07. mai 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-14825
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi FAOÜ ja AL vastu viivise saamiseks
Hagihind
44 577 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Liis K (XXX) Kostja I FAOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II AL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter (Advokaadibüroo Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, [email protected])
Kohtuistung
29.03.2012
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Liis K Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter
RESOLUTSIOON
Jätta AS SEB Pank hagi FAOÜ ja AL vastu viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta FAOÜ ja AL menetluskulud täielikult 100% ulatuses AS SEB Pank kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.22.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 11 900 000 krooni ehk 760 548,61 eurot (tl 10-16).
2-11-14825
2.22.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 2006007143, millega kostja II võttis kohustuse tagada kostja I lepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja ees summas kuni 2 000 000 krooni ehk 127 823 eurot (tl 18-21).
3.23.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja I lepingu lisa nr 1, mille kohaselt lepiti kokku laenutähtpäevas 01.04.2008 (tl 17). Kostja II allkirjastas nõusoleku käenduskohustuste muutmiseks (tl 21). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivisevõlgnevuse 44 577 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 396 lg 1.
5.Nõue muutus sissenõutavaks vastavalt lepingule laenu lõpptähtpäeval 01.04.2008 ning lepingust tulenev nõue nimetatud kuupäeva seisuga oli 8 000 000 krooni ehk 511 293,18 eurot. Laenutähtpäevaks kostja I laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud, mistõttu asus hageja arvestama viivist. Kostja I tasus põhivõlgnevusest 301 211,05 krooni ehk 19 250,89 eurot 29.04.2008 ja 7 698 788,95 krooni ehk 492 042,29 eurot 10.12.2008, mille tulemusena tekkis lepingu alusel viivisvõlgnevus summas 44 577 eurot (tl 22-23, 56), mis on tänaseni hagejale tasumata vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
6.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et viiviste arvestuse aruandest nähtub, et hageja nõuab viiviste tasumist, mis on arvestatud perioodil 01.04.2008-09.12.2008. Nimetatud ajavahemikul, on viivisemäär püsinud muutumatu ehk 14,50% aastas. Samuti, on kogu kirjeldatud viivisenõue tekkinud pärast laenulepingu lõpptähtpäeva saabumist. Laenutähtpäeva saabumise hetkel, oli PBI määr 5,75%, seega, oli kogu intressimäär kokku summas 7,25 % aastas (PBI 5,75% + 1,5%). Laenulepingust tulenevate maksete tegemine toimub vastavalt laenulepingu punktile 8, mille kohaselt on kostja I andnud laenulepingus hagejale ülekandejuhise kõigi lepingust tulenevate maksete debiteerimiseks laenusaaja kontolt. Hageja hinnangul, ei ole viivisemäär 14,50% aastas ebamõislikult kõrge, võrreldes seadusest tuleneva viivisemääraga.
7.OÜ T ja hageja leppisid laenulepingu nr XXX lisakokkuleppes nr 3 kokku, et laenusummast tasutakse kostja I kohustusi konkreetses fikseeritud summas, milline asjaolu viitab selgelt, et poolte tahe oli tagastada laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulevaid kohustusi summas 7 699 000 krooni, mitte lugeda lõppenuks kõiki laenulepingust tulenevaid kohustusi nagu on ekslikult väitnud kostjad. Asjaolu, et kolmanda isikuga, OÜ-ga T sõlmitud laenulepingu lisa arvelt tagastati osaliselt kostjaga I sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevat kogunõuet, ei tähenda, et lõppesid kõik laenulepingust tulenevad nõuded sealhulgas viivisenõuded. Ekslik on kostjate käsitlus nagu oleks OÜ T ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist hageja ja kostjate vahelise kompromissiga lõpetada vaidlusalusest laenulepingus nr XXXXXXXXXXXX tulenevad nõuded. Esiteks, ei ole kostjad OÜ-ga T sõlmitud laenulepingu lisakokkuleppe osapoolteks. Teiseks, ei sisalda vastav laenulepingu lisakokkulepe ühtegi hageja kinnitust selle kohta, et kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded loetakse pärast OÜ-ga T lisakokkuleppe sõlmimist lõppenuks. Samuti on ekslik hageja väide, et hageja esitas OÜ T laenulepingus kostjaga I sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kogusuuruse. OÜ T laenulepingu lisakokkuleppes on fikseeritud summa, mille ulatuses on pooled leppinud kokku vastavat kohustust tagastada, mitte kogu kohustuse summa. Kostjaga I sõlmitud laenulepingus nr XXXXXXXXXXXX tulenevad nõuded ei lõppenud alates 10.12.2008 nagu on väitnud kostjad. Hageja nõustub, et nimetatud kuupäevast on lõppenud laenulepingust tulenev põhiosavõlgnevus, kuid kindlasti ei lõppenud nimetatud kuupäeval laenulepingust tulenevad viivisenõuded.
