Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu otsus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Otsus saata saata pooltele ja jõustumisel - Riigi Tugiteenuste Keskusele. I. Hagi asjaolud asjaolud ja hageja nõue. 30.12.2010 esitas AS Swedbank Liising Pärnu Maakohtule hagi T M vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste, kokku summas 53 009.26 krooni nõudes, sellest põhivõlgnevus moodustas 52 545.42 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 463.84 krooni.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja (T M) sõlmisid 16.01.2007 liisingulepingu nr 0150344L, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 307 SW, 2.0, ehitusaasta 2004. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepinguperioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p 2.1. 16.01.2007 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15.kuupäevaks hageja arveldusarvele). 16.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja lepingu teenuste lisa, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale lisateenuse näol Statoili kütuse krediitkaardi kasutamist. Punkti 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Kostja rikkus lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes tasumisele kuuluvad põhiosa ja intressimaksed, kohustusliku kaskokindlustusmaksed ja teenuste lisa alusel kostjale esitatud arved nõuetekohaselt tasumata. Seoses tekkinud võlgnevusega saatis hageja kostjale 23.07.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta, informeerides kostjat tekkinud võlgnevusest ja paludes selle tasuda, andes seejuures ka tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja, tuginedes lepingu üldtingimuste p 7.1.2 sätestatule, erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu p 7.1.2 kohaselt oli hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt ning tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5 kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole. Liisingueseme valduse sai hageja tagasi 18.11.2009. Vara valduse taastamisel andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile.

Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja nõue kostja vastu oli 113 614.26 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 83 438.47 krooni (5332.69 eurot), lepingu, kindlustusleppe ja teenuste lisa alusel tekkinud võlgnevusest (debitoorne võlgnevus) - 27 211.95 krooni (1739.15 eurot), vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest – 2500 krooni (159.78 eurot) ja viivisest - 463.84 krooni (29.64 eurot). Vara realiseerimisest saadi 60 605 krooni (3 873.37 eurot); müügihinna korrektuur moodustas 24 395 krooni. Hagiavalduses esitatu kohaselt oli liisinguandja nõue, vara lõplikku müügihinda ja vara realiseerimisest saadud kahjumit arvestades, kokku summas 53 009.26 krooni (3387.91 eurot).

Kohtumenetluse käik 04.05.2011 võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. Kostja sai hagimaterjalid kätte 17.02.2012. 21.02.2012 andis Pärnu Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse korras üle Viru Maakohtule. Määrus jõustus 14.03.2012. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei olnud kostja vastust hagile esitanud. 20.03.2012 võttis Viru Maakohus tsiviilasja nr 2-10-67133 menetlusse ning määras asja läbivaatamiseks kohtuistungil. II. 24.04.2012 kohtuistungil tuvastatud asjaolud. Hageja esindaja parandas hagiavalduses ekslikult arvestatud nõude summat, mis oli hagiavalduses märgituna 53 009.26 krooni (3387.91 eurot). Hageja nõudeks jäi lõplikku müügihinda ja hageja kogunõuet arvestades vara realiseerimisest tekkinud kahjumi hüvitamine summas 1 828.77 eurot (28 614.03 krooni). Nõutav kahju (summas 1 828.77 eurot) moodustub peale hageja (liisinguandja) nõudest summas 7 261.26 eurot vara realiseerimisest saadu (summas 3 873.37 eurot) ja müügihinna korrektuuri (summas 1 559.12 eurot) mahaarvamist. Kostja tunnistas hageja parandatud nõuet ning tegi ettepaneku selle tasumiseks maksegraafiku alusel ca 20 eurot kuus. Hageja ei nõustunud kostja pakutud maksegraafikuga ning jäi parandatud nõudesumma juurde, s.o. summa 1 828.77 eurot hüvitamise juurde, samuti TsMS § 367 alusel põhinõudelt protsendina arvestatava viivisnõude juurde. Pooled teatasid kohtule, et loobuvad kohtu poolt õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsusele apellatsioonkaebuse esitamisest. Seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga ning TsMS § 150 lg 2 p 3 tuginedes, esitas hageja ka taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks 1⁄2 osas, samuti hagihinna ekslikul arvestamisel hagi esitamisel enam tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. III. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostjate poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavaid õiguslikke tagajärgi on kohus 24.04.2012 kohtuistungil pooltele selgitanud. Kostja kinnitas, et jääb hagi õigeksvõtu juurde. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on esitatud hagiavalduses. Kostja kohustused hageja ees tulenevad temaga 16.01.2007 sõlmitud liisingulepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast. Kostja on lepingutest, kindlustuslepetest ja teenuste lisast

