Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

82 % ulatuses OK enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.03.2011.a. esitas Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) hagiavalduse Harju Maakohtule KKTOÜ ning OK vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning KKTOÜ 05.10.2007.a. liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli külmikhaagis Schmitz. 05.10.2007.a. sõlmisid hageja ning OK käenduslepingu XXX, mille alusel võttis OK endale kohustuse tagada solidaarselt KKTOÜ-ga liisingulepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. KKTOÜ rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja liisingulepingust nr XXX tulenev nõue on 7924,23 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 2963,65 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 3587,68 eurot, viivisvõlgnevusest summas 989,43 eurot ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 383,47 eurot (käibemaksuta). Liisingueseme realiseerimishind oli 4649,57 eurot (käibemaksuta). Seega on KKTOÜ-l ning OK kohustus hüvitada hagejale 3274,66 eurot. 05.10.2007.a. sõlmisid KKTOÜ ning hageja liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sadulauto MAN. 05.10.2007.a. sõlmisid hageja ning OK käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis OK endale kohustuse tagada solidaarselt KKTOÜ-ga liisingulepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. KKTOÜ rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja liisingulepingust nr XXX tulenev nõue on 19 468,55 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 5642,21 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 9848,14 eurot, viivisvõlgnevusest summas 3649,75 eurot ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 328,45 eurot (käibemaksuta). Liisingueseme realiseerimishind oli 7000 eurot (käibemaksuta), millele lisandub korrektuur müügihinnas summas 2267,19 eurot. Seega on KKTOÜ-l ning OK kohustus hüvitada hagejale 10 201,36 eurot. Ülaltoodule tuginedes palub hageja KKTOÜ-lt ja OK solidaarselt välja mõista põhinõue 13 476,02 eurot ja viivis 0,25 % päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus OK(kostja) avaldas kirjalikus vastuses, et ta võtab hagi õigeks. Samas palus ta vähendada viivist, kuna see on ebamõistlikult suur. Lisaks märkis kostja, et tema majanduslik seisukord võimaldab

tal tasuda võlgnevust summas 140 eurot kuus. Kostja töötab autojuhina. Tema igakuine sissetulek on 290 eurot, millele lisandub lähetusraha. 20.03.2012.a. määrusega lõpetas kohus menetluse KKTOÜ vastu esitatud hagi osas, kuna KKTOÜ on lõppenud õigusjärgluseta. Kohtu põhjendused Kostja ei vaidlustanud põhivõlga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käenduslepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 3274,66 eurot ja käenduslepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 10 201,36 eurot. Liisingulepingute punkti 5.1 kohaselt on viivisemääraks 0,25 % päevas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Muu hulgas ei ole kostja esitanud tõendeid oma halva majandusliku olukorra kohta. Hageja on palunud välja mõista viivise alates hagi esitamisest, s.o alates 25.03.2011.a, kuni põhinõude tasumiseni. Arvestades liisingulepingutes kokkulepitud viivisemäära võlgneb kostja hagejale 02.05.2012.a seisuga käenduslepingu nr XXX alusel viivist 3 315,59 eurot ja käenduslepingu nr XXX alusel viivist 10 328,88 eurot. Kuigi kostja ei ole tõendanud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, ei ole õige kostjalt välja mõista ka põhinõudest suuremat viivist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja makseviivituse tõttu on ta kandnud kahju põhinõudest suuremas summas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõude ulatuses. Sealjuures tuleb arvestada asjaolu, et liisingulepingu nr XXX esemeks oleva vara müügist saadud summa arvas hageja 989,43 euro ulatuses enne hagiavalduse esitamisest tekkinud viivisevõlgnevuse katteks. Samuti seda, et liisingulepingu nr XXX esemeks oleva vara müügist saadud summa arvestas hageja 3649,75 euro ulatuses enne hagiavalduse esitamist tekkinud viivisevõlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt käenduslepingu nr XXX alusel välja mõista viivis 2285,23 eurot (3274,66 eurot – 989,43 eurot) ja liisingulepingu nr XXX alusel viivis 6551,61 eurot (10 201,36 eurot – 3649,75 eurot). Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 312,86 eurot. Kostja vastusest nähtuvalt soovib ta võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa summas 140 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid oma raske majandusliku olukorra kohta, siis puudub alus rahuldada kostja taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega OK vastu, jätta 82 % ulatuses OK kanda ning 18 % ulatuses hageja enda kanda. OK menetluskulud tuleb jätta 18 % ulatuses hageja kanda ja 82 % ulatuses OK enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.