(Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas; asukoht Tammsaare Ärikeskus, A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn 11316; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja esindaja Marina Smirnova
-
kostjate esindaja Alan Biin
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjatelt SK, LU, ZK, RT ja SS solidaarselt hageja AP kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 1257,65 eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend 1(7)
2-11-3070 seitse eurot ja 65 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 14% ulatuses hageja AP kanda ning 86% ulatuses kostjate SK, LU, ZK, RT ja SS kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 3. mail 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AP (edaspidi hageja) esitas 26. jaanuaril 2011.a Harju Maakohtule hagi KÜXXX vastu 1470 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja poolt 8. augustil 2011.a esitatud taotluse alusel asendas kohus 22. augusti 2011.a määrusega senise kostja KÜXXX järgmiste uute kostjatega: AT, SK, LU, ZK, RTja SS. Sama määrusega jättis kohus hagi KÜXXX vastu läbi vaatamata.
2.24. oktoobril 2011.a esitas hageja kohtule avalduse nõudest loobumise kohta kostja AT osas. 9. novembri 2011.a määrusega on kohus lõpetanud kostja AT suhtes menetluse seoses hageja hagist loobumisega. 2(7)
2-11-3070
3.Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 7. detsembril 2010.a talle kuuluva sõiduauto Honda Civic (registreerimismärgiga XXX) Tallinnas aadressil XXX asuva maja (edaspidi ka XXXelamu) juurde. Kell 22.52 kukkus XXX aadressil asuva korterelamu katuselt, täpsemalt üheksanda korruse rõdu varikatuselt, hagejale kuuluvale sõiduautole sulanud lume hunnik. Selle tagajärjel said kahjustada sõiduki esi- ja tagaklaas (klaasid pragunesid) ning katus ja kapott (need olid mõlgitud). Sündmus tekitas hageja autole kahjustusi summas 1470 eurot, mis seisnevad taastusremondi kuludes. Kostjad kui XXX elamu korterite omanikud vastutavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 alusel hagejale tekkinud kahju eest. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt (VÕS § 65 lg 1).
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostjad hagi ei tunnista.
5.Kostjad möönavad, et hageja auto oli pargitud XXX elamu ette, sõidutee serva, kõnnitee äärde. XXX elamu on 9-korruseline lamekatusega paneelelamu ja maja seina ning kõnnitee sõiduteepoolse ääre vahe on umbes 5 meetrit või natuke rohkem. Kuivõrd XXX elamu on lamekatusega, puudub kaldega pind, millelt lumi saaks alla ja hoonest eemale libisema hakata. Kostjatele kuuluvas elamus moodustatud korteriühistu (KÜXXX; registrikood 80022278). Ühistu on sõlminud lepingu maja katuste ja rõdude varikatuste puhastamiseks lumest ja jääpurikatest OÜ-ga FE. OÜ FE puhastas XXX elumaja katuse lumest ja jääst 1. detsembril 2010.a. Väidetav kahju tekkis hagejale 7. detsembril 2010. a s.o 6 päeva pärast hoone katuse puhastamist. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) kodulehe andmetel sadas ajavahemikul 01.12.2010-07.12.2010 lund maha 9,7 millimeetrit ehk vähem kui sentimeeter. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur sellel ajal oli -1,0...-10,9 kraadi Celsiuse järgi. Seega ei saanud need vähesedki sademed jäätuda sula tõttu. Isegi kui eeldada, et maja katuseserval oli lund, mis sealt alla kukkus, siis füüsikareegleid järgides ei saa lumi horisontaalselt pinnalt kukkuda diagonaalselt majast üle 5 meetri kaugusele eemale vaid ta kukub otse alla. 7. detsembril 2010.a ei puhunud ka tugevat tuult, mis oleks kandnud lume majast eemale. Auto klaaside ja metallosade deformeerimiseks on vaja märkimisväärset jõudu. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et hageja sõidukile tekkinud vigastused ei saa olla tekkinud pehme lume kukkumisest autole, vaid selliste kahjustuste tekkimiseks on vaja tugevamat lööki, näiteks jäätükkide kukkumist autole. Fotodelt nähtub, et hageja autol ei ole jäätükke, mis on vajalikud kahju tekkimiseks, samuti ei ole autol märkimisväärselt lund (rohkem kui kõrval asuvatel autodel) ning ka auto ümbrus on lumest suhteliselt puhas. Lisatud fotodelt ei ole näha, et XXX elamu katuselt oleks alla kukkunud lund. Sündmuskohal olnud tunnistajad ei näinud pärast väidetava kahju tekkimist sõiduki peal ega ümber lund, mis oleks katuselt alla kukkunud ega ka jäätükke. Samuti olid lumevabad ja ilma kahjustusteta teised hageja sõiduki kõrval parkinud sõidukid. Kostjad on seisukohal, et arvestades kõiki asja tehiolusid ei saanud hageja kahju tekkida XXX elamu ees. Kostjad on seisukohal, et kahju tekkis hagejale mujal, misjärel ta sõidutas auto XXX elamu juurde. Ka hagile lisanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) 8. detsembri 2010.a teatis XXX elamu ees asuva kahjustatud sõiduki olemasolu fikseerimise kohta 7. detsembril 2010.a ei tõenda, et sõidukil olevad kahjustused oleks tekkinud XXX elamust tingitud asjaolude tõttu. Ka kahju suurus 1470 eurot on kostjate arvates osaliselt tõendamata. Hagile lisatud tõendite põhjal otsustades võiks olla kahju suuruseks maksimaalselt 1067,64 eurot. Ka hagiavalduse tekstis on (erinevalt palvepunktist) märgitud, et hageja nõude suuruseks on 1067,64 eurot. Samas ei ole hageja esitanud sõiduauto kapoti vahetamise ja värvimise tegelikke kulutusi kajastavaid tõendeid. Arvestades kahju tekkimisest möödunud 3(7)
2-11-3070 ajavahemiku pikkust, eeldavad kostjad, et hageja on nimetatud kahju autol likvideerinud ja selgunud on selle täpne maksumus. Kostjad leiavad Riigikohtu praktikale tuginedes, et juhul kui kahju likvideerimise kulud on kantud, peab kahju tekitajalt hüvitamise nõude esitamise korral nõudma tegelikult kantud kulutusi.
