KÜ Narva Suur 9 hagi OÜ Rosehill vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4422.78 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. oktoobri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rosehill apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Rosehill, esindaja Aleksandr Pahmurko Vastustaja (hageja): KÜ Narva Suur 9, esindaja Ljudmila Bogdanova
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 12. oktoobri 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus OÜ Rosehill kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Narva Suur 9 (hageja) esitas OÜ Rosehill (kostja) vastu 2. detsembril 2010 hagi. Hageja suurendas oma nõuet 20. mail 2011 ja 21. septembril 2011 ja palub kostjalt välja mõista seisuga 5. september 2011 põhivõlana 6527,66 eurot ja viivisena 2262,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt omab Rosehill OÜ mitteeluruume (üldpind 306,2 m2) Narvas aadressil Suur 9. Kostja ei täida korteriühistu ees oma kohustusi: ei tasu temale kuuluva mõttelise osa majandamiskulusid ega hüvita kommunaalteenustega seotud kulutusi. Hageja 30. oktoobri 2007 üldkoosoleku otsusega on alates 1. novembrist 2007 kinnitatud majandamishoolduse tariif 5 krooni/m2. 24. märtsil 2010 ja 26. jaanuaril 2011 toimunud üldkoosolekute otsusega oli alates
1.aprillist 2010 kuni 1. maini 2011 kehtestatud majandamishoolduse tariif 6,5 krooni/m2. Perioodil 1. november 2007 kuni 1. mai 2011 on hageja kostjale tasumiseks määranud majandamise eest 68 741.90 kr (4 393.40 eurot), sh 42 868 kr (2 739.76 eurot) perioodidel
1.novembrist 2007 kuni 1. septembrini 2008 ja 1. oktoobrist 2008 kuni 1. aprillini 2010 ning 25 873.90 kr (1 653.64 eurot) perioodil 1.aprillist 2010 kuni 1. maini 2011. Peale selle pidi hageja tasuma kostjale alates 1. septembrist 2008 kuni 1. maini 2011 vee arvestite näitude alusel 166m3 tarbitud vee eest 4 776.75 kr ehk (305.29 eurot). Juhindudes 24. märtsi 2010 üldkoosoleku otsusest arvestas hageja kostjale perioodil 1. märtsist 2010 kuni 1. maini 2011 prügiveo tasu ruutmeetri järgi. Prügiveo eest võlgneb kostja hagejale 3 341 kr (213.56 eurot). Samal perioodil arvestas hageja ka soojendamise (kütte) tasu ruutmeetri põhiselt ning kostja võlgneb hagejale selle eest 31 813.45 kr (2 033.25 eurot). 1. mai 2011 seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 6 945.47 eurot. Kostja tasus 13 521.21 kr (864.16 eurot), millest 587.09 eurot majandamishoolduse eest 1. novembrist 2007 kuni 1. maini 2008 ja 277.39 eurot vee eest
1.septembrist 2007 kuni 1. maini 2011. Seega moodustab 1. mai 2011 seisuga kostja võlgnevus kokku 7 426.92 eurot, millest 6 087.05 eurot on põhivõlg ja 1 339.87 eurot on viivised. Ajavahemikus 1. mai 2011 kuni 11. august 2011 esitas hageja kostjale täiendavad arved üldsummas 635,31 eurot maksetähtajaga 5. september 2011. Arve moodustus järgnevalt: 514.40 eurot majandamiskulude eest, 25.90 eurot veetarbimise eest, 63.47 eurot prügiveo eest, 31.54 eurot soojendamise eest ning viivised 922.95 eurot. Kostja maksis ära ainult 194.26 eurot. Seega kasvas kostja põhivõlg 441.05 euro võrra ja viivisevõlg 922.95 euro võrra. Seisuga 5. september 2011 on kostja põhivõlg kokku 6 527.66 eurot ja viivisevõlg 2 262.82 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna see on põhjendamata ja tõendamata. Hagiavalduses ei ole märgitud, mille eest ja mille alusel on summad arvestatud ega seda, milliseid teenuseid ja millisel alusel hageja osutas kostjale. Hagiavalduses ei ole põhjendatud, miks tekkis võlgnevus just vahemikul 1. november 2007 kuni 1. mai 2011. Samuti pole tõendatud, mis ajal muutusid nõutavad summad sissenõutavaks. Arved vee ja prügi kohta ei vasta tõele. Kostja maksab regulaarselt vee eest ja prügiveoks on tal sõlmitud eraldi leping. Samuti pole arusaadav, miks nõuab hageja kostjalt sooja eest tasumist. Kostja kütet ei kasuta. Ei ole selge, mis tariif 6.50/m2 eest kehtestati korteriühistu üldkoosolekul ja mis oli aluseks selle vastuvõtmisel. Üldkoosoleku otsuse kehtimiseks on KOS § 17 lg 2 tulenevalt vaja, et otsuse projekti sisu oleks kutses märgitud. Seda nõuet pole hageja täitnud ja üldkoosoleku otsused on seadusevastased.
