OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi hagi Aivar Mäesoo vastu tekitatud kahju 32 254,09 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. jaanuari 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi, esindaja advokaat Katrin Prükk
esindajad
Vastustaja (kostja): Aivar Mäesoo (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 31. jaanuari 2012.a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi esitas hagi Aivar Mäesoo vastu tekitatud kahju 32 254,09 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt muutus OÜ Lille Mööbel (pankrotis) maksejõuetuks 2008.a. Pärast osaühingu maksejõuetuks muutumist 2008.a on osaühingu juhataja Aivar Mäesalu võõrandanud osaühingu põhivara (kinnistu) ning müügist saadust 32 254,09 euro oli kantud võlgniku osanikule OÜ-le Amar Pak, kus juhatajaks ja omanikuks on A. Mäesoo. Osaühingu pankrot kuulutati välja
18.märtsil 2010.a. Esimene kohtuistung vaidluses toimus 15. novembril 2011, kus osalesid OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi ja kostja esindaja vandeadvokaat Küllike Namm. Uueks kohtuistungi ajaks määrati 31. jaanuar 2012.a. OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi andis allkirja selle kohta, et on teadlik kohtuistungi ajast ja istungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kohtuistungile 31. jaanuaril 2012.a hageja esindajana ühtegi isikut ilmunud ei ole. Seaduslikust takistusest või mõjuvast põhjusest maakohtule teatatud ei ole. Kostja esindaja esitas istungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus jättis 31. jaanuari 2012.a määrusega läbi vaatamata OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi hagi Aivar Mäesoo vastu tekitatud kahju 32 254,09 euro hüvitamiseks. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et arvestades seda, et hageja esindaja ei ole ilmunud kohtuistungile ega teatanud seaduslikust takistusest või mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumise kohta ning arvestades kostja esindaja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks, tuleb juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p-st 1, § 412 lg-st 3, § 423 lg-st 3, §-dest 425 ja 427 jätta hagi läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ Lille Mööbel (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31. jaanuari 2012.a määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei võinud maakohus jätta hagi läbi vaatamata, sest on rikutud hageja esindaja kohtuistungile kutsumise korda. 15. novembril 2011.a toimus asjas kohtuistung. Istungile oli kutsutud hageja esindaja advokaat Katrin Prükk. Advokaat K. Prükk istungil ei osalenud, küll osales seal hageja isiklikult. Istungi lõpus määrati uueks istungi ajaks 31. jaanuar 2012.a ja võeti istungil viibivatelt pooltelt allkiri uue istungiaja kohta. Advokaat K. Prükile kohtukutset ei saadetud ega teavitatud teda istungist ka muul viisil. Maakohus ei ole vaidlustatava määruse tegemisel arvestanud TsMS § 412 lg 1 p-s 2 sätestatud piirangutega. Hageja esindaja on käesolevas asjas advokaat K. Prükk. See asjaolu oli kohtule teada. Muuhulgas nähtub see e-toimikust, mille kaudu kohus vaidlusaluse kohtumääruse advokaat K. Prükile teatavaks tegi. Muid esindajaid peale advokaat K. Prüki hagejal pole. Hageja esindajana ei saa käsitleda pankrotihaldur Erik Savi, sest tema on pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg-st 1 tulenevalt
hageja. Ka kohus on kogu senise menetluse käigus käsitlenud pankrotihaldur Erik Savi hagejana. Seega ei ole hagejal mitut esindajat. Hageja esindaja ei ilmunud 31. jaanuari 2012.a kohtuistungile, sest kohus ei teavitanud teda kohtuistungist. Kohtuistungi ajast ja kohast oli teavitatud vaid hagejat. Olukorras, kus hagejal on esindaja ja see on kohtule teada, tuleb esindaja kohtuistungile kutsuda. See tuleneb TsMS § 343 lg-st 1 ning TsMS § 217 lg-st 5. Nimetatud normidest tuleneb ka, et kohustus kutsuda esindaja kohtusse lasub kohtul. Vaidlust ei ole selles, et hageja isiklikult sai asjas kohtukutse. TsMS § 321 lg-st 1 tulenevalt peab esindaja alati saama menetlusdokumendi, täiendavalt võib selle aga saada ka menetlusosaline ise. Ka tuleneb TsMS § 321 lg-st 1, et esindaja kaudu võib ja tuleb dokumente toimetada kätte menetlusosalisele, menetlusosalise kaudu esindajale dokumentide kättetoimetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui maakohus siiski leidis, et kohustus teavitada hageja esindajat kohtuistungist on mitte kohtul, vaid hagejal, siis pidi ta hagejat sellisest kohustusest informeerima. 15. novembri 2011.a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks hagejale pannud kohustuse teavitada