8.Kostja I juhatuse liige on äriregistri andmetel kostja II. Kostja tegutses käenduslepingu sõlmimisel põhivõlgniku juhatuse liikmena ja kostjal II oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Seega, poolte
2-11-14825 vahel sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping VÕS § 143 tähenduses, mistõttu vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt käesolevas tsiviilasjas esitatud viivisenõude täitmise eest.
9.Hageja ei ole viivisenõude esitamisel käitunud hea usu vastaselt. Asjaolu, et hageja ei esitanud koheselt pärast nõude sissenõutavaks muutmist kostjatele nõuet viiviste tasumiseks, ei tähenda, et vastavat õigust ei eksisteeri. Viivisenõude esitamise õigus tuleneb hageja hinnangul üheselt laenulepingust ja käenduslepingust. Asjaolu, kas üldse, või millal on hageja kostjatele saatnud nõudekirja võlgnevuse tasumiseks, ei mõjuta vastava nõudeõiguse kehtivust. Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad on seisukohal, et hagejal puudub viivisenõue kostjate vastu ning isegi, kui viivisenõue oleks, siis arvestades asjaolusid paluvad kostjad viivist vähendada nulli euroni. Kostjad leiavad, et tegemist on pahatahtliku hagiga.
11.Hageja ja kostja I leppisid 2008 kokku, et kõik kostja I laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused hageja ees täidetakse täies ulatuses, millised ka täideti. Kogu laenu põhiosa ja intressid on ka hageja enda väidete kohaselt hagejale täies ulatuses kostja I poolt 2008 tasutud. 30.06.2008 sõlmisid hageja ja OÜ T laenulepingu nr XXX lisa nr 3 (tl 109-111), mille kohaselt suurendati OÜ T laenulepingujärgset laenusummat 17 699 000 kroonini, millest 7 699 000 krooni ulatuses kustutati kostja I laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev kohustus hageja ees, mistõttu tasuti kõik kohustused 10.12.2008 ehk hageja ise refinantseeris vaidlusaluse laenu ja kõik vaidlusalused kohustused hageja ees loeti täidetuks. Lisaks on hageja see, kes esitas andmed laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX järgsete kohustuste osas ning koostas kokkuleppe teksti ja märkis kohustuste kogusumma. Juhul, kui hageja mõtles tegelikkuses kokkulepet sõlmides hoopis midagi muud, siis on kokkuleppe sõlmimisele eelnenud hageja tegevust põhjust käsitleda tahtliku kliendi eksitamisena, kui hageja meelest oli hagejal kostja I vastu kokkuleppe sõlmimise hetkel ka viivisenõue, siis tulnuks sellest kostjat I ka kokkuleppe sõlmimise eelselt teavitada. Hageja kui krediidiasutus peaks järgima hoolsuse kõrgeimat standardit ning seda eriti oma klientide võlgnevuse arvestuse pidamisel ja sellest klientide korrektsel teavitamisel. Kui hageja oleks käitunud heas usus ja esitanud viivisenõude enne OÜ T lisa 3 sõlmimist või sellisest väidetavast nõudest vähemalt teavitanudki, siis oleks vastava OÜ T lisa 3 kokkuleppega refinantseeritud ka hageja väidetav viivisenõue.