Kostja ei ole korteriomanik, vaid mitteeluruumi omanik, mistõttu korteriomandiseadus tema suhtes ei kohaldu. Korteriühistus Narva Suur 9 ei ole eluruume, mille omanikuks oleks kostja. Asja tuleb lahendada võlaõigusseaduse alusel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 12. oktoobri 2011 otsusega hagi osaliselt, mõistes OÜ-lt Rosehill KÜ Narva Suur 9 kasuks välja põhivõlgnevuse 4 422,78 eurot. Kohus jättis rahuldamata KÜ Narva Suur 9 nõude viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuuluvad mitteeluruumid majas Narva Suur 9 XX ja XX üldpinnaga 306,2 m2 (tl. 72-73) ja kostja on korteriühistu Narva Suur 9 liige. Maakohus lähtus asja lahendamisel AÕS § 75 lg 1, KOS § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 8, § 15 lg 1, § 13 lg 1 ja KÜS § 2 lg 1, § 13, § 151 sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud korteriühistu liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult peab hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest nõutud suuruses. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite, et hageja võlgnevuse arvestus ei ole kostjale arusaadav ja ei vasta tegelikkusele, siis peab hageja tõendama, et kostjale arvestatud võlgnevus on kooskõlas KÜS § 151 lg 1 sätestatuga. Riigikohus on 16. juuni 2010 otsuses nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur oli kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule hulga arveid, mida kostja väidetavalt kätte ei ole saanud. Kohus leidis, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve, majandamiskulude tasumiseks siiski korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Seega ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Asjaolu, et kostja kuni maikuuni 2008.a. tasus hageja esitatud arveid, mis peaks hageja sõnul tähendama, et kostja on saanud aru hageja arvestustest, ei vabasta hagejat tõendamisest. Kohtul ei ole võimalik hageja arvestuste alusel majandamiskulude väljamõistmise põhjendatust kostjalt kontrollida. Raamatupidamise tõendist, kust hageja väidetel nähtub kostja võlgnevuse arvestus igakuuliselt, on näha et kostjale on arvestatud iga kuu erinev summa majandamiskulude tasumiseks (t.l. 10). Samas kohtule esitatud arvest 2. jaanuar 2009.a. on näha (t.l. 53), et jaanuaris 2009.a. kostjale arvestatud majandamiskulusid tasumiseks summas 3 204.15 krooni, mis oluliselt erineb raamatupidamisetõendis (t.l. 10) märgitud summast 2009.a. jaanuari kohta, kus kostjale on arvestatud tasumiseks 1 673.15 krooni. Nii on kohtule esitatud arved 03.11.2009.a., 03.12.2009.a., 05.02.2009.a., 09.09.2009.a. neli erinevat arvet vastupidiselt raamatupidamise tõendis märgitule, 15.10.2009.a. kaks arvet, 14.01.20101.a. kaks arvet, 08.02.2010.a. kaks arvet, 08.03.2010.a. kaks arvet, 08.04.2010, 08.05.2010.a., 08.06.2010.a., 08.07.2010.a., 08.08.2010.a., 06.09.2010.a., 05.10.2010.a. ja 05.11.2010.a. (t.l. 53-60) kõik oluliselt erinevad hageja poolt raamatupidamise tõendis märgitud kostjale arvestatud majandamiskulude summadest.
