Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 02. mai 2012 nr 2-11-63373 AS Starman versus Serco Suga põhinõue võlg 131,25 € kõrvalnõue viivis 131,20 € 131,25 € hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Toomas Lillsaar AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn) Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ ([email protected]) Serco Suga (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxx, xxxxxxxx xxxx)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.AS Starmani hagis Serco Suga vastu: 1.1 põhinõudes summas 131,25 € rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Serco Sugalt AS Starman kasuks 43 (nelikümmend kolm) € ja 22 senti; 1.2 viivises kõrvalnõudena summas 131,20 € rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Serco Sugalt AS Starman kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas; 1.2.1 alates kostjale esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 02. mai 2012 sissenõutavaks muutunud viivisena 11 (üksteist) € ja 10 senti;
1.2.2.alates 03. mai 2012 viivis igalt sissenõutavaks muutunud arvelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne 01. jaanuari 2012 1.00%), millele lisandub intressimäär 7% aastas, tingimusel, et väljamõistetud viivis summaarselt ei ületa kohtuotsusega rahuldatud põhinõuet summas 43,22 €. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega ja otsuse kättetoimetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need 67 (kuuekümne seitsme) % ulatuses hageja ja 33 (kolmekümne kolme) % ulatuses kostja kanda;
2.1.1 välja mõista Serco Sugalt AS Starmani kasuks pool 33% hageja kantud menetluskulust, s.o 27 (kakskümmend seitse) € ja 69 senti; 2.1.2 välja mõisa Serco Sugalt AS Starmani kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas; 2.1.3 määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega, s.o 27,69 €. 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; 3.2 TsMS § 230 (Tõendamise ning tõendite esitamise kohustus) lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.3 TsMS § 232 (Tõendite hindamine) lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 3.1 TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses; menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 63.91 € ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses - 20 €, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, kohtusse pöördumise asjaolusid, hagihinda ning põhi- ja kõrvalnõuete vahekorda; 3.2 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine) lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 3.3 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 3.4 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant; 3.5 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 3.6 TsMS § 633 (Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.7 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluste lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)
1.Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 23. detsember 2011 esitanud nõude kostja vastu põhivõla 131,25 € ja viivise 131,20 € väljamõistmiseks.
1.1.Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud neli lepingut, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid, müüa ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Vastavate asjaolude tõendamiseks on hageja avaldusele tõenditena lisanud kostja ning hageja vahel 26. märts 2008 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-399836 ärakirja (tl 4) ning 04. aprill 2008 sõlmitud kliendilepingu nr 4998176 ärakirja (tl 5), 26. märts 2008 sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr L-399836 ärakirja (tl 6) ja 04. aprill 2008 sõlmitud seadme ostu-müügilepingu nr L-399836 ärakirja (tl 7), millega on tõendatud lepingulise suhte olemasolu hageja ning kostja vahel. Samuti on hagiavaldusele lisatud hageja poolt 14. jaanuar 2008.a kehtestatud tüüptingimused (tl 8-13). Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja hageja väitel kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja tüüptingimuste ning hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on enda võetud kohustuse täitnud ning esitanud igakuiselt kostjale arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja pole nõutud summasid vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud. Hagiavalduse kohaselt on kostjale esitatud arveteks: 01. mai 2009 esitatud arve nr A-12683532 summas 105,76 €, 01. aprill 2009 esitatud arve nr A-12502426 summas 2,49 €, 01. märts 2009 esitatud arve nr A12329115 summas 4,41 €, 01. veebruar 2009 esitatud arve nr A-12098099 summas 3,96 €, 29. jaanuar 2009 esitatud arve nr NA-5715 summas 9,23 €, 01. jaanuar 2009 esitatud arve nr A12008270 summas 3,04 € ning 01. detsember 2008 esitatud arve nr A-11858342 summas 44,01 €. Hageja poolt kostjale esitatud arvete tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud väidetavate arvete ärakirjad: 01. detsember 2008 arve nr A-11858342 summas 10,39 € (tl 14), 01. jaanuar 2009 arve nr 12008270 summas 5,69 € (tl 15), 29. jaanuar 2009 arve nr NA-5715 summas 9,59 € (tl 16), 01. veebruar 2009 arve nr A-12098099 summas 4,32 € (tl 17), 01. märts 2009 arve nr A-12329115 summas 4,41 € (tl 18), 01. aprill 20009 arve nr A-12502426 summas 4,41 € ning 01. mai 2009 arve nr A-12683532 summas 105,84 €. Hageja tugineb oma nõudes muuhulgas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, § 113 lg-le 1, §-le 94 ning TsMS §-le 367 ja 407 lg-le 1. Hageja on taotlenud ka tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja hagile ei vasta.
2.Kostjaga seonduvad asjaolud Kostja 02. veebruar 2012 hagiavalduse kätte saanud (tl 33), kuid ei ole kohtule vastanud.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.
TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p-de 3, 5, 7, 8 kohaselt võib kohus muuhulgas hagi lihtsustatud korras menetlemisel: näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ja koguda tõendeid omal algatusel. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kohus võib lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses ning tegi 02. mai 2012 tsiviilasjas resolutsioonotsuse. Kostja on 11. mai 2012 soovinud esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. TsMS § 448 lg 41 kohaselt on kohus resolutsioonotsust täiendanud puuduva osaga (kirjeldava ja põhjendava osaga).
3.2.Menetluse ese Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt põhivõlga summas 131,25 € ja viiviseid summas 131,20 €.