12.Hageja ei ole varasemalt esitanud kostjatele viivisenõuet, samas, kui hageja on saatnud sarnaseid teateid kostjatele teistes poolte vahel sõlmitud lepingutes (tl 112-113). Kostjad said viivisenõudest teada esmakordselt hagiavaldusega ehk kolm aastat hiljem, milline hageja käitumine on äärmiselt pahatahtlik ja vastuoluline. Kostjad on jõudnud järeldusele, et hageja sooviks võis olla sõlmida kompromisskokkulepe selliselt, et viia ühelt poolt kostja I uskumusse, et sõlmitud kokkuleppega said kõik kohustused täidetud, kuid teiselt poolt varjata kostja I eest väidetavat viivisenõuet, et hakata seda endale sobival ajal sisse nõudma. Lisaks näitab hageja vastuolulist käitumist asjaolu, et vaidlusaluse laenulepingu kohustusi tagas hüpoteek Tallinnas, XXX asuvale mõttelisele osale kinnistust. Vaidlusaluse laenu kasutamise otstarbeks oligi kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ost. Kostjale I kuulunud mõtteline osa nimetatud kinnistust võõrandati OÜ-le T juba veebruaris 2008 (tl 163-170). XXX kinnistu oli hagejale vaidlusaluse laenulepingu tagatiseks ning seoses nimetatud kinnistu võõrandamisega OÜ-le T võttis viimane kostja I ees kohustuse täita ka kõik kostja I vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees. Nimetatu oligi põhjuseks, miks OÜ T lisa 3 kokkuleppega refinantseeriti kõik kostja I vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees teise laenulepingu alla, vaidlusalune laenuleping kostja I ja hageja vahel lõpetati ning täideti selleks OÜ T poolt kõik kostja I kohustused hageja ees. 2010 veebruaris kustutati aga hüpoteek hageja nõusolekul kinnistusraamatust (tl 115-117). Kui hageja oleks leidnud, et kostja I poolt on mingid kohustused täitmata, sh väidetav viivis maksmata, siis ei oleks hageja andnud nõusolekut vaidlusalust laenu taganud hüpoteegi kustutamiseks.
2-11-14825
13.Kostjad märgivad, et hageja poolt toodud viivisearvestuse tabelis ei kajastu, mitte kostja I poolt hagejale tasutud viivised, vaid summad, mille hageja on ise kostja I arvelduskontolt maha võtnud. Kostja I ei ole kunagi ise hagejale viiviseid tasunud. Arusaamatu on ka viivisearvestus, märkimata on viivisemäära arvutuskäik.
14.Kostja II märgib, et kuivõrd kõik käendusega tagatud kohustused on seoses laenulepingu lõppemisega lõppenud, siis on ka käendus lõppenud 2008 ning hagejal puuduvad kostja II vastu käenduslepingu alusel mistahes nõuded. Kostja II rõhutab, et hageja ei ole kostjale II kui käendajale käenduslepingu punkti 8.1 kohast maksenõuet mitte kunagi esitanud. Hageja ei ole käendajalt kunagi enne kohtusse pöördumist nõudnud 22.03.2006 käenduslepingu nr 2006007143 alusel mistahes kohustuse täitmist, sh viivise tasumist. Arvestades käenduslepingu punktis 8.1. a) sätestatut, on kostja II seisukohal, et hagejal ei ole tekkinud õigust pöörduda käendaja vastu kohtusse. Kostja II kui käendaja ei nõustu, et tegemist ei ole käesoleval juhul tarbijakäendusega. Pelgalt juhatuse liikmeks oleku faktist ei saa ühelgi juhul teha automaatset järeldust, et käendusleping oli sõlmitud juhatuse liikme isiklikus majandus- või kutsetegevuses.