Kohus tuvastas, et hageja 30. oktoobri 2007 üldkoosoleku otsusega on alates 1. novembrist 2007 kinnitatud majandamishoolduse 1 m2 tariif 5 kr (t.l. 61, 89-90). KÜ Narva Suur 9 24. märtsi 2010 üldkoosoleku otsusega on kinnitatud 1 m2 tariifiks 6.50 kr 2010 majandusaastaks,
26.jaanuari 2011. otsusega on tariifiks kinnitatud 0,42 eurot (t.1.9, 91-92, 93-109). Kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et üldkoosoleku otsuse projektide sisu üldkoosoleku kutses esitatud päevakorraga ei vasta üldkoosoleku vastuvõetud otsustele, mistõttu korteriühistu üldkoosoleku otsused on seadusevastased. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et korteriühistu üldkoosolekute päevakorrad, mille alusel on vastuvõetud otsused, ei vasta üldkoosolekute kokkukutsumise päevakordadele. Tõendatud on, et hageja 30. oktoobri 2007 üldkoosoleku otsusega on alates
1.novembrist 2007 kinnitatud majandamishoolduse 1 m2 tariifiks 5 kr. Seega pidi kostja ühes kuus tasuma 306,2 m2 eest majandamishooldustasu arvestusega 5 kr/m2, kokku 1 531 kr. Hageja on väitnud, et kostja on hagejale tasunud majandamishooldustasu alates 1. novembrist 2007 kuni
1.maini 2008 6 kuu eest kokku 9186 kr. Hageja väide ei oma tähtsust. Hageja pole oma väidet põhistanud ega tõendeid esitanud. Samuti pole see oluline võlgnevuse ajalisel väljamõistmisel, sest hageja on hagi esitanud kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks alates 1. maist 2008. Vaidlust ei ole, et alates maikuust 2008 kostja majandamishooldustasu tasunud ei ole. Seega alates
1.maist 2008 kuni 31. märtsini 2010, kokku 23 kuu eest on hagejal õigus arvestada kostjale majandamishooldustasu 35 213 kr (korteriühistu üldkoosoleku 30. oktoobri 2007 otsuse alusel 306,2 m2 eest arvestusega 5 krooni m2, mis on ühes kuus 1 531 kr). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale 35 213 kr (2 250.52 eurot) tasunud ei ole. Tõendatud on, et KÜ Narva Suur 9 24. märtsi 2010 üldkoosoleku otsusega on alates 1. aprillist 2010 kehtestatud majandamishooldustariifiks 6.50 kr (0.42 eurot). Seega kostja kohustub üldkoosoleku otsuse alusel tasuma 306,2 m2 eest majandamishooldustasu arvestusega 6,5 kr/m2 eest, mis teeb ühes kuus 1990.30 kr (127.20 eurot). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale 1. aprillist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 majandamishooldustasu 10 kuu eest kokku 19 903 kr (1 272.03 eurot) tasunud ei ole. Tõendatud on, et KÜ Narva Suur 9 26. jaanuari 2011 üldkoosoleku otsusega on 2011 majandusaasta majandamishooldustasu tariifiks kehtestatud 0.42 eurot. Seega kostja kohustub üldkoosoleku otsuse alusel tasuma 306,2 m2 eest majandamishooldustasu arvestusega 0.42 eurot 1 m2 eest ühes kuus 128.60 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale alates
1.veebruarist 2011 kuni 31.augustini 2011 majandamishooldustasu 7 kuu eest kokku 900.20 eurot tasunud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale majandamishooldustasu, mis on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel alates 1. maist 2008 kuni 31. augustini 2011 kokku 4 422.75 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole hageja arveid esitatud teenustasude maksmiseks väidetavalt kätte saanud, ei vabasta kostjat tema kohustusest tasuda KÜS § 151 järgi majandamiskulusid. Samuti on hageja veenvalt põhjendanud, et kuni maikuuni 2008 tasus kostja majandamiskulusid, seega oli kostja teadlik enda kui mitteeluruumiomaniku kohustusest tasuda korteriühistu liikmena majandamiskulusid korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste alusel. Kostja kohustus tasuda majandamiskulusid ei tulene arvetest, vaid korteriühistuseadusest ja selle seaduse alusel vastuvõetud korteriühistu otsustest. Vaidlust ei ole, et hiljemalt seoses hagiavalduse esitamisega pidi kostja teada saama, et hagejal on kostja vastu nõuded. Hageja on arvestanud kostjale alates 1. septembrist 2008 kuni 1. maini 2011 arvestite näitude alusel 166 m3 tarbitud vee eest tasumisele kuuluva summa 4 776.75 kr (305.29 eurot), samas on hageja hagiavalduses kinnitanud, et kostja on maksnud vee eest 4 340.21 kr (277.39 eurot) alates
1.septembrist 2007 kuni 1. maini 2011. Kuna kostja on kinnitanud ja esitanud tõendid, et vee eest ta maksab, sest kostja ise nimetab veenäitude arved, siis ei ole hageja nõue kostjalt vee tasumise väljamõistmiseks veenvalt põhjendatud. Seega ei ole hageja nõue vee tasu väljamõistmiseks tõendatud, hageja ei ole ka esitanud selget arvestust, missuguse summa vee eest on kostja jätnud tasumata.