31.jaanuari 2012.a istungist hageja esindajat. Ka hageja kohtusse kutsumisel ei pruugi olla täidetud kohtusse kutsumise tagajärgi. Kohus teavitas hagejat 31. jaanuari 2012.a istungist 15. novembril 2011.a toimunud kohtuistungil ja võttis selle kohta hagejalt allkirja. 15. novembri 2011.a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hagejale oleks selgitatud istungilt puudumise tagajärgi; 2) eksitas maakohus hagejat ja võttis sellega võimaluse nõustuda kirjaliku menetlusega. Hagejale helistati 31. jaanuaril 2012.a maakohtust. Istungisekretär selgitas, et kell 11:00 algas asjas kohtuistung ja küsis, kus on hageja. Samas teatas sekretär, et kohus saadab asjas kutse uuele istungile ja kui hageja ka siis kohtusse ei ilmu, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Sellest kõnest kujunes hagejal kindel veendumus, et maakohus ei jäta 31. jaanuaril 2012.a hagi läbi vaatamata. Kui maakohus ei oleks hagejas sellist veendumust kujundanud, siis oleks hageja saanud samas kõnes teavitada kohut oma nõustumisest kirjaliku menetlusega ja sellega hagi läbivaatamata jätmise ära hoida (TsMS § 412 lg 1 p 1). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-09 asunud seisukohale, et kohtu käitumine ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik. Kui kohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad; 3) oli hagejal mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. 31. jaanuari 2012.a hommikul ei käivitunud hageja auto. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks erakordselt külm ilm. Hageja pöördus auto käivitamiseks autoabi poole. Autoabi saabumisel selgus, et auto käivitamiseks tuleb aku välja vahetada. Seda ka tehti. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik 31. jaanuaril 2012.a kell 11:00 toimunud kohtuistungile ilmuda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Aivar Mäesoo vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tulenevalt TsMS § 412 lg-test 3 ja 4 on hagi läbivaatamata jätmiseks piisav, kui kutse on hagejale 15. novembri 2011.a istungil kätte toimetatud. TsMS § 412 lg-s 1 esitatud aluseid ei esinenud. Et määruskaebuse esitaja hagejana kohtuistungile ei ilmunud vaatamata asjaolule, et ta oli teadlik istungi toimumise ajast, jättis kohus põhjendatult hagi läbi vaatamata. Määruskaebuse esitajal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks ning seetõttu ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks.
Määruskaebuse esitaja käitumine veenis kohut advokaat K. Prüki kui esindaja volituste lõppemisest. 15. novembri 2011.a istungil osales määruskaebuse esitaja võlgniku seadusliku esindajana, lepingulist esindajat istungil ei osalenud. Pärast istungi toimumist koostatud menetlusdokumendi allkirjastas samuti määruskaebuse esitaja, mitte aga määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja. Ka määruskaebuse on allkirjastanud määruskaebuse esitaja ise, mitte määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja. Vastavalt PankrS § 62 lg-le 2 on halduril lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Osundatud normis sätestatud nõusoleku olemasolu on määruskaebuse esitaja poolt tõendamata. Seega ei olnud mõistlikult põhjendatud kohtukutse saatmine menetluses vaid ühe dokumendi allkirjastanud määruskaebuse esitaja väidetavale esindajale. Põhjendamata on määruskaebuse esitaja väide, et ka määruskaebuse esitaja kohtusse kutsumisel ei pruugi olla täidetud kohtusse kutsumise nõuded. TsMS § 344 lg 1 p 6 sätestab, et kohtukutses märgitakse vähemalt kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest. TsMS § 344 lg 7 