15.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgivad kostjad, et viivisenõue ei saa olla muutunud sissenõutavaks 01.04.2008, kui hageja on arvestanud viivist 01.04.2008-09.12.2008. Kostjad ei olegi kunagi väitnud, et viivisesäte laenulepingus ei oleks kehtiv. Viivise nõudmine on hageja kohustus, vaid õigus, mis tuleneb seadusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostjad on seisukohal, et hageja on omaksvõtnud, et hageja ei ole nõudnud kostjatelt varasemalt viivist, kui alles hagiavalduses, seega ei tõenda laenu maksete aruanne, et kostjad ei ole viivisevõlgnevust tasunud.
16.Hageja on püüdnud jätta muljet, justkui asjassepuutumatu kolmas isik OÜ T lihtsalt niisama tasus osaliselt kostja I kohustused hageja ees. Pooled leppisid selgelt kokku, et OÜ T ja hageja vahelise kokkuleppega loetakse täidetuks kõik kostja I kui laenusaaja laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused hageja ees. Samuti kirjaliku kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kohtumistel pangas räägiti selgelt ja üheselt sellest, et kokkuleppega täidetakse kõik kostja I laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees ja nimetatud laen sellega lõpetatakse. Lisaks ei olnud OÜ T näol tegemist asjassepuutumatu kolmanda isikuga. OÜ T juhatuse liige on Helen Lauri, kes vastava OÜ T lisakokkuleppe nr 3 ka sõlmis, ning Helen Lauri oli ka kostja I juhatuse liikmeks. Teiseks aga arvestades, et OÜ T lisakokkuleppe nr 3 kohaselt kustutati vaidlusalusest hageja ja kostja I vahelisest laenulepingust tulenevad kohustused summas 7 699 000 krooni, siis on ilmne, et OÜ T laenulepingu lisa 3 punktides 3.1 ja 1.2 sätestatu aluseks oli hageja ja kostja I vaheline vastav kokkulepe vaidlusaluse laenulepingu lõpetamise kohta. Väide, justkui taoline kokkulepe hageja ja kostja I vahel puudunuks, ei ole asjaolusid arvestades usutav ega loogiline. Kostja I poolt täidetigi kõik vaidlusalusest laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused vastavalt krediidiasutusest hageja poolt teatatud võlgnevuse kogusummale täies ulatuses. Selguse huvides märgivad kostjad, et ka OÜ T laenulepingu lisakokkuleppe nr 3 järgsed rahaülekanded teostas just hageja ise kontopidajana vastava kliendi poolt laenulepingus antud ülekandejuhise alusel. Kohtuotsuse põhjendus
17.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 11 900 000 krooni tähtajaga
2-11-14825 25.03.2007, intressiga Panga eesti krooni laenude baasintress + 1,5% aastas (tl 10-16). 23.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX lisa nr 01, mille kohaselt lepiti kokku laenutähtpäevas 01.04.2008 (tl 17). 22.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 2006007143, mille kohaselt kostja II võttis hageja ees kohustuse vastutada täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagada kõik hageja nõuded kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel kogusummas 2 000 000 krooni (tl 18). Käenduslepingu punkti 15 II alusel leping lõpeb, kui kõik võlaõiguslikust lepingust, muudest lepingu alusel tekkinud käendusega tagatud lepingutest ja lepingust tulenevad panga nõuded on täies ulatuses rahuldatud. Seega on alusetud kostja II väited, et kuna leping on lõppenud, siis hagejal ei ole tekkinud õigust pöörduda käendaja vastu kohtusse. Kohus leiab, et hagi on õigesti esitatud mõlema kostja vastu. 23.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja II kinnituse käenduskohustuste muutmiseks nõusoleku andmise kohta, mille kohaselt kinnitas kostja II, et on teadlik, et laenutähtpäev on 30.04.2008 (tl 21).