Prügiveo eest on kostjale seisuga 1. mai 2011 arvestatud 3 341 kr (213.56 eurot), ajavahemiku eest 1. mai 2011 kuni 11. august 2011 on kostjale arvestatud prügiveo ees 63.47 eurot. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et 24. märtsi 2010 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel oleks hagejal õigus kostjale esitada arveid prügiveo eest hageja näidatud summades, kuna
24.märtsi 2010 korteriühistu üldkoosoleku otsuses ei ole kehtestatud tariife prügiveole. Kostja vastuväide, et tema ise on sõlminud prügiveolepingu ja seetõttu ei peaks tasuma korteriühistu osutatud prügiveo eest, ei ole tõendatud. Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja kostjale alates 1. märtsist 2010 arvestama kütte (soojendamise) eest tasu ruutmeetri kaupa, ning ajavahemikul 1. märts 2010 kuni 1. mai 2011 võlgneb kostja hagejale kütte eest 31813.45 kr (2 033.25 eurot), ajavahemikus 1. mai 2011 kuni 11. august 2011 lisandub kütte eest kostjale arvestatud võlgnevus 31.54 eurot. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel oleks hagejal õigus kostjale esitada arveid kütte eest hageja näidatud summades. Samuti ei ole hageja tõendanud, kuidas ta on küttekulud arvestanud kostjale kuuluva mitteeluruumi pindala arvestades kogu maja küttekuludest. Kohus jättis tähelepanuta poolte väited kohtuistungil kostjal olemasoleva alternatiivkütte kohta ning omavolilise maja küttesüsteemist eraldumise kohta. Kuna kostja ei ole hagejale tasunud korteriühistu üldkoosolekute otsuste alusel kehtestatud majandamishooldustasusid alates 1. maist 2008 kuni 31. augustini 2011 kokku 4 422.75 eurot, siis on hageja nõue võlgnevuse osas majandamishooldustasude nõudes tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4 422.75 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostja ei ole tasunud käesoleva ajani majandamishooldustasusid, siis oleks hagejal õigus nõuda tasumata maksetelt viivist, kuid hageja ei ole esitanud kohtule arusaadavat viivise arvestust. Samuti ei võimalda hageja esitatud andmed kontrollida hageja viivise arvestuse õigsust ning kohtul ise viivis välja arvestada. Kohus ei saa ka võlasuhte olemusest tulenevalt kindlaks määrata täitmise tähtaega, kui hageja ei ole seda ise selgelt kostjale arusaadavaks teinud. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue viivise nõudes tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Rosehill esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles hageja nõue rahuldati. Apellant palus teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, sest ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohtul ei olnud võimalik hageja arvestuste alusel majanduskulude väljamõistmise põhjendatust kostjalt kontrollida. Kohtuotsuses märgitud arved on raamatupidamistõendiga vastuolus, mida ka maakohus oma otsuses märkis. Arvetel on valesti märgitud kostja aadressiks Rahu 7, Narva, tegelikult kostja asub Narva linnas Kalda tänav 33. Ei ole märgitud, kas kostja sai need arved kätte või mitte; 2) asus Riigikohus 16. juuni 2010 otsuses nr 3-2-1-53-10 seisukohale, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Viru Maakohus seda hagejalt ei nõudnud. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud
teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majanduskulud liikmete vahel. Hageja ei ole esitanud kohtule selle kohta ühtegi tõendit; 3) leiab kohus õigesti, et ainuüksi sellest, et korteriühistu kirjutab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Seega ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma; 4) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kostja on väitnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates esitatud päevakord ei vasta üldkoosoleku vastuvõetud otsustele, mistõttu korteriühistu üldkoosoleku otsused on