tulenevad kohustused jätnud nõuetekohaselt täitmata ning lepingu järgsed maksed ja teenuste eest esitatud arved tasumata. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid – liisingleping koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, vara üleandmise-vastuvõtu akt, 16.01.2007 sõlmitud kindlustuslepped, 16.01.2007 teenuste lisa koos üldtingimustega, hagejale tasumata arved, kostjale saadetud lepingu ülesütlemise teatis, vara üleandmise-vastuvõtmise aktid, vara tagastusteenuse ja vahendamisega seotud arved, maksekorraldused arvete tasumisest hageja poolt, kostjale saadetud teatis, õiend nõude arvestusest. Kostjad tunnistab, et ta ei ole temaga sõlmitud lepinguid nõuetekohaselt täitnud. Hageja esitatud võlgnevuse arvestust kostja ei vaidlusta. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostja poolt 24.04.2012 kohtuistungil toimunud hagi omaksvõtule, kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaoludel ja kohtuistungil parandatud nõudes, s.o. kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevuse katteks kokku summas 1828.77 eurot, millest põhivõlg moodustab summas 1799.13 eurot ja hagi esitamisel 30.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus – 29.64 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust kuulub seega vastavalt hageja taotlusele hagi esitamisest 30.12.2010 alates kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina (7%) aastas põhinõudelt (1799.13 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagi esitamisel on hageja poolt maksekorralduse nr 88038, 23.12.2010 alusel tasutud Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 riigilõivu ekslikult arvestatud nõudelt (hagihind 52 545.42 krooni) summas 8500 krooni (543.25 eurot). Vastavalt 24.04.2012 kohtuistungil hageja poolt hagis esitatud nõudesumma parandusele, moodustab hageja nõue tegelikult kogusummas 28 614.03 krooni (1828.77 eurot) ning sellest põhinõue on 28 150.27 krooni (1799.13 eurot). Hagihinnalt 28 150.27 krooni kuulus tegelikult tasumisele riigilõiv summas 6000 krooni (383.46 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hageja poolt enam tasutud riigilõiv summas (543.25 - 383.46) = 159.79 eurot hagejale tagastamisele. TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt on kohtul õigus hageja taotlusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui pooled teatavad esimese astme kohtule enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumises. Käesolevas asjas on pooled 24.04.2012 kohtuistungil teatanud, et loobuvad hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Seega, TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel kuulub vastavalt hageja esitatud taotlusele hagihinnalt ettenähtud riigilõivust 383.46 eurost tagastamisele veel 1⁄2, s.o. 383.46 : 2 = 191.73 eurot. Kokku kuulub hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3 alusel tagastamisele riigi poolt 191.73 + 159.79 = 351.52 eurot hageja arvelduskontole nr 221012021568. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 162 lg 1 ning § 174-1 lg 1 sätestatule on kostja kohustatud hagejale hüvitama vastavalt hagi hinnale tasumisele kuulunud riigilõivust 1⁄2, s.o. summas 191.73 eurot. Samuti on põhjendatud vastavalt hageja taotlusele TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälise kuluna jätta kostja kanda ka samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel hageja poolt 16.09.2010 tasutud riigilõiv summas 858.43 krooni (54.86 eurot). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 12.11.2010, kuna kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 02.12.2010 ning hagiavaldus on Pärnu Maakohtule esitatud 30.12.2010. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja kantud menetluskulude katteks summas (191.73 + 54.86) = 246.59 eurot. Kostja kantud kulud jäävad kostja enda kanda. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 17. mail 2012. a. Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.