aga sätestab, et kohtukutse ei pea olema käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 ettenähtud vormis, kui see antakse üle kohtuistungil või kui kohtuistungil võetakse isikult protokolli allkiri kohtuistungi toimumise aja kohta. Vajaduse korral selgitab kohus kohtukutsega seotud asjaolusid. Määruskaebuse esitaja andis 15. novembril 2011.a toimunud istungil allkirja istungi protokolli, et ta on teadlik uue istungi toimumise ajast. Kuna on täidetud TsMS § 344 lg-s 7 toodud erand, siis ei olnud kohtul vajalik eraldi selgitada määruskaebuse esitajale istungilt puudumise tagajärgi. Samuti määruskaebuse esitaja kinnitas 31. jaanuaril 2012.a istungisekretärile, et ta on teadlik istungilt puudumise tagajärgedest, mis nähtub tsiviilasjas olevast 31. jaanuaril 2012.a koostatud õiendist; 2) teavitas istungisekretär 31. jaanuaril 2012.a määruskaebuse esitajat istungilt puudumise tagajärgedest ning määruskaebuse esitaja kinnitas, et ta on teadlik, millised tagajärjed kaasnevad istungilt puudumisega. Kohtu poolset eksitamist ei toimunud. Määruskaebuse esitajale avaldatud informatsioonist ei olnud määruskaebuse esitajal alust teha järeldust, et maakohus lükkab asja arutamise edasi. Taotlust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või asja lahendamiseks ilma määruskaebuse esitaja osavõtuta oli määruskaebuse esitajal võimalik esitada alates 15. novembrist 2011.a. Kuna määruskaebuse esitaja seda ei teinud, ei saanud maakohus taotluse põhjendatuse üle otsustada. Antud juhul tegi kostja TsMS § 409 lg 1 p 1 kohase taotluse ning maakohus rahuldas esitatud taotluse. Kostja on seisukohal, et maakohus ei ole määruskaebuse esitajat eksitanud ning on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvale alusele toetudes jätnud hagi läbi vaatamata; 3) ei teavitanud määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja kohut õigeaegselt väidetavast kohtuistungile ilmumist takistavast asjaolust, märkides ainult, et ta ei olnud teinud endale märkmikusse märget istungi toimumise kohta. Asjaolule, et sõiduk ei käivitunud, on määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja tuginenud alles määruskaebemenetluses. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõendite osas on kostjal põhjendatud kahtlus, et väidet kinnitavad tõendid on kogutud eesmärgiga kohut eksitada. Ent isegi kui eeldada, et määruskaebuse esitajal oli tõepoolest probleem sõiduki käivitumisega, nähtub määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõenditest, et
31.jaanuaril 2012.a kell 10.38 oli määruskaebuse esitaja sõiduk sõidukorras. Sellest johtuvalt jääb arusaamatuks, miks oli määruskaebuse esitaja 31. jaanuaril 2012.a kell 11.15 Tartu-Tallinn bussis, mitte aga teel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimuvale istungile. Asja menetleval kohtunikul ei olnud 31. jaanuaril 2012.a rohkem istungeid määratud, mistõttu oleks õigeaegsel teavitamisel olnud võimalik istung samal päeval läbi viia. Istungi toimumise aja enda jaoks märkimata jätmine ei ole mõjuvaks põhjuseks, milline õigustaks istungile mitteilmumist. Kostja on seisukohal, et määruskaebuse esitajal puudus mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks ning maakohus on õigesti jätnud hagi läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu 31. jaanuari 2012.a määrus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus rikkus hageja esindaja kohtuistungile kutsumise korda ning ei võinud seetõttu TsMS § 412 lg 1 p 2 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lg 1 p 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Käesolevas asjas esineb hagejana PankrS § 541 kohaselt OÜ Lille Mööbel pankrotihaldur Erik Savi isikus. Nimetatu osales Viru Maakohtu 15.11.2011.a kohtuistungil ning andis sealsamas isiklikult allkirja selle kohta, et on teadlik edasilükatud kohtuistungist, mis toimub 31. jaanuaril 2012.a kell 11:00. Pankrotihaldur on allkirjaga kinnitanud ka seda, et on teadlik istungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal olid täidetud hageja (pankrotihalduri isikus) kohtuistungile kutsumise nõuded TsMS § 412 lg 1 p 2 mõttes.
