Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

eurot ja 64 senti (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum (arvelduskonto 221013804535 AS Swedbank) kasuks riigi vahenditest. 4 Määrata OÜ Sädekuningas dokumentide hoidjaks pärast äriühingu likvideerimist endine juhatuse liige Peeter Uppin (isikukood 36202136524).

Lõuna

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas.

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse kohaselt on OÜ-l Sädekuningas (endise nimega „Kuni Tuhat Volti) vara bilansiline jääkväärtus kokku ca 110 eurot, võlgnevusi kokku 27 488,56 eurot. OÜ Sädekuningas on makse jõuetu ja see ei ole ettevõtte majanduslikust seisukorrast tulevalt ajutine. OÜ Sädekuningas juhatuse liige Peeter Uppin palub kuulutada välja OÜ Sädekuningas pankrot ja nimetada ajutine pankrotihaldur.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Tartu Maakohus nimetas 28.novembri 2011 määrusega OÜ pankrotihalduriks Küllike Mitti.

Sädekuningas ajutiseks

Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ Sädekuningas vara väärtuseks 0,00 eurot, kohustuste suuruseks vähemalt 32 138,21 eurot, millele lisandub Tartu Linnavalitsuse Linnakantselei nõue 19,17 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise alg – ning koonddokumente, mille tõttu ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu faktilisele maksevõimele. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad asjaolud, et võlgnikul puuduvad teadaolevalt likviidsed vahendid teadaolevate 2 (5)

kohustuste täitmiseks, puuduvad andmed ärilise tegevuse kohta, pole andmeid, et äriühingu ainuosanik sooviks osakapitali täiendava rahalise sissemakse tegemisega äriühingut maksejõuetuse olukorrast välja tuua, krediidi saamine on äärmiselt ebatõenäoline. Võlgnevused kasvavad igapäevaste viivitusintresside võrra. Ajutine pankrotihaldur ei näe reaalseid võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. OÜ Sädekuningas juhatuse liikmed võivad olla rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi ja sellega toime panna KarS §-des 380 ja 3851 sätestatud kuriteo. OÜ Sädekuningas juhatuse liikmed ei ole täitnud seadusest tulenevat pankrotiavalduse kohtule esitamise kohustust, samuti ei ole äriühingu juhtkond täitnud teabe andmise kohustust, viidates raamatupidamis- ja juhtdokumentide puudumisele. Dokumentide puudumine võib olla seotud KarS § 3811 sätestatud kuriteo toimepanemisega.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 54-66) nähtub, et OÜ Sädekuningas kohustused võlausaldajatele on kokku vähemalt 32 138,21 eurot ja võlgnikul vara puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal käesoleval ajal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole OÜ Sädekuningas esitanud pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente ja seega võib äriühing muutunud maksejõuetuks juhatuse liikmete teadliku tegevuse tulemusena ja dokumentide mitteesitamine võib olla seotud äriühingu juhtide sooviga seda varjata. OÜ Sädekuningas arvelduskontolt nähtuvalt toimus viimane rahaline liikumine 2009 aasta novembris, 2009 aastast pärinevad ka Maksu – ja Tolliameti nõuded. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Sädekuningas on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada selgeid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara suurendada. Pankrotimenetlusest nähtuvalt ei jätku võlgnikul raha isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud 3 (5)

seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks PankrS § 30 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning teatas selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.märtsil 2012. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu poolt määratud tähtajaks deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Sädekuningas pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Viidatud sätte lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ Sädekuningas juhatuse liikmed võivad olla rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi ja sellega toime panna KarS §-des 380 ja 3851 sätestatud kuriteo. Raamatupidamisdokumentide puudumisele viitamine ja nende mitteesitamine võib olla seotud KarS § 3811 sätestatud kuriteo toimepanemisega. PankrS § 28 juhindudes teavitab kohus nimetatud asjaolust prokuratuurile. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus PankrS § 29 lg 8 ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Sädekuningas juriidilise isikuna kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetlusena. Ajutine haldur Küllike Mitt tuleb vabastada pärast OÜ Sädekuningas registrist kustutamist ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisti määratud. Kuigi OÜ Sädekuningas ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile osaühinguga seotud raamatupidamisdokumente, määrab kohus pärast äriühingu likvideerimist OÜ Sädekuningas dokumentide hoidjaks äriühingu juhatuse liikme Peeter Uppini. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ-l Sädekuningas puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust PankrS kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

4 (5)

PankrS § 23 lg 4, 6 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus võib hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 383,52 eurot millele lisandub sotsiaalmaks 126,56 eurot ja kulutusteks koos käibemaksuga 228,64 eurot ( käibemaks 38,11 eurot). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6 tundi tunnitasuga 31, 87 eurot ( tl 147-148). Ajutine pankrotihaldur on taotluses märkinud OÜ Sädekuningas pankrotimenetluse kulutusteks: fotokoopiate ja arvuti väljatrükkide koostamine, lihtkirjade saatmisega seotud kulud, tähitud kirjade saatmise kulud, tasulised registriandmed Äriregistri toimikust, büroo ruumide ja seadmete kasutamine, telefonikõned lauatelefonilt ja mobiiltelefonilt, transport Tartu-Võru-Tartu. Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt kajastatud pankrotimenetluse kulude õigsuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulutatud aeg põhjendatud ja ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata oma ülesannete täitmise eest tasuks 383,52 eurot (lisandub sotsiaalmaks 126,56 eurot) ja kulutuste hüvitamiseks 228,64 eurot (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Töötasu tuleb maksta Küllike Mitti arveldusarvele, kulutused hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks ning nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 228,64 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista välja OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja ajutise halduri tasu summas 383,52 eurot (lisandub sotsiaalmaks 126,56 eurot) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi eelarve vahenditest.

Heiki Kolk kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.