3.3.Tuvastatud asjaolud, asjaomased õigusnormid, õiguslik analüüs ja järeldused Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesoleva tsiviilasja, mille hagi hind jääb alla 2000.- € TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel 26. märts 2008 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-399836, 04. aprill 2008 sõlmitud kliendilepingu nr 4998176, 26. märts 2008 sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr L-399836 ja 04. aprill 2008 sõlmitud seadme ostu-müügilepingu nr L-399836 ärakirjadega tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud neli lepingut, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid, müüa ja anda kostjale kasutamiseks seade. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastu vaielnud, leiab kohus, et on tõendatud kostjapoolne kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi ning kuna rikkumine ei olnud eelduslikult VÕS § 103 lg 1 alusel vabandatav, on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p-le 1 tuginedes nõuda kohustuse täitmist. Samas leiab kohus, uurides hageja esitatud arvete ärakirju, et pole tõendatud kostjapoolne lepingurikkumine hageja märgitud ulatuses. Ainult kaks tõendina lisatud arvet (tl 18-19) ühtivad hagiavalduse viivisearvestuse aluseks märgitud summadega. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et põhinõude suuruse määratlemisel tuleks lähtuda tõenditena esitatud arvetel kajastatud summadest. Samas leiab
kohus, et tõendina esitatud arve nr A-12683532 (tl 20) summas 105,84 € ei ole täiest mahus usaldusväärne, kuivõrd selles on ZuumBox ühe kuu (01. mai 2009) järelmaksu summa esitatud 24-kordselt, kuid nimetatud seadme 04. aprill 2008 sõlmitud järelmaksuga ostu-müügilepingust tulenevalt on igakuise osamakse suuruseks 4,41 € (s.o 69.- krooni), mistõttu on kohus seisukohal, et põhjendatud arve summaks saab olla seadme ühe kuu järelmaksu summa, s.o 4,41 €. Seega leiab kohus esitatud tõenditele tuginedes, et on VÕS §-st 100 ning VÕS § 101 lgst, VÕS § 103 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud rahuldada hageja põhinõue osaliselt summas 43 (nelikümmend kolm) € ja 22 senti (s.o 10,39 + 5,69 + 9,59 + 4,32 + 4,41 + 4,41 + 4,41 €). TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Viivisenõudes tugineb hageja enda poolt 14. jaanuar 2008 kehtestatud tüüptingimustele ning viitab neile kui hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevatele tingimustele, mille punktist 8.1 tulenevalt kohustus kostja lepingurikkumise korral tasuma viivitusintressi 0,2 % tasumata summalt päevas. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on eelnimetatud sättele tuginedes seisukohal, et hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingutele kohaldatavate ning hagiavalduses viidatud tüüptingimuste p-s 8.1 sätestatud viivisemäär on tarbijale ebamõistlikult kõrge, ületades seadusjärgset intressimäära ligi 10-kordselt, mistõttu on lepingus sisalduvate poolte õiguste ja kohustuste tasakaal tarbija kahjuks oluliselt rikutud. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-05 leidnud, et kui ebaproportsionaalne viivis on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega leiab kohus, et viivise nõudmisel tuleb lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast ning seda alates iga hageja poolt kostjale esitatud arve sissenõutavaks muutumisest. Viivisenõude olulise eeldusena on lisaks kehtiva võlasuhte ning rahalise kohustuse olemasolule ka rahalise kohustuse sissenõutavuse fakt. Hageja ja kostja vahel 26. märts 2008 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu p-s 2 ning 4. aprill 2008 sõlmitud seadme ostumüügilepingu p-s 6 on kokku lepitud, et kostja kohustub maksma hagejale tasu kostjale saadetud arvete kohaselt. Seega oli kostja poolne rahalise kohustuse täitmine seotud arvete esitamisega kostjale ning kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest muutus sissenõutavaks iga hageja poolt esitatud arvel märgitud maksetähtaja saabumisega. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning arvestades kohtu poolt põhjendatuks loetud arveid, tuleb kostjal VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 103 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel tasuda hagejale viivist alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni 02. maini 2012 summas 11 (üksteist) € ning 10 senti : arve nr maksetähtaeg nõue A-12683532 31.05.2009 4,41 viivis arvelt 1,04 € A-12502426 30.04.2009 4,41 viivis arvelt 1,07 € A-12329115 31.03.2009 4,41 viivis arvelt 1,10 €
A-12098099 28.02.2009 4,32 viivis arvelt 1,10 € NA-5715 29.01.2009 9,59 viivis arvelt 2,51 € A-12008270 31.01.2009 5,69 viivis arvelt 1,49 € A-11858342 31.12.2008 10,39 viivis arvelt 2,79 € Alates 03. mai 2012 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist igalt sissenõutavaks muutunud arvelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne 01. jaanuari 2012 1.00%), millele lisandub intressimäär 7% aastas, tingimusel, et väljamõistetud viivis summaarselt ei ületa kohtuotsusega rahuldatud põhinõuet summas 43,22 €.
3.4.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt on kohus hagi osalise rahuldamise tõttu leidnud, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas põhinõudes hagi 33% ulatuses, leiab kohus, et on põhjendatud jätta 33% menetluskuludest kostja ning 67% hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 27 (kakskümmend seitse) € ja 69 senti ning vastavalt hageja taotlusele ning TsMS § 177 lg-le 2 ning §-le 367 ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas. Kohus määrab, et tasumata menetluskuludelt viivise arvestus tuleb lugeda lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega summas 27,69 €.
2.5.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.