Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2012.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-67253
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi VK ́i ja TK vastu võla nõudes.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Hageja esindaja: Anneli A (XXX ); Kostja I: VK (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja II: TK(isikukood XXX, elukoht XXX).
selgitusega „XXXR“. Maksegraafik on käesoleva kompromissi lahutamatuks osaks. 1.3 Kostjad vastutavad hageja ees käesoleva kompromissi täitmise eest solidaarselt; 1.4 Kostjatel on õigus kompromissisumma tasuda hagejale ennetähtaegselt; 1.5 Juhul, kui kostjad hilinevad maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 3 (kolm) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostjate varale. Kostjate eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik; 1.6 Kui hageja nõuab vastavalt kompromissi punktis 1.5 kompromissisumma kohest tasumist, on hagejal õigus sisse nõuda ka viivis kompromissi punktis 1.1 nimetatud tasumata võlgnevuselt (kompromissi kuupäeva seisuga 4 953,27 eurot) alates 30.12.2010.a. (s.o alates hagi esitamisest) kuni võlgnevuse tasumiseni lepingu nr XXX punktis 5.1 sätestatud määras ehk 7% aastas.
Kohtumääruse põhjenduse
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kolmele päevale. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Menetluskuludega on arvestatud kompromissipunktis 1.1. Muud menetluskulud, mille osas käesolevas kompromissis erikokkulepe puudub, jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 29.12.2010.a. 639,12 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbrile 2900072123, selgitusega „Swedbank Liising AS hagiavaldus kostja VK“; maksekorraldus 88260), millest 319,56 eurot kuulub hagejale tagastamisele.
Kohtunik
Lisa 1: liisingulepingu nr XXX maksegraafik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.