Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 03. mai 2012 nr 2-11-54902 AS Starman versus Jaan Kuusk põhinõue võlg 159,67 € kõrvalnõue viivis 159,62 € 159,67 € hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Toomas Lillsaar AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn) Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ ([email protected]) Jaan Kuusk (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx-xx, xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.AS Starmani hagis Jaan Kuuse vastu: 1.1 põhinõudes summas 159,67 € rahuldada hagi ja välja mõista Jaan Kuuselt AS-i Starman kasuks 159 (ükssada viiskümmend üheksa) € ja 67 senti; 1.2 viivises kõrvalnõudena jätta hagi rahuldamata. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega ja otsuse kättetoimetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need kostja kanda; 2.1.1 välja mõista Jaan Kuuselt AS Starmani kasuks hageja kantud menetluskulud summas 83 (kaheksakümmend kolm) € ja 91 senti; 2.1.2 välja mõisa Jaan Kuuselt AS Starmani kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas;
2.1.3 määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega, s.o 83,91 euroga. 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; 3.2 TsMS § 230 (Tõendamise ning tõendite esitamise kohustus) lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti; 3.3 TsMS § 232 (Tõendite hindamine) lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte; 3.4 TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses; menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 63.91 € ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses - 20 €, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, kohtusse pöördumise asjaolusid, hagihinda ning põhi- ja kõrvalnõuete vahekorda; 3.5 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine) lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 3.6 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 3.7 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant; 3.8 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 3.9 TsMS § 633 (Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.10 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.11 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluste lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)
1.Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 11. november 2011 esitanud nõude kostja vastu põhivõla 159,67 € ja viivise 159,62 € väljamõistmiseks.
1.1.Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud kolm lepingut, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seade. Vastavate asjaolude tõendamiseks on hageja avaldusele tõenditena lisanud kostja ning hageja vahel 20. aprill 2007 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L360765 ärakirja (tl 4) ning 23. aprill 2007 sõlmitud kliendilepingu nr 4689993 ärakirja (tl 5) ja seadme kasutamise lepingu nr L-360765 ärakirja (tl 6), millega on tõendatud lepingulise suhte olemasolu hageja ning kostja vahel. Samuti on hagiavaldusele lisatud hageja poolt 14. jaanuar 2008.a kehtestatud tüüptingimused (tl 7-12). Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja hageja väitel kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja tüüptingimuste ning hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on enda võetud kohustuse täitnud ning esitanud igakuiselt kostjale arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja pole nõutud summasid vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud. Hagiavalduse kohaselt on kostjale esitatud arveteks: 01. mai 2008 esitatud arve nr A-10771357 summas 90,46 €, 01. juuni 2008 esitatud arve nr A-10911290 summas -52,92 €, 01. juuli 2008 esitatud arve nr A11053423 summas 19,11 €, 01. august 2008 esitatud arve nr A-11229749 summas 33,42 € ning 01. september 2008 esitatud arve nr A-11321089 summas 6,33 €, 30. september 2008 esitatud arve nr NA-4491 summas 63,27 €. Hageja poolt kostjale esitatud arvete tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud väidetavate arvete ärakirjad: 01. mai 2008 esitatud arve nr A-10771357 summas 6,33 € (tl 13), 01. juuni 2008 esitatud arve nr A-10911290 summas 31,22 € (tl 14), 01. juuli 2008 esitatud arve nr A-11053423 summas 19,11 € (tl 15), 01. august 2008 esitatud arve nr A-11229749 summas 33,42 € (tl 16) ning 01. september 2008 esitatud arve nr A-11321089 summas 6,33 € (tl 17), 30. september 2008 esitatud arve nr NA-4491 summas 63,27 € (tl 18). Hageja tugineb oma nõudes muuhulgas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, § 113 lg-le 1, §-le 94 ning TsMS §-le 367 ja 407 lg-le 1. Hageja on taotlenud ka tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja hagile ei vasta.
