Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 26.09.2011 esitas Maria Rychagova esindaja Viru Maakohtule hagi kostja OÜ Salong Narva vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 30.09.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 21.08.2011 kl 16.30 paiku teenuse saamiseks Salong Narva OÜ juuksuri poole. Ta soovis juukseid värvida ja lõigata. Juuksur tegi ettepaneku vana värv eemaldada, siis juuksed värvida ja lõigata. Hageja sõnul ta usaldas juuksuri ametioskusi. Enne seda päeva oli ta kasutanud juuksuriteenuseid ega tundnud mingeid allergilisi reaktsioone keemilistele koostistele või värvidele, mida juuksuris kasutatakse. Alguses juuksur määris talle pähe keemilise segu, mille mahapesemisel oli väga terav lõhn. Hageja peanahk hakkas kõrvetama, millest ta teatas juuksurile. Juuksur möönis, et selline tunne on võimalik. Hiljem värviti ja lõigati hageja juuksed. Teenust osutati ligi kaks tundi ja ta tasus teenuse eest 75,50 eurot. Öö lähenedes hakkas hageja peanahk eriti tugevalt sügelema. Praktiliselt ta ei maganud. 22.08.2011 kattus hageja peanahk koorikutega, juukseid ta kammida ei saanud. Ta tundis valu ja hingelisi kannatusi, kuna ei teadnud, mis toimub tema tervisega. 22.08.2011 läks ta tagasi salongi. Juuksur, kes hagejat eelmisel päeval teenindas nõustus hagejale tagastama tema poolt tasutud summa. Kuid juuksuri salongi direktor keelas juuksuril raha tagastamast. Hageja pöördus arstiabi saamiseks Sa Narva Haigla poole, kus tal diagnoositi pea põletus. Hageja naases pärast seda juuksuri salongi koos haigla tõendi ja avaldusega hüvitada kahju 100 eurot. Juuksur nõustus talle raha tagastama, kuid juuksuri salongi direktor Katrin Ljudvig keeldus avaldust vastu võtmast ja tegi avaldusele märke avaldusega mittenõustumise kohta. Hageja palus välja mõista kostjalt tema kasuks 315 eurot varalise ja mittevaralise kahju hüvitisena ning menetluskulud. Hageja nõue põhines asjaolul, et talle tekitati ebakvaliteetse teenuse osutamisega tervisekahju, so varalist kahju summas 90,12 eurot, juuksuri teenustasu 75,50 eurot ja arsti vastuvõtu tasu 3,20 eurot ja 11.42 eurot ning mittevaralist kahju summas 224.88 eurot. Hageja esitas tõenditena 21.08.2011 kviitungi (tl 4), väljavõtte SA Narva Haigla vastuvõtuosakonna žurnaalist-ambulatoorsest kaardist ( tl 6), traumatoloogi tõendi (tl 9), arve ( tl 10) ning avalduse ( tl 12), maksekorralduse riigilõivu tasumise osas (tl 13), väljavõtte äriregistri B-kaardist (tl 14), volikirja ( tl 3,15).

Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt selgitatakse kliendile enne värvimist teenuse osutamise protsessi ja millist tulemust on võimalik teenusega saavutada. Seda ka antud juhul. Kostja on veendunud, et antud segu valmistamisel ei rikutud värvimisnõudeid. Kõik keemilised ained (Goldwelli juuksevärvid) vastavad Euroopa Liidu nõuetele ning neid kasutatakse üle maailma. Kostja sõnul kasutavad Narva Salong OÜ juuksurid professionaalidele kasutamiseks mõeldud Goldwelli juuksevärve olles saanud selleks vastava koolituse. Kostja on veendunud, et pealekantud keemilisest segust ja värvist ei saanud hagejal tekkida mingeid vastureaktsioone ega põletust. Hageja juuste värvimisel kasutati blondeerimispulbrit, vett, šampooni, juuksepalsamit ja 6%-list vesinikku. Kostja sõnul on värvimisel kasutatavate professionaalsetel toodetel alati mingi lõhn, eriti vesiniku lahusel. Kostja sõnul küsiti hagejalt korduvalt enesetunde järgi ning hageja ei kurtnud mingit kõrvetuse tunnet peanahal. Kostja sõnul oli juuksur valmis protseduuri katkestama kui klient tunneb kipitust või kõrvetust. Kostja sõnul vastas hageja, et kõik on korras. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et järgmisel päeval oli hagejal valus ja peanahk kattus koorikutega. Kostja sõnul tuli hageja järgmisel päeval kella 12.00 paiku salongi ja avaldas pahameelt juukse värvi ja lõikuse suhtes ning hiljem avaldas, et tal on koorikud peas. Kostja esindaja nägi isiklikult, et hagejal ei olnud teise astme põletust või sümptomeid, mida kirjeldab hageja. Kostja möönab, et hageja peanahk võib olla ülitundlik värvide suhtes, kuid kliendi kohus on sellest teavitada. Ka pärast protseduuri ei kurtnud klient ebameeldivatest tunnetest. Pärast keemilise segu mahapesemist kammiti hageja juukseid ja kuivatati fööniga. Keemilise põletuse korral ei oleks kammimine olnud võimalik. Kostja sõnul ei vasta tõele hageja väide, et 22.08.2011 ei saanud ta enda pead kammida, kuna salongis pakuti hagejale leppimistasuks uut juukselõikust ja hooldavat protseduuri. Teenus maksis hinnakirja järgi 33,50 eurot. Hageja võttis teenuse vastu ja oli teenusega rahul. Kostja seadis vastuses kahtluse alla SA Narva Haigla 24.08.2011 tõendi objektiivsuse. Arsti läbivaatuse kirjelduses kirjeldab arst, et nahal olid korbad pea juustega kaetud osal täpsustamata siinkohal põletuse suurust (läbimõõtu) ja põletuse rohkus ning jättes mainimata teise astme põletuse. Kostja leiab, et hageja väited teenuse ebakvaliteetsusest on paljasõnalised, kuna ei viita standardite eiramisele juuste värvimisel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud talle tekitatud mittevaralist kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja esitas oma vastusele tõenditena juuksuri Jelena Lebedeva lõputunnistuse (tl 39), Iluteeninduse erialade riikliku õppekava väljatrüki ( tl 40-41), väljavõtte kirjavahetusest ( tl 42-43), juuksuri eriala üld-ja põhiõpingute õppematerjalide kaardistuse (tl 44-52 ). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja täpsustas mittevaralise kahju nõuet asjaoluga, et ta oli kurb ja ta ei saanud põletuse tõttu kuskil käia, ei saanud nädal aega pead pesta. Kohus kuulas üle tunnistaja hagejale 21.08.2011 teenust osutanud Jelena Lebedeva. Tunnistaja sõnul soovis hageja juukseid värvida ja lõigata. Hageja valis kaks– kolm tooni heledama värvi, kui tema juuksevärv. Juuksur soovitas seda protseduuri teha kahel korral, kuna hageja juuksevärvi toon oli palju tumedam. Hagejal eemaldati esimeses etapis eelmine värv, siis pesti juukseid kaks korda, tehti juuksemask, kuivatati juukseid. Juukse värvimisel klient kurtis kipitust. Tunnistaja soovitas juuksed ära pesta, aga klient soovis jätkata. Tunnistaja sõnul küsis ta kliendilt pidevalt kuidas tema enesetunne on. Tegi korduvalt

