Kostja KEAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja MK
Asja läbivaatamine
kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista KEAS varaline kahju 100 eurot JJ’i kasuks. Menetluskulud Välja mõista KEAS menetluskuludena riigilõiv 22.24 eurot JJ’i kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.05.2012.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.JJ (hageja) esitas 31.01.2012 maakohtule hagi KEAS vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt sülearvuti maksumusega 1 021.95 eurot (15 990 krooni). Hiljem selgus, et arvutil puudusid funktsioonid, mida oli arvuti tehniliste andmete müügikirjelduse reklaamis kirjeldatud. Puudus sõrmejäljelugeja funktsioon. Hageja hinnangul on kostja müügilepingut rikkunud, kuna ostetud sülearvutil ei ole kokkulepitud omadusi. Lähtuda tuleb kostja poolt esitatud tootekirjeldusest. Hageja pöördus õigusbüroo OÜ Leesment & Partnerid poole oma õiguste kaitseks. Pärast seda kostja tunnistas lepingu rikkumist ja pakkus arvuti puuduoleva funktsiooni eest kompensatsiooniks 31.96 eurot, mille kostja kandis hageja arveldusarvele. Hageja on kandnud õigusabikulusid summas 153.39 eurot (2 400 krooni) pretensiooni esitamiseks kostjale. Kuna kostja ei soovinud vaidlusi lepingu rikkumise osas kokkuleppel ja vabatahtlikult lahendada, tekitas kostja sellega hagejale mittevaralise kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 tulenevalt. Hageja taotleb kostjalt südameoperatsioonijärgse terviseseisundi kahjustamise ja hingelise valu tekitamise eest 191.73 eurot. Hageja leiab, et tema ei pea aru saama, kas müüja pidi aru saama, et müügilepingu rikkumine põhjustab talle mittevaralise kahju. 19.03.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis märgib hageja, et tema moraalse ja tervisliku seisundi kahju ei saa vaadelda kui mittevaralise kahjuna, vaid see on varaline kahju arstirohtude, haiglaravi ja taastusravi kulutuste osas. See ületaks oluliselt hagiavalduses nõutava 191.73 eurot. Kostjapoolse müügilepingu rikkumise tõttu oli hageja seitse korda viibinud haiglaravil südamerütmihäiretega, mille tingis kostjaga pikaajaliselt õiguste eest võitlemine ja vaidlemine. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt leiab kostja, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe FIE A JJ’i ja kostja vahel, kuna 20.02.2009 ostis kostja poest sülearvuti FIE A JJ. Kostjale tehti esmane pretensioon 08.01.2010 sooviga toode ümber vahetada, kuna sellel puudub sõrmejäljelugeja funktsioon. Teine pretensioon esitati 29.01.2010. Kostja on hagejale tasunud 500 krooni sõlmejäljelugeja funktsiooni puudumise hüvitiseks. Hageja vaatas ostmisel asja üle ja veendus, et sellel oli sõrmejäljelugeja. Müügikirjelduses võivad sisse jääda eksimused, kuid selle avastamisel muudetakse see koheselt ümber. Kostja leiab, et sõrmejäljelugejat ning kleebist ei saa segi ajada. Kostjal on raske tõendada, et müüja ei juhtinud tema tähelepanu asjaolule, et müügikirjeldus ja toode ei vasta sõrmejäljelugeja funktsiooni osas. Müüja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui kostjale on ostu sooritamisel teavitatud, et antud tootel puudus kirjeldatud funktsioon. Kostja hinnangul tegutses hageja majandus- või kutsetegevuses ning tal oli kohustus asi viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta. Sõrmejäljelugejat ei ole võimalik arvutil varjata ja see ei ole varjatud puudus.
Kostja leiab, et 11 kuud ei ole mõistlik aeg puudusest teavitamiseks. Kostja leiab, et hageja on asja mittevastavuse teavitamiskohustust rikkunud ning hageja ei saa tugineda asja lepingutingimuste mittevastavusele. Hageja esitas kostjale OÜ Leesment & Partnerid pretensiooni mustandi, mis on allkirjastamata. Kuna hageja ei olnud lepingu pool, siis kolmandale osapoolele ei ole võimalik tekitada hingelist valu. Kostja esitab nõudele aegumise vastuväite tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 tulenevalt. Menetluse käik
4.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
5.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kostja müüjana rikkus sülearvuti HP Pavilion dv71130 müügilepingut. VÕS § 108 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, kas müügilepingu kostjaga sõlmis füüsilisest isikust ettevõtja A JJ omab tähendust vaid siis, kui kohus peab otsustama, kas kohalduvad tarbijalemüügi sätted.
6.Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Kuna käesolev vaidlus tuleneb müügilepingust, siis TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti müügileping 20.02.2009. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 esimese lause kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Hagi on esitatud Pärnu Maakohtule 31.01.2012. VÕS § 227 kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Kuna müügilepingu rikkumisest tulenevad hageja nõuded ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 20.02.2009, siis ei olnud kolmeaastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud ja nõude aegumise küsimust ei tõusetu.
7.Järgnevalt tuvastab kohus, kas kostja on müügilepingut rikkunud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Puudub vaidlus, et müügikirjelduse kohaselt pidi ostetaval sülearvutil olema sõrmejäljelugeja (t lk 12) ning sõrmejäljelugejat arvutil ei olnud. VÕS § 226 lg 2 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest.
Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et müüja oleks ostjat teavitanud, et müügikirjelduses toodud funktsiooni ostetaval sülearvutil ei ole. Kuigi hageja väidab, et pöördus kostja poole pretensioonidega ka suuliselt, on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et hageja esitas kostjale pretensioonid elektroonilise postiga 08.01.2010 ja 29.01.2010 (t lk 61, 63) ning 17.05.2010 lepingu täitmise nõude (t lk 66-69). Kostja vastas kõigile hageja pretensioonidele ning 26.05.2010 pakkus hagejale hüvitist 500 krooni, mille hageja vastu võttis (t lk 72, 75-76). Seega puudub vaidlus, et hageja on kostjalt saanud sõrmejäljelugeja funktsooni puudumise tõttu hüvitist 500 krooni.
8.Vaatamata sellele, et kostja tunnistab, et müügikirjelduses oli sõrmejäljelugeja funktsioon ja ostetud arvutil see puudub, vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tarbijalemüügiga, sest kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt sõlmis müügilepingu füüsilisest isikust ettevõtja A JJ. Hageja ei ole kostja sellesisulisele vastuväitele vastu vaielnud ning ka 15.03.2010 kuupäeva kandva lepingu täitmise nõudes on hageja ise tuginenud sellele, et lepingu sõlmis FIE A JJ (t lk 3). VÕS § 34 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 208 lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kuna käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et hageja on sõlminud lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana, siis võib eeldada, et hageja on sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Nimetatud eeldust ei ole hageja ümber lükanud. Seega ei kohaldu käesoleva vaidluse lahendamisel tarbijalemüügi sätted.
9.Kostja põhiliste vastuväidete kohaselt oleks hageja pidanud mittevastavuse kohe tuvastama ning hageja teavitas müüjat mittevastavusest pärast mõistliku aja möödumist. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja leiab, et sõrmejäljelugeja on silmaga nähtav ning seda ei ole võimalik segi ajada kleebisega. Seega oleks ostja selle funktsiooni puudumist koheselt märkama. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
10.Tuvastamist on leidnud, et ostetud sülearvutil puudub sõrmejäljelugeja funktsioon, nimetatud funktsioon oli müügikirjelduses ning hageja teavitas müüjat esimest korda mittevastavusest 08.01.2010. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kohaldada VÕS § 221 lg 1 sätet, mille kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: p 1 asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; p 2 müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Käesoleval juhul pole kohus tuvastanud, et sülearvuti ostmise ajal teavitas müüja ostjat, et müügikirjelduses märgitud
sõrmejäljefunktsiooni ostetaval sülearvutil pole. Samas pidi müüja seda asjaolu teadma. Seega on kohus tuvastanud kostjapoolse müügilepingu rikkumise.
11.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas asjas on tõendatud, et seoses kostjapoolse müügilepingu rikkumisega on õigusbüroo OÜ Leesment & Partnerid hagejale kohtuväliselt osutanud õigusabiteenust. Õigusbüroo on koostanud lepingu täitmise nõude ning see on hageja poolt edastatud kostjale (t lk 3-5, 66-69). Hageja on õigusabiteenuse eest 10.03.2010 tasunud õigusbüroole 2 400 krooni, selgitusega „tasutud 09.03.10 kliendilepingu ettemaks“ (t lk 45b). Seega on tõendatud, et nimetatud teenuse eest tasus hageja õigusbüroole 2 400 krooni, vaatamata sellele, et arves on märgitud 2 160 krooni (t lk 6). Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p 22). Hageja poolt kantud kulutused on põhjuslikus seoses kostja poolt müügilepingu rikkumisega. Nimetatud nõude rahuldamise eelduseks on, et sellise õigusabiteenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik. Hageja on teinud kulutusi kokku summas 153.39 eurot. Arvestades asjaolusid ning kasutatud õigusabiteenuse mahtu loeb kohus mõistlikuks kulutuseks 100 eurot ning see tuleb kostjalt välja mõista.
12.Esmases hagiavalduses nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahjuna 191.73 eurot. 19.03.2012 nõuab hageja nimetatud summat varalise kahjuna. Hageja leiab, et kostjaga vaidluste pidamine halvendas tema tervislikku seisundit, mistõttu on ta teinud kulutusi arstirohtudele, haiglaravile ja taastusravile. Kostja on nimetatud nõudele vastu vaielnud, leides, et kuna ostjaks oli füüsilisest isikust ettevõtja, siis ei saa sellist kahju hageja nõuda. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõue 191.73 eurot jätta rahuldamata. Tervise kahjustamise ärahoidmine ei ole sellise lepingu normi kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Seega ei kuulu tervisekahjustusest tulenevad varalised ja mittevaralised nõuded rahuldamisele. Lisaks sellele on tõendamata põhjuslik seos müügilepingu rikkumise ja hageja tervise halvenemise vahel ning kulutuste kandmine 191.73 eurot ulatuses. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus nimetatud asjaolusid ei tõenda (t lk 43-45). Seega tuleb hageja nõue 191.73 eurot jätta rahuldamata.
13.Hagiavalduses viitab hageja karistusseadustiku (KarS) sätetele. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seega ei kuulu kostja süüdimõistmine mõne KarS sätestatud koosseisu alusel tsiviilkohtu pädevusse. Menetluskulud
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub käesoleval juhul rahuldamisele 29 % ulatuses. Lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest jäävad hageja menetluskulud 29 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 71 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt võib lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu summas 76.69 eurot väljamõistmist. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 22.24 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.