Tagaseljaotsus Kohus
xxxxx Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
04.mai 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-26993
Tsiviilasi
B. AS hagi T. M. võlgnevuse summas 43100,26 krooni (2754,61 euro) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1680,31 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B. AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxxxxx xxx xxxxx Hageja esindaja: T. M. , postiaadress B. V. K. , xxxxxx xxx xxxxx E-post: K. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, lepingus märgitud elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx; E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista T. M. AS kasuks 3829 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot tarbijakrediidilepingust tuleneva võla katteks, sealhulgas tagastamata krediidisumma 1680,31 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 494,52 eurot, lepingu sõlmimise tasu 18,98 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 116,32 eurot ning kuni kohtuotsuse tegemiseni 04.05.2012 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 1518,87 eurot.
Kaja esitamine Kostja võib esitada xxxxx Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.12.2005 tarbijakrediidilepingu nr.0501900/15st, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 49413,22 krooni. Lepingu raames sõlmitud kokkuleppega nr.1 30.12.2008.a. suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 2750,94 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutuses olevaks summaks 26 400,42 krooni, intressimääraga 33,6 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt vaatamata hageja poolt saadetud meeldetuletustele. Hageja hoiatas kostjat 01.04.2009 ja 29.07.2009 saadetud ülesütlemishoiatustes lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja koheselt ei tasu võlgnetavaid summasid. Kuna kostja võlga ei tasunud, oli hageja sunnitud lepingu 27.08.2009 üldtingimuste p.5.1.1. alusel üles ütlema. Kuna kostja ei ole ka pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makse teinud, on hageja pöördunud võla sissenõudmiseks kohtu poole. Toetudes VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt tagastamata krediidisumma 26 291,09 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 7737,59 krooni, lepingu sõlmimise tasu, 297,06 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 6954,61 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1820 krooni, kokku summas 43 100,26 krooni väljamõistmist. Lisaks soovib hageja alusel kostjalt välja mõista
2 (5)
viivise 33,6 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 08.06.2010.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 10.03.2012, need on vastu võtnud kostja lepingus näidatud elukoha aadressil tema perekonnaliige –tütar M. M. .47). TsMS § 322 lg 1 alusel võib menetlusdokumendi lugeda sel viisil kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtajaks ega ka pärast seda ei ole kostja kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.4 pöördel). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
3 (5)
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl. 10-27) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 26 291,09 krooni (1680,31 eurot), sissenõutavaks muutunud tasumata intressina 7737,59 krooni (494,52 eurot), lepingu sõlmimise tasuna 297,06 krooni (18,98 eurot), kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 23 765,13 krooni (1518,87 eurot , sealhulgas viivis kuni hagi esitamiseni 07.06.2010 -444,48 eurot + viivis 08.06.2010-04.05.2012 1074,38 eurot) ja võla sissenõudmisega seotud kuluna 1820 krooni (116,32 eurot). Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 3829 euro väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina – 33,6 % aastas tagastamata krediidisummalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 161,44 eurot (1680,31–1518,87). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl tl.3-5 ) taotlenud kostjatelt menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu –6150 krooni (393,06 eurot, sealhulgas riigilõiv elektrooniliselt kohtule esitatud dokumentide väljatrükkide tegemise eest ) ning hageja õigusabikulude 1500 krooni (95,87 eurot) väljamõistmist. Kulude kandmist tõendavad maksekorraldused ja arve on kohtule esitatud (tl.7-8, 28). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja
4 (5)
vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. Keskuse OÜ töötaja T. M. . Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu antud asjas 95,87 euro ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 575,21 (479,34 + 95,87) euro ulatuses. 20.05.2011 on hageja poolt tasutud asja läbivaatamise kulu ettemaksuna menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele 26,76 eurot. Kuna kohtul õnnestus menetlusdokumendid Tea Maislale kätte toimetada kohtutäituri vahenduseta, on hagejal võimalik taotleda nimetatud kulu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lõigete 7 ja 4 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.