Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
849, 81 eurot Swedbank AS hagi A. A. vastu 1 163, 57 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Swedbank AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn), esindaja Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi, e-mail: [email protected]; kostja A. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx; sideaadress xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx xx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi A. A. vastu.
2.Välja mõista A. A. Swedbank AS kasuks 1 163 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 57 senti.
3.Välja mõista A. A. Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 849, 81 eurolt alates 24.maist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 72,47 eurot) ei või ületada põhinõuet.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Swedbank AS menetluskulud jätta A. A. kanda.
6.Välja mõista A. A. Swedbank AS kasuks menetluskulu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti.
7.Välja mõista A. A. Swedbank AS kasuks viivis menetluskulult 191, 73 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.
Edasikaebamise kord Swedbank AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. A. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 22.detsembril 2011 (tl 81). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut
2 (4)
arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Tartu Maakohtu menetluses on 23.mail 2011 esitatud Swedbank AS hagi A. A. vastu 1 163, 57 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (849,81 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras nõudes. Hagiavalduse kohaselt viis Swedbank AS 07.04.2010 avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i Reval Credit poolt Swedbank AS-i kasuks panditud nõudeõigused kogumina. Swedbank AS omandas seega AS-i Reval Credit poolt panditud nõuded, sh laenulepingust nr 070610984 tuleneva nõude. 18.06.2007 sõlmisid Reval Credit AS ja A. A. väikelaenulepingu nr 070610984, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu 15 000 Eesti krooni ehk 958, 67 eurot. Lepingu p 1.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel, milleks oli 40, 5 % aastas. Tulenevalt kostjapoolsest lepingu rikkumisest, saatis laenuandja kostjale 18.02.2008 meeldetuletuse, milles palus kostjal võlgnevus tasuda hiljemalt ühe nädala jooksul ning 25.08.2008 avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Alates 25.augustist 2008 võlgnevuse põhiosa jäägiga on kogusummas 849, 81 eurot. Lepingu p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui laenusaaja viivitab mistahes rahaliste maksete tasumisega ja seda 1 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud osamaksetega viivitamise eest viivist summas 72,47 eurot alates 08.12.2010-23.05.2011. Hagiavalduse kohaselt moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 163, 57 eurot, millest põhiosa 849,81 eurot; viivis 72, 47 eurot ja intress 238,09 eurot ja muud kulud ( kirjade saatmiskulu) 3, 20 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad väikelaenulepingust üldtingimustega, kostjale saadetud meeldetuletused, avalduse lepingu ülesütlemiseks, lepingu võlgnevuse ja kinnituse panditud vara avaliku enampakkumise tulemuste kohta (tl 8-40). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 94 lg 1; 101 ; 102; 113 lg 1, 416 lg 1 millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3 (4)
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 163, 57 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 849,81 eurolt alates 24.maist 2011, kuna 23.mai 2011 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures 23.mai 2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (so 72,47 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191, 73 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt A. A. välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskulu 191, 73 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.