6.Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja seisukohad, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusosaliste kohtusse kutsumise nõudeid, jättes kohtuistungile kutsumata hagejat varasemas menetluses esindanud advokaat K. Prükki. TsMS § 321 lg 1 kohaselt toimetatakse juhul, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, menetlusdokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 321 käsitleb juhtumeid, kus menetlusosaline on teinud oma asja ajamise kohtumenetluses esindaja ülesandeks (ka § 321 pealkirjas räägitakse kättetoimetamisest „kohtumenetluse esindajale“). See võimaldab menetlusosalisel endal kohtumenetluses vahetult mitte osaleda. Ringkonnakohtu arvates on TsMS § 321 eesmärgiks tagada, et menetlusdokumendid toimetatakse kätte ühele kindlale isikule, mis on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Käesoleval juhul olid asja materjalidest nähtuvalt maakohtu 15.11.2011.a toimunud istungile kutsutud nii pankrotihaldur kui advokaat K. Prükk lepingulise esindajana. Advokaat kohtuistungil ei osalenud, küll aga osales seal pankrotihaldur isiklikult. Pärast 15.11.2011.a kohtuistungit advokaat K. Prükk enam hageja nimel menetlustoiminguid teinud ei ole. Pankrotihalduri poolt maakohtule 19.12.2011.a esitatud seisukohtade täpsustused (t II kd lk 2-4) ei sisalda võrreldes varasemaga viidet selle kohta, et hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja (advokaat). Ka määruskaebuse on esitanud pankrotihaldur, mitte lepinguline esindaja. Seega on hageja pankrotihalduri isikus võtnud ise vastu menetlusdokumente, teinud menetlustoiminguid ja osalenud ka maakohtu istungil. Niisugusel juhul ei tulnud maakohtul eeldada, et hageja on oma asjade ajamise kohtumenetluses teinud lepingulise esindaja (advokaadi) ülesandeks selliselt, et menetlusdokumendid tuleks TsMS § 321 kohaselt kätte toimetada üksnes lepingulisele esindajale. Olukorras, kus hageja (pankrotihaldur) on kohtumenetluses olulisel määral osalenud isiklikult, ei ole ringkonnakohtu arvates alust lugeda kättetoimetamise reeglite rikkumiseks seda, et kohtukutset ei edastatud advokaadile. Samuti tuleb PankrS § 62 kohaselt eeldada, et pankrotihaldur täidab oma ülesandeid üldjuhul isiklikult ja esindaja kaasamisele on kehtestatud piirangud. Ka see kinnitab ringkonnakohtu arvates seisukohta, et pankrotihalduri puhul ei pidanud kohus eeldama, et hageja eest asjaajamine kohtus on TsMS § 321 tähenduses ülesandeks tehtud advokaadile ning menetlusdokumendid tuleks kätte toimetada üksnes viimatinimetatule. Kohtu kohustust edastada kohtukutse hagejat varasemalt esindanud advokaadile ei tulenenud ka TsMS § 343 lg-st 1 ega TsMS § 217 lg-st 5. Kuna kohtukutse 31.01.2012.a istungile anti üle kohtuistungil, ei pidanud see TsMS § 344 lg 7 kohaselt olema vormistatud TsMS § 344 lg-tes 1-6 sätestatud kujul. Hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et on teadlik istungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest.
7.Määruskaebuse esitaja väited tema eksitamise kohta maakohtu istungisekretäri poolt ei ole kooskõlas asjas olevate materjalidega. Kohtuistungisekretäri 31.01.2012.a õiendi (t II kd lk 98) kohaselt helistas sekretär hageja Erik Savile, et välja selgitada, miks ei ole nimetatu ilmunud 31.01.2012.a kell 11.00 toimunud istungile. Õiendi kohaselt vastas hageja, et on hoopis teel bussiga Tartust Tallinna ning tal ei olnud tehtud endale märget istungi aja kohta. Sekretär selgitas, et istungi aeg tehti teatavaks allkirja vastu 15.11.2011.a istungil ja et istungile mitteilmumise tagajärjeks on hagi läbivaatamata jätmine, mille peale hageja vastas, et teab seda. Ringkonnakohtu arvates puuduvad asjaolud, millest lähtudes võinuks hagejal kujuneda telefonikõne põhjal kohtuistungisekretäriga kindel veendumus, et kohus ei jäta 31.01.2012.a hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmine kohtuistungilt puudumise tagajärjel ei saanud olla pankrotihalduri jaoks üllatuslik.
8.Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, nagu oleks kohus võtnud hagejalt võimaluse nõustuda kirjaliku menetlusega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et taotlust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või asja lahendamiseks ilma määruskaebuse esitaja osavõtuta oli hagejal võimalik esitada alates 15. novembrist 2011.a.
9.TsMS § 412 lg 1 p 3 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib hageja juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Ringkonnakohtus märgib, et menetluse taastamise õigust kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise korral on vaidlustatud 31.01.2012.a kohtumääruses hagejale selgitanud ka maakohus. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 31.01.2012.a püüdnud teavitada kohut sellest, et tal on ilmnenud mõjuvad takistused kohtuistungil osalemiseks. Kuna hagejal oli kohtuistungi päeval telefoniühendus kohtuistungisekretäriga, saab eeldada, et tal oli võimalus kohtule ka istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest teatada. Hageja ei ole esitanud TsMS § 412 lg 3 kohast taotlust menetluse taastamiseks ega põhistanud, et tal ei olnud õigeaegselt võimalik kohtule teatada mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks. Seega puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja tsiviilasjas menetluse taastamiseks.
10.TsMS § 168 lg 2 kohaselt jäävad tsiviilasjas kantud menetluskulud hageja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.