Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 02. mai 2012 nr 2-11-63373 AS Starman versus Serco Suga põhinõue võlg 131,25 € kõrvalnõue viivis 131,20 € 131,25 € hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Toomas Lillsaar AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn) Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ ([email protected]) Serco Suga (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxx, xxxxxxxx xxxx)
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
2.1.1 välja mõista Serco Sugalt AS Starmani kasuks pool 33% hageja kantud menetluskulust, s.o 27 (kakskümmend seitse) € ja 69 senti; 2.1.2 välja mõisa Serco Sugalt AS Starmani kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. jaanuari 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas; 2.1.3 määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega, s.o 27,69 €. 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluste lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)
TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p-de 3, 5, 7, 8 kohaselt võib kohus muuhulgas hagi lihtsustatud korras menetlemisel: näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ja koguda tõendeid omal algatusel. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kohus võib lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses ning tegi 02. mai 2012 tsiviilasjas resolutsioonotsuse. Kostja on 11. mai 2012 soovinud esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. TsMS § 448 lg 41 kohaselt on kohus resolutsioonotsust täiendanud puuduva osaga (kirjeldava ja põhjendava osaga).
kohus, et tõendina esitatud arve nr A-12683532 (tl 20) summas 105,84 € ei ole täiest mahus usaldusväärne, kuivõrd selles on ZuumBox ühe kuu (01. mai 2009) järelmaksu summa esitatud 24-kordselt, kuid nimetatud seadme 04. aprill 2008 sõlmitud järelmaksuga ostu-müügilepingust tulenevalt on igakuise osamakse suuruseks 4,41 € (s.o 69.- krooni), mistõttu on kohus seisukohal, et põhjendatud arve summaks saab olla seadme ühe kuu järelmaksu summa, s.o 4,41 €. Seega leiab kohus esitatud tõenditele tuginedes, et on VÕS §-st 100 ning VÕS § 101 lgst, VÕS § 103 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud rahuldada hageja põhinõue osaliselt summas 43 (nelikümmend kolm) € ja 22 senti (s.o 10,39 + 5,69 + 9,59 + 4,32 + 4,41 + 4,41 + 4,41 €). TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Viivisenõudes tugineb hageja enda poolt 14. jaanuar 2008 kehtestatud tüüptingimustele ning viitab neile kui hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevatele tingimustele, mille punktist 8.1 tulenevalt kohustus kostja lepingurikkumise korral tasuma viivitusintressi 0,2 % tasumata summalt päevas. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on eelnimetatud sättele tuginedes seisukohal, et hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingutele kohaldatavate ning hagiavalduses viidatud tüüptingimuste p-s 8.1 sätestatud viivisemäär on tarbijale ebamõistlikult kõrge, ületades seadusjärgset intressimäära ligi 10-kordselt, mistõttu on lepingus sisalduvate poolte õiguste ja kohustuste tasakaal tarbija kahjuks oluliselt rikutud. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-05 leidnud, et kui ebaproportsionaalne viivis on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega leiab kohus, et viivise nõudmisel tuleb lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast ning seda alates iga hageja poolt kostjale esitatud arve sissenõutavaks muutumisest. Viivisenõude olulise eeldusena on lisaks kehtiva võlasuhte ning rahalise kohustuse olemasolule ka rahalise kohustuse sissenõutavuse fakt. Hageja ja kostja vahel 26. märts 2008 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu p-s 2 ning 4. aprill 2008 sõlmitud seadme ostumüügilepingu p-s 6 on kokku lepitud, et kostja kohustub maksma hagejale tasu kostjale saadetud arvete kohaselt. Seega oli kostja poolne rahalise kohustuse täitmine seotud arvete esitamisega kostjale ning kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest muutus sissenõutavaks iga hageja poolt esitatud arvel märgitud maksetähtaja saabumisega. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning arvestades kohtu poolt põhjendatuks loetud arveid, tuleb kostjal VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 103 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel tasuda hagejale viivist alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni 02. maini 2012 summas 11 (üksteist) € ning 10 senti : arve nr maksetähtaeg nõue A-12683532 31.05.2009 4,41 viivis arvelt 1,04 € A-12502426 30.04.2009 4,41 viivis arvelt 1,07 € A-12329115 31.03.2009 4,41 viivis arvelt 1,10 €
A-12098099 28.02.2009 4,32 viivis arvelt 1,10 € NA-5715 29.01.2009 9,59 viivis arvelt 2,51 € A-12008270 31.01.2009 5,69 viivis arvelt 1,49 € A-11858342 31.12.2008 10,39 viivis arvelt 2,79 € Alates 03. mai 2012 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist igalt sissenõutavaks muutunud arvelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne 01. jaanuari 2012 1.00%), millele lisandub intressimäär 7% aastas, tingimusel, et väljamõistetud viivis summaarselt ei ületa kohtuotsusega rahuldatud põhinõuet summas 43,22 €.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.