ettepaneku värv maha pesta. Kella seitsme ajal kui kolleeg lahkus hakati värvi maha pesema. Tunnistaja tegi hagejale juuksemasgi ja lõikas juukseid. Lõikuse tegi märgadele juustele, neid ei sirgendanud, et mitte traumeerida juukseid peale blondeerimist ja värvimist. Tunnistaja sõnul klient jäi rahule, tasus teenuse eest. Ostis ka juuksemaski, millele tuli veidi hiljem järgi hageja ema. Järgmisel päeval tuli hageja ja ema kahekesi, esitasid pretensiooni, et ei meeldi värv ja soeng ning ütlesid, et nahk punetab. Tunnistaja sõnul ta pakkus lisaks tasuta teenust. Teenuse sai hageja kolleegilt, kuid isegi siis kui sai lisateenust, nõudsid jätkuvalt raha tagasi. Lisateenus maksis 30-40 eurot. Tunnistaja sõnul tuli hageja kahe tunni pärast tagasi ja esitas koos arstitõendiga pretensiooni. Kohus kuulas üle 21.08.2011 juuksuri salongis töötanud tunnistaja Veera Kolpakova. Tunnistaja sõnul ta mäletab juhtumit. Kinnitas, et kui klient ütles, et ta pea kipitab pakkus juuksur kohe värv maha pesta, kuid klient seda ei soovinud, kuna tahtis ühe päevaga juuksed ära värvida. Tunnistaja sõnul ei saa juuste värvimine/blondeerimine põletust tekitada. Juuksurisalongis kasutatakse Goldwelli tooteid. Kohus kuulas üle 22.08.2011 juuksuri salongis maniküürina töötanud tunnistaja Valentina Chuyko. Tunnistaja sõnul ta mäletab juhtumit seoses pretensiooniga. Tunnistaja sõnul pakuti hagejale lisateenust, tehti uut soengut. Järgmisel korral, umbes 2-3 tunni pärast tuli hageja salongi koos mingi dokumendiga, väitis, et pole rahul teenusega. Kohus kuulas üle 22.08.2011 Narva haiglas traumatoloogina töötanud Anatoli Kogani. Tunnistaja sõnul võttis tema hageja vastu, kes väitis, et käis juuksurisalongis juukseid värvimas. Tunnistajal pole alust selles kahelda, kuna juhtum pannakse kirja patsiendi sõnade järgi. Järelduseks oli keemiline põletus pea juustega kaetud osas. Pea koosneb mitmest osast, üks osa juustega kaetud, teine osa, kus juukseid pole. Hagejal oli kerge – esimese astme põletus juustega kaetud piirkonnas. Tunnistaja patsienti tagasi vastuvõtule ei kutsunud. Ambulatoorse kaardi järgi olid patsiendil peas koorikud. Kui probleem on sügav (kui ilmuvad haavad või villid), siis peab pöörduma uuesti erialaarsti vastuvõtule. Erialaarst ei ole ravi välja kirjutanud. Tunnistaja sõnul tavalise inimese jaoks põletust näha ei ole. Paenahk punane ei olnud. Koorikuid ei olnud silmaga näha. Koorikud on naha ärritus, mis on kõõma moodi, ei ole haavad. Tunnistaja sõnul on meditsiiniõde pannud anamneesi toimikusse vale diagnoosi koodi, kuna diagnoosi õige kood on T 20.1, mitte T20,2. Tunnistaja sõnul võib põletus ilmuda mingi aja möödudes, kas või mitme päeva pärast. Haigestumine võib tulla ka vesinikuga juustevärvimisest, vale šampooni kasutamisest või päikesepõletusest. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohus uuris kõiki kohtule esitatud dokumente. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kostja on vaidlustanud kõik hageja nõuded.

Vaidlust ei ole selles, et 21.08.2011 pärast lõunat osutati Narva Salong OÜ poolt hagejale juukse värvimise ja lõikamise teenust. Hageja on esitanud antud sündmusest tingituna Viru Maakohtusse hagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Deliktilise vastutuse puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise või süü puudumise. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus tuvastas, et kostja ei ole hagejale kahju põhjustanud. Kohus tuvastas, et kahju tekkimise põhjuseks ei ole kostja õigusvastane käitumine, mis oleks kausaalses seoses tekkinud kahjuga. Kohus ei saa seetõttu analüüsida kostja süüd või selle puudumist. Narva haigla traumatoloogi Anatoli Kogani sõnul oli hagejal pea juustega kaetud osas kerge – esimese astme põletus, kuid sellise põletus võib tekkida vesinikuga juustevärvimisest, vale šampooni kasutamisest või päikesepõletusest. Tunnistaja sõnul hageja paenahk punane ei olnud, koorikuid silmaga näha ei olnud. Koorikud on kui naha ärritus, mis on kõõma moodi. Erialaarst ei ole hagejale ravi välja kirjutanud. Tunnistaja sõnul tavalise inimese jaoks sellist

põletust näha ei ole. Hageja enda ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ise soovis enda juukseid blondeerida kaks-kolm tooni heledama värviga ning kohus ei tuvastanud, et kostja oleks sellise tegevusega rikkunud hageja seadusega kaitstud õigushüvesid, sh kasutanud valesid töövõtteid jne. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milles seisnes kostja ebakvaliteetne töö. Kohus märgib, et hageja ei tõendanud varalise ja mittevaralise kahju nõuet, mistõttu puudub alus teenuse eest tasutud summa ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Antud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 04. mail 2012.a ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.