20.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjatel on hageja ees viivisenõue.
21.Võlaõigusseadus (VÕS) § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.5 järgi lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval (tl 13). Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise perioodi 01.04.2008-09.12.2008 eest summas 44 557 eurot. Kostjad leiavad, et hagejal puudub viivisenõue, kuna kostjad on laenulepingust tulenevad kohustused täitnud. Lisaks on hageja käitunud viivise nõudmisel pahauskselt ja vastuoluliselt.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi
2.lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Puudub vaidlus, et laenutähtpäevaks oli 01.04.2008, millise seisuga oli hageja laenulepingust tulenev nõue 8 000 000 krooni. Samuti puudub vaidlus, et 29.04.2008 on tasutud võlgnevus summas 301 211,05 krooni ja 10.12.2008 summas 7 698 788,95 krooni. Kohtule esitatud hageja ja OÜ T vahel 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 3 (tl 109-111) punktist 1.2 nähtub, et laenust summas 7 699 000 krooni ulatuses kustutab kostja I kohustusi panga ees, mis tulenevad kostja I ja panga vahel 22.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX (tl 109). Kohus leiab, et alusetud on hageja väited, et 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 3 punkt 1.2 ei sätesta, et pooled loevad kõik kostja I ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust XXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused täidetuks. 30.06.2008 oli hagejale teada, et kostjal I on laenust tasumata ca 7 699 000 krooni, milline summa on ka kokku lepitud laenulepingu XXX lisa nr 3 punktis 1.2. Seega on mõistlik, et 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 3 punktis 1.2 sätestatuga loeti laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused täidetuks. Hagejale oli 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu lisa nr 3 sõlmimisel teada, et kostja I on viivituses kohustuste täitmisega, mistõttu oleks hageja pidanud teavitama nimetatust kostjaid ning esitama vastava nõude, mida hageja aga ei teinud, seega iga mõistlik inimene loeks kohustused täidetuks. Asjaolu, et kostja I
2-11-14825 ei olnud 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu XXX lisa nr 3 osapool, ei muuda laenulepingu sisu ega asjaolu, et kostja I laen on refinantseeritud 30.06.2008 sõlmitud laenulepingu XXX lisa nr 3 alusel võetud laenuga. Samuti on hageja viivisearvestamisel käitunud pahauskselt. Hagejal oli võimalus refinantseerida laen koheselt 30.06.2008, kuid hageja tegi seda alles 10.12.2008, tekitades ise ebamõistlikult viiviseid ja sellega kahju kostjatele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega mõistlikku seletust, miks kostja I kohustused on refinantseeritud alles 10.12.2008. Hageja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et hageja on teavitanud kostjaid viivisenõudest laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel, kuigi hageja on teavitanud kostjaid võlgnevustest teiste lepingute alusel (tl 112-114). Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude esmakordselt alles ca 3 aastat hiljem hagi esitamisega, milline käitumine on pahatahtlik. Hageja ei saanud ka eeldada, et kostjad pidid arvestama, et hagejal on tulenevalt seadusest ja lepingust õigus arvestada viivist, kuna kostjad olid heas usus lugenud kohustused lõppenuks alates 30.06.2008 ning vastupidist ei olnud hageja neile väitnud. Eeltoodut kinnitab ka hageja käitumine lubades 2010 kustutada laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX tagatiseks seatud hüpoteegi kinnistult asukohaga XXX, Tallinn (tl 115-117), millise kinnistu ost oli ka laenu võtmise eesmärgiks (tl 153-162). Kui hageja leidis, et kostjatel on viivisenõue, siis ei oleks hageja andnud luba hüpoteegi kustutamiseks. Kohus leiab, et eeltoodu näitab hageja vastuolulist käitumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt ning on lähtunud viivise nõudmisel vastuoluliselt, mistõttu on viivisenõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 järgi jätab kohus kostjate menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.