Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
08.05.2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-14361
Tsiviilasi
KÜXXXhagi ABvastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜXXX(registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja: Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo; e-post [email protected]); Kostja: AB(isikukood XXX; elukoht XXX).
Kinnitada KÜXXX(hageja) ja AB ́i (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
Pooled kinnitavad, et ABvõlgneb 03. mai 2012.a. seisuga korteriühistule XXX elamu korterite 97 ja 98 majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest kokku 419,22 (nelisada üheksateist eurot ja 22 senti) eurot (vastavalt 181,46 ja 237,76 eurot);
1.2
Pooled on kokkuleppinud, et hageja menetluskulud suuruses 227,86 (kakssada kakskümmend seitse eurot ja 86 senti) eurot (pool tasutud riigilõivust 95,86 eurot ja õigusabikulud 132 eurot) jäävad kostja kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3
Pooled on kokku leppinud, et AB tasub majandamiskulude võlgnevuse ja menetluskulud summas 647,08 (kuussada nelikümmend seitse eurot ja 08 senti) eurot (419,22 + 227,86 ) ositi igakuuliselt järgmiselt: 2012.a. mais 351,69 (kolmsada viiskümmend üks eurot ja 69 senti) eurot KÜXXX arvele nr. XXXXXXXXXXXX AS Swedbank viitenumbriga 218098008 ja juunis 295,39 (kakssada üheksakümmend viis eurot ja 39 senti) eurot KÜXXX arvele nr. XXXXXXXXXXXX AS Swedbank viitenumbriga 218097009 hiljemalt kuu 28-ndal (kahekümne kaheksandal) kuupäeval
märkides maksekorraldusele ,,tsiviilasi nr. 2-12-14361“ 1.4
Pooled lepivad kokku, et juhul kui ABei täida antud kokkuleppega võetud kohustust või ei tee seda nõuetekohaselt (jätab tasumata tähtajaliselt või vähem käesoleva kokkuleppega ettenähtud suuruses), siis kohustub ta alluma ennetähtaegselt kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kogu võlgnevuse osas.
Kostja tasub hageja menetluskulud summas 227,86 (kakssada kakskümmend seitse eurot ja 86 senti) eurot käesoleva määruse punktides 1.2 ja 1.3 kehtestatud korras. Ülejäänud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-14361.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool KÜXXX(registrikood XXX ) tasutud riigilõivust, so summas 95,87 (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend seitse senti) eurot ning kanda nimetatud summa KÜXXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS, selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine“. Riigilõiv summas 191,73 eurot on 09.04.2012.a. (maksekorraldus nr 170) tasutud KÜ XXX poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv hagiavalduselt ABi vastu võla nõudes“.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
11.04.2012.a esitas KÜ XXX Harju Maakohtule hagiavalduse AB ́i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 01.04.2012.a. moodustas kostja põhivõlgnevus korteriühistu ees kahe korteri eest kokku 920,98 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 920 eurot ja viivised 3,87 eurot, kokku 924,85 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagivalduse 24.04.2012.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Pooled esitasid 04.05.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 95,87 euro tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja KÜ XXX taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 191,73 eurot on 09.04.2012.a. (maksekorraldus nr 170) tasutud KÜ XXX poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv hagiavalduselt ABi vastu võla nõudes“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 95,87 eurot kanda KÜ XXX XXXXXXXXXXX Swedbank AS.
arvelduskontole nr
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja menetluskulud summas 227,86 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.
Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.