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus on hageja taotlusel nõudnud MUPO-lt välja väärteoasjas nr 10064104 tehtud otsuse ning võtnud selle asja materjalide juurde (vt toimik, I kd, lk 123-128, tõlge lk 143144).
7.Kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjate esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas istungil tunnistajana üle A.I ’i.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Hageja nõue kostjate vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1059 alusel, mille normi kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Osundatud normist tulenev ehitise omaniku vastutus on VÕS 53. peatüki teises jaos (VÕS §-d 1056 jj) reguleeritud riskivastutuse erikoosseis. Ehitise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda ehitusseaduse § 2 lg-st 1, mille kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi (ehitised sama lõike kohaselt jagunevad hooneteks ja rajatisteks). VÕS § 1059 kohase nõude rahuldamise eelduseks on seega kaitstud õigushüve (e hageja omand asjale) kahjustamine suurema ohu allikale (praegusel juhul ehitisele) iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Vastutusest vabanemiseks peaks ehitisealuse maa omanik või VÕS § 1059 normi dispositsioonis nimetatud muu isik tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Ehitise omaniku süü ega kahju tekitamise õigusvastasus nõude rahuldamise seisukohast seevastu tähtsust ei oma.
10.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - kostjad olid väidetava kahju tekkimise ajal Tallinnas aadressil XXXasuva korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (ja on ka käesoleval hetkel); - hageja on hagis märgitud sõiduauto Honda Civic (registreerimismärgiga XXX) omanik; - eelnimetatud sõiduk oli 7. detsembril 2010.a pargitud Tallinnas aadressil XXXasuva maja ette, kõnnitee äärde; - hagejale kuuluv sõiduk on saanud hagis loetletud kahjustused: praod esi- ja tagaklaasis ning mõlgid katusel ja kapotil.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kuuluva sõiduki kahjustused 7. detsembril 2010.a on tekkinud sulanud lume eraldumise ja allalangemise tõttu Tallinnas XXX ehitiselt – ehitise 9 korruse rõdu varikatuselt. Juhul kui kahjustuste tekkimine ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel leiab tuvastamist, vaidlevad pooled edasi ka tekkinud kahju suuruse üle.
12.Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud ja kogutud tõendid järeldada, et kahjustused on tekkinud XXX elamule (st ehitisele) kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Hageja väited sulanud lume kukkumise kohta temale kuuluvale 4(7)
2-11-3070 sõidukile XXX kortermaja rõdu varikatuselt on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Taolise järelduse saab teha eeskätt tunnistaja A.I poolt vaidlusaluse sündmuse kohta antud ütlustest (vt toimik, II kd, lk 21) ning toimikus olevatest MUPO inspektorite poolt tehtud fotodest (vt toimik, I kd, lk 4-6). Sõiduauto fotodelt nähtuvate vigastuste iseloom ja paiknemine viitab millegi massiivse kukkumisele sõiduki peale. Samuti nähtub hageja poolt XXX ehitise kohta esitatud fotodelt (vt toimik, I kd, lk 141-142), et elamu üheksanda korruse rõdudel on varikatus kaldega maja ees oleva sõidutee poole. Taoliselt varikatuselt võib jäätunud ja/või sulanud lumi libisema hakates kukkuda tõenäoliselt ka majast vähemalt viie meetri kaugusele. Kostjate vastupidised väited ei ole kohtu arvates tõendatud. Kostjate poolt esitatud EMHI andmed ööpäevaste keskmiste õhutemperatuuride, sademete hulga, tuule tugevuse jms kohta (vt toimik, I kd, lk 45, 180186) ei välista iseenesest lume allakukkumise võimalust XXX elamu rõdu varikatuselt. Muu hulgas ei näita kostjate poolt märgitud õhutemperatuuride keskmine võimalikku temperatuuride kõikumist ööpäeva jooksul. Osundatud EMHI andmetest järelduvalt tõusis maksimaalne õhutemperatuur ajavahemikus 01.