2.Kostjaga seonduvad asjaolud Kostja on hagiavalduse 02. veebruar 2012 kätte saanud (tl 23), kuid ei ole kohtule vastanud.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p-de 3, 5, 7, 8 kohaselt võib kohus muuhulgas hagi lihtsustatud korras menetlemisel: näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada
tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ja koguda tõendeid omal algatusel. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kohus võib lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses ning tegi 08. mai 2012 tsiviilasjas resolutsioonotsuse. Kostja on 11. mai 2012 soovinud esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. TsMS § 448 lg 41 kohaselt on kohus resolutsioonotsust täiendanud puuduva osaga (kirjeldava ja põhjendava osaga).
3.2.Menetluse ese Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt põhivõlga summas 159,67 € ja viiviseid summas 159,62 €.
3.3.Tuvastatud asjaolud, asjaomased õigusnormid, õiguslik analüüs ja järeldused Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesoleva tsiviilasja, mille hagi hind jääb alla 2000.- € TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel 20. aprill 2007 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-360765, 23. aprill 2007 sõlmitud kliendilepingu nr 4689993 ja seadme kasutamise lepingu nr L-360765 ärakirjadega tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud kolm lepingut, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seade. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastu vaielnud, leiab kohus, et on tõendatud kostjapoolne kohustuse rikkumine hagis märgitud ulatuses, s.o summas 159 (ükssada viiskümmend üheksa) € ja 67 senti, mistõttu on hageja põhinõue põhjendatud ning kuulub tulenevalt VÕS §-st 100 ning VÕS § 101 lg-st, VÕS § 103 lg-st 1 rahuldamisele. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.
Viivisenõudes tugineb hageja enda poolt 14. jaanuar 2008 kehtestatud tüüptingimustele ning viitab neile kui hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevatele tingimustele, mille punktist 8.1 tulenevalt kohustus kostja lepingurikkumise korral tasuma viivitusintressi 0,2 % tasumata summalt päevas. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kuna hagejapoolsed tüüptingimused on kehtestatud pärast hageja ning kostja vaheliste lepingute sõlmimist, leiab kohus, et need pole saanud hageja ning kostja vahelise lepingu osaks ning seetõttu ei ole nendele viitamine õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda viivist tüüptingimustes sätestatud määras. Seega tuleks viiviste osas kokkuleppe puudumise puhul lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast (RK 3-2-1-66-05). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisenõude olulise eeldusena on lisaks kehtiva võlasuhte ning rahalise kohustuse olemasolule ka rahalise kohustuse sissenõutavuse fakt. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumisja teenuste osutamise lepingu p-s 2 ning seadme kasutamise lepingu p-s 5.3 on kokku lepitud, et kostja kohustub maksma hagejale tasu kostjale saadetud arvete kohaselt. Seega oli kostja poolne rahalise kohustuse täitmine seotud arvete esitamisega kostjale ning kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest muutus sissenõutavaks iga hageja poolt esitatud arvel märgitud tähtaja saabumisega. Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttest tulenevalt on hagejal põhimõtteline kohustus esitada kohtule viivisearvestus (RK 3-2-1-132-04, p 17), välja arvatud juhul kui kohtul on endal võimalik viivise suurust hinnata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt hagiavalduses esitatud viivisearvestus ei ole usaldusväärne ning vastavuses kohtule esitatud tõenditega. Näiteks on hagiavalduses märgitud viivise arvestus miinusarvetelt, kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevad ei ühti arvetes kajastatud maksetähtpäevadega jne. Sellest lähtuvalt ei ole ka kohtul võimalik iseseisvalt viivise suurust hinnata. Kuivõrd hageja kõrvalnõue on eeltoodud põhjusel usaldusväärselt tõendamata, tuleb viivisenõue summas 159 (ükssada viiskümmend üheksa) € ja 62 senti jätta rahuldamata.
3.4.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses põhinõude rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ning TsMS § 177 lg-le 2 ja TsMS §-le 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas. Kohus määrab, et tasumata menetluskuludelt viivise arvestus tuleb lugeda lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega summas 83 (kaheksakümmend kolm) € ja 91 senti.
2.5.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest
Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.