seadusevastased. Kohus jõudis järeldusele, et kostja ei ole oma vastuväidet tõendatud. Kostjale üldkoosolekutest ei teatatud. Kui kostja pöördus hageja poole palvega üldkoosoleku protokollidega tutvumiseks, talle seda ei võimaldatud. Vastati, et kostja pole korteriühistu liige, kuna ei ole korteriomanik. Koosolekute protokollid, mis on esitatud kohtule, ei ole vormistatud nõuetekohaselt ja on seadusevastased. Kohus ei selgitanud kostjale, et tema esitatud vastuväiteid ei pruugita arvestada; 5) on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, lubades hagejal nõude suurendamise avalduse esitada pärast kohtu poolt tõendite avalduste ja taotluste esitamiseks määratud tähtpäeva;
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohus objektiivselt arutanud asja materjale, neid analüüsinud ja hinnanud ning jõudnud õigetele järeldustele. Kohus on oma otsuse tegemisel õigesti rakendanud menetlusõiguse norme ning ühistu liikmete poolt majanduskulude kandmise küsimusi reguleerivat materiaalõiguse norme. Apellandi väited on paljasõnalised, tõendamata ning kohus on õigesti jätnud need tähelepanuta kohtuotsuse tegemisel. Vastustaja leiab, et apellandi esitatud tõendid ei puuduta suuremalt jaolt kohtuvaidluse sisu; 2) ei vasta tõele apellandi väide selle kohta, et ta ei ole kohustatud kandma majandusteenuste kulusid, kuna teda ei teavitatud koosolekutest ning ei võimaldatud tutvuda otsustega. Apellandile edastati tema nõudmisel üldkoosolekute otsused ja apellant on osalenud koosolekutel, näiteks 26. jaanuaril 2011 toimunud koosolekul; 3) ei saa apellant põhistada oma keeldumist majanduskulude kandmisest sellega, et KÜ Narva Suur 9 üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused on ebaseaduslikud. Apellant ei ole pöördunud kohtusse üldkoosoleku otsuste ebaseaduslikuks tunnistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
12.oktoobri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et alates 1. maist 2008 ei ole kostja hagejale korteriühistu liikmena majandamishooldustasu maksnud ja rahuldas selles osas hagi perioodi 1. maist 2008 – 31. august 2011 eest ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 4422,75 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et majandamishooldustasu on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega järgmiselt:
30.oktoobri 2007 otsusega 5 krooni/m2 eest; 24. märtsi 2010 otsusega 6,5 krooni/m2 eest;
26.jaanuari 2011 otsusega 0,42 eurot/m2 eest. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostja
vastuväide, et korteriühistu üldkoosolekute kokkukutsumise päevakorrad, mille alusel on vastu võetud otsused, ei vasta üldkoosolekute kokkukutsumise päevakordadele. Ringkonnakohus märgib, et apellant on põhjendatult leidnud, et majandamiskulude suurust teatud perioodis saab tõendada korteriühistu üldkoosoleku otsusega, millega määratakse kindlaks mõne majandamiskulu suurus. Samas on apellant ekslikul seisukohal, et käesolevas asjas ei ole hageja selliseid tõendeid kohtule esitanud. Hageja on majandamiskulude nõude aluseks olevad üldkoosolekute protokollitud otsused kohtule esitanud (lk 9, 61, 89, 90, 93) ja maakohus on nendega asja lahendamisel põhjendatult arvestanud. Seetõttu ei ole õige apellandi väide, et hageja sellist tõendit, mille alusel saab teha kindlaks majanduskulude liikmete vahel jagamise aluse, kohtule esitanud ei ole. 30. oktoobri 2007 ja 24. märtsi 2010 üldkoosolekutel on otsustatud eraldi majandamiskulude suurus ruutmeetri kohta. 