-07.12.2010 siiski mõnel päeval üle 0 kraadi Celsiuse järgi, sh ka 7. detsembril 2010.a. Kostjate poolt esitatud OÜ FE arve korteriühistule (vt toimik, I kd, lk 179) on praegusel juhul ebapiisav tõendamaks, millal ja millises ulatuses XXX elamu katust ning varikatuseid lumest ja jääpurikatest puhastati. Tunnistaja A.I on kinnitanud, et varikatuseid puhastati alles mõned päevad pärast lume kukkumist (vt toimik, II kd, lk 21). See on kooskõlas hageja väidetega. Mainitud OÜ FE arvelt ei nähtu teenuse osutamise aeg. Lisaks eelpool mainitud tõenditele kinnitab hagis kirjeldatud sündmuste toimumist ka A.G ’i kirjalik seletus (vt toimik, I kd, lk 34), kuigi iseseisvalt kohus viimatinimetatud seletusele määravat tõenduslikku kaalu ei omista. Seevastu MUPO poolt väärteoasjas nr 10064104 tehtud otsus kohtu arvates hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ei kinnita. Otsuses kajastatud kostja II (LU) poolt antud ütlustest ei saa teha hageja poolt soovitud järeldusi. Kostjate vastuväited, nagu võinuks hagejale kuuluv sõiduk saada hagis kirjeldatud kahjustused ka mujal (misjärel auto toodi XXX elamu ette), on tõendamata. Selline sündmuste käik ei ole kohtu arvates ka eluliselt usutav. Fotodelt nähtuvate esiklaasi vigastuste ulatust arvestades oli sõidukiga iseseisva liiklemise võimalus ebatõenäoline.
13.Kostjad ei ole väitnud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus, menetluses pole esitatud ka sellele viitavaid asjaolusid. Seega on kostjatel kohtu hinnangul kahju hüvitamise kohustus VÕS § 1059 alusel tekkinud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. TsMS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.24. oktoobri 2011.a eelistungil (vt toimik, I kd, lk 146-147) ja 31. oktoobri 2011.a menetlusdokumendis (vt toimik, I kd, lk 165-166) esitatud täpsustuste kohaselt on hageja võtnud nõude suuruse määratlemisel aluseks algsele hagiavaldusele lisatud OÜ LAkalkulatsiooni (vt toimik, I kd, lk 7) ja A OÜ arve nr 12-17 (vt toimik, I kd, lk 167). Hinnapakkumised muudelt ettevõtjatelt on hageja esitanud oma nõude täiendavaks põhistamiseks. Seonduvalt kostjate vastuväidetega märgib kohus esmalt, et kannatanul on asja kahjustamise korral õigus nõuda VÕS § 132 lg 3 järgi asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt nt: Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12 või 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-755(7)
2-11-3070 07, p 13). Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid (vt nt: Riigikohtu 13. detsembri 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16). Praegusel juhul on hageja palunud välja mõista sõiduki esimese ja tagumise salongiklaasi vahetusega seonduvalt tegelikult kantud kulud 504,90 eurot (s.o 7900 kr), mis on kajastatud A OÜ arves. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjust kahelda nimetatud kulude kandmises. VÕS § 139 lg 1 kohast taotlust kahju hüvitamiseks ei ole kostjad esitanud. Sõiduki mõlgitud kapotti ja katust ei ole hageja väidetavalt veel korda teinud ning nõuab selles suhtes tulevikus tehtavate kulude hüvitamist. Need kulud eraldiseisvalt, st kui jätta salongiklaaside vahetusega seonduvate tööde ja materjalide masksumus välja, moodustavad OÜ LAhinnapakkumisest kogusummas 23 010 krooni (s.o 1470,61 eurot) koos käibemaksuga (20%) 11 778 krooni (e 752,75 eurot). Poolte esitatu põhjal võib pidada asja parandamise nimetatud kulusid mõistlikeks ning kostjate vastuväited ei anna alust selles osas hüvitise vähendamiseks. Asja materjalide juures olev C OÜ hinnapakkumine 562,74 eurot (vt toimik, I kd, lk 9) hõlmab selle sisust nähtuvalt üksnes sõiduki kapoti vahetust ja sellega seonduvaid remonditöid. Eeltoodust johtuvalt loeb kohus sõiduki parandamisega seonduvateks mõistlikeks kuludeks VÕS § 132 lg 3 tähenduses 1257,65 eurot (s.o 504,90+752,75 eurot).
15.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks seega 1257,65 euro ulatuses. VÕS § 65 lg-st 2 lähtuvalt vastutavad kostjad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kohus märgib, et vaidlusaluse kahju hüvitamiseks on VÕS § 1059 alusel solidaarselt kohustatud kõik isikud, kes olid väidetava kahju tekkimise ajal Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (st mitte ainult käesolevasse menetlusse kostjatena kaasatud korteriomanikud). Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2).
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu rahalise nõude summas 1470 eurot. Otsusega rahuldab kohus hageja nõude 1257,65 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hageja nõude ligikaudu 86% ulatuses. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.
6(7)
2-11-3070 Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.