2-12-12832
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-12-12832
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. mai 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Swedbank hagi J. A.`e vastu 22 001,03 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 21 078,76 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
AS Swedbank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Anneli Arusalu (volikirja alusel, e-post: [email protected]) J. A. (IKxxx, elukoht xxx)
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi J. A.`e vastu 22 001,03 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank) ja OÜ Artxpress 28.12.2006 laenulepingu nr 06-247469-JI, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 22 369,07 eurot. Lepingu punkti 6.1 ja 7.1 kohaselt oli laenusaaja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 3,500% aastas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 15.12.2016. Lepingu punkti 10.1 kohaselt arvestas hageja viivist laenulepingu punktis 2.15 kokku lepitud määras (0,15% päevas), kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses. Lepingu punktis 2.16.3 oli laenulepingu tagatisena kokku lepitud Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx käendus. Lepingu punkti 2.17.2 kohaselt kohustus laenusaaja iga kvartal maksma KredEx`ile käendustasu 2,4% aastas laenusumma KredEx`i poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Leping lõppes laenusaaja pankroti väljakuulutamise tõttu 10.06.2009. Hagi esitamise seisuga moodustab laenusaaja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 16 399,59 eurot, millest tagastamata laenusumma on 15 830,34 eurot, intressivõlgnevus 474,81 eurot, põhivõlgnevuselt arvestatud viivis 90,40 eurot ning KredEx käendustasu võlgnevus 4,04 eurot. 28.12.2006 sõlmisid hageja ja J. A. käenduslepingu nr 06-247469-KÄ, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust 1 tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 415 000,00 Eesti krooni ehk 26 523,33 eurot. 28.04.2008 sõlmisid hageja ja laenusaaja laenulepingu nr 08-062808-JI, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 8 308,51 eurot. Lepingu punkti 6.1 ja 7.1 kohaselt oli laenusaaja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 3,950% aastas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 15.04.2011. Makseid tuli tasuda vastavalt lepingu juurde kuuluvale maksegraafikule. Lepingu punkti 10.1 kohaselt arvestas hageja viivist laenulepingu punktis 2.15 kokku lepitud määras (0,15% päevas), kui
arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses. Lepingu punktis 2.16.3 oli laenulepingu tagatisena kokku lepitud KredEx`i käendus. Lepingu punkti 2.17.2 kohaselt kohustus laenusaaja iga kvartal maksma KredEx`ile käendustasu 2,4% aastas laenusumma KredEx`i poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Hagi esitamise seisuga moodustab laenusaaja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 601,44 eurot, millest tagastamata laenusumma on 5 248,42 eurot, intressivõlgnevus 209,13 eurot, põhivõlgnevuselt arvestatud viivis 137,28 eurot ning KredEx käendustasu võlgnevus 6,61 eurot. 28.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 08-062808-KÄ1, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust 2 tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 141 000,00 Eesti krooni ehk 9 011,54 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista laenulepingutest nr 06-247469-JI ja 08-062808-JI tulenev võlgnevus summas 22 001,03 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (summalt 21 078,76 eurot) laenulepingute puntkis 2.11 sätestatud määras (s.o 0.15% päevas) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2 236,90 eurot) kostja kanda. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Maakohus saatis 03.04.2012 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 11. aprillil 2012 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 22 001,03 eurot ja alates
28.03.2012.a viivis põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude (21 078,76 eurot) kohase täitmiseni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 2 236,90 eurot (tl. 29). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 2 236,90 eurot ja viivise menetluskuludelt (2 236,90 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2 236,90 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (2 236,90 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.