26. jaanuari 2011 otsusega on kinnitatud 2011. aasta majandamiskava (lk 107). Majandamiskavast nähtub ühistu sissetulekuna majandamiskulu suurus 0,42 eurot/m2 kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud koosolekute protokollid on vormistatud viisil, et neist on arusaadav ühistu liikmete enamuse tahe. Kohtule on esitatud koosolekutel osalenud ühistu liikmete nimekirjad. Apellandi väited selles, et kohtule esitatud koosolekute protokollid ei ole vormistatud nõuetekohaselt ja on seadusevastased, on kohtule arusaamatud. Oma väidet, et kohtule esitatud koopiad ei vasta originaalile, ei ole apellant millegagi tõendanud. Ka ei ole apellant tõendanud oma põhiväidet, et korteriühistu üldkoosolekute kokkukutsumise päevakorrad, mille alusel on vastu võetud otsused, ei vasta üldkoosolekute kokkukutsumise päevakordadele. Apellant avaldas ringkonnakohtu istungil, et rikutud on koosolekute kokkukutsumise korda, kuna apellandile ei ole koosolekute toimumisest nõuetekohaselt teatatud. Vastustaja esindaja vaidles sellele väitele ringkonnakohtu istungil vastu. Teated üldkoosolekute kohta riputati välja maja trepikodadesse ja saadeti kostjale postiga, mille kohta on hageja esitanud postikviitungid (lk 51). Kohus märgib, et kirjad on saadetud kostjale aadressile XXX , millise kontaktaadressi on kostja ka ise andnud kohtule oma vastuses hagiavaldusele (lk 38) ja milline oli ettevõtja asukoha aadress äriregistris (lk 13). Apellandi väited selles, et ta ei olnud teadlik üldkoosolekute toimumisest, on vastuolus apellandi varasemate väidetega selles, et üldkoosolekute otsused ei olnud kooskõlas varasemalt kutsega korteriühistu liikmetele teatatud päevakorraga. Sellise väite esitamiseks pidi apellant olema teadlik ka üldkoosolekute eelselt ühistu liikmetele kutsega edastatud päevakorrast. Apellandi soov tasuda majandamiskulusid vähem, kui on üldkoosoleku poolt otsustatud, ei ole kooskõlas seadusega, samuti ei saa olla seadusega kooskõlas selline võimalik kokkulepe apellandi ja vastustaja endise juhatuse liikme vahel.
8.Apellant on kaebuses märkinud, et hageja poolt esitatud arved on raamatupidamistõendiga vastuolus ja arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Maakohus on jõudnud samale järeldusele ja on hagi rahuldamisel majandamiskulude osas võtnud aluseks üldkoosolekute vastavad otsused. Ülejäänud osas ongi hagi rahuldamata jäänud. TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumist maakohtu poolt ringkonnakohus ei tuvastanud. Kuna maakohus ei ole hagi rahuldamisel hageja poolt kostjale esitatud arvetega arvestanud, ei pidanud maakohus ka tuvastama, kas kostja on need arved kätte saanud. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millisele asjaolule on kohus kostja arvates otsust tehes tuginenud, mida menetluses ei ole arutatud. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Kui maakohus jõudis tõendeid hinnates kostjast erinevale seisukohale ja jättis vastuväited hagile arvestamata, ei tähenda see menetlusõiguse normi rikkumist maakohtu poolt.
9.Hageja esitas nõude suurendamise avalduse 21. septembril 2011 (lk 136). 22. septembri 2011 kohtuistungil lubas maakohus hagejal nõuet suurendada. Apellant leiab, et maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, sest keeldus samal ajal vastu võtmast kostjalt korteriühistu maja pilte. Ringkonnakohus leiab, et nõude suurendamine ja tõendi esitamine on oma olemuselt erinevad
menetlustoimingud ning maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja ei kohelnud pooli ebavõrdselt. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist. Sama paragrahvi lõige 6 kohaselt võib nimetatud taotluse hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Maakohtu määratud tõendite jm taotluste esitamise tähtaeg siin ei kehtinud. Korteriühistu maja pildid on käsitletavad tõendina, mille kohta kehtis maakohtu määrus esitada kõik tõendid 20. maiks 2011 (lk 48). Kostja esitas pildid tähtaega rikkudes, samuti ei olnud pildid ka asjakohased tõendid, mistõttu keeldus maakohus põhjendatult neid vastu võtmast.
10.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.