail 2012.a, algusega kell 12.00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget XXX (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) 25. mail 2012.a, kell 11.45, võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.