Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-10-60565 Kostja ei täida alates 01.05.2008.a. KÜ Narva Suur 9 ees oma kohustusi, mis on seatud temale kuuluva mõttelise osa majandamiskulude tasumisega ja kommunaalteenustega seotud kulutuste hüvitamisega. KÜ Narva Suur 9 30.10.2007.a. üldkoosoleku otsusega oli alates 01.11.2007.a. kinnitatud majandamishoolduse tariif 5 krooni, 24.03.2010.a. ja 26.01.2011.a. üldkoosolekute otsusega on kehtestatud mõttelise osa ühe ruutmeetri majandamiskuludeks 6,5 krooni. Perioodil 01.11.2007.a. kuni 01.05.2011.a. on kostjale määratud majandamismaksete ja kommunaalmaksete eest 68 741.90 krooni ehk 4 393.40 eurot, sh 42 868 krooni ehk 2 739.76 eurot perioodil 01.11.2007.a. kuni 01.09.2008.a. ja 01.10.2008.a. kuni 01.04.20101.a. 25 873.90 krooni ehk 1 653.64 eurot perioodil 01.04.2010.a. kuni 01.05.2011.a. Peale selle määras hageja kostjale alates 01.09.2008.a. kuni 01.05.2011.a. 166 m3 tarbitud vee arvestite näitude alusel tasumiseks 4 776.75 krooni ehk 305.29 eurot. Juhindudes 24.03.2010.a. üldkoosoleku otsusest hakkas hageja arvestama kostjale alates 01.03.2010.a. kuni 01.05.2011.a. prügivedu ruutmeetri kaupa. Prügiveo eest summa oli 3 341 krooni ehk 213.56 eurot. Alates 01.03.2010.a. kuni 01.05.2011.a. hakkas hageja arvestama kostjale soojendamise eest ruutmeetri kaupa. Soojendamise eest summa oli 31 813.45 krooni ehk 2 033.25 eurot. Seisuga 01.05.2011.a. on kostja kohustatud maksma hagejale võla üldsummas 6 945.47 eurot, sh 4 393.40 eurot majandamiskulude eest, 305.29 eurot vee tarbimise eest, 213.56 prügiveo eest, 2 033.25 eurot soojendamise eest. Kostja maksis ära 13 521.21 krooni ehk 864.16 eurot sh 587.09 eurot majandamishoolduse eest 01.11.2007.a. kuni 01.05.2008.a., 277.39 eurot vee eest 01.09.2007.a. kuni 01.05.2011.a. Seega seisuga 01.05.2011.a. moodustab kostja võlgnevus kokku 7 426.92 eurot, millest 6 087.05 eurot on põhivõlg ja 1 339.87 eurot on viivised. Ajavahemikus 01.05.2011.a. kuni 11.08.2011.a. oli kostjale esitatud lisaks arved üldsummas 635,31 eurot maksetähtajaga 05.09.2011.a. (514.40 eurot majandamiskulude eest, 25.90 eurot veetarbimise eest, 63.47 eurot prügiveo eest, 31.54 eurot soojendamise eest ning viivised 922.95 eurot. Kostja maksis ära ainult 194.26 eurot. Seega kasvas kostja põhivõlg 441.05 euro võrra ja viivisevõlg 922.95 euro võrra. Seisuga 05.09.2011.a. on kostja põhivõlg 6 527.66 eurot ja viivisevõlg 2 262.82 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla seisuga 05.09.2011.a. 6 527.66 eurot ja viivised 2 262.82 eurot hageja kasuks. Kostja vastus Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hagiavalduses ei ole märgitud, mille eest ja mille alusel on arvestatud hagisummad. Hagiavalduses ei ole märgitud milliseid teenuseid hageja osutas kostjale ja mille alusel. Ei ole selge, mis tariif 6.50 1 m2 eest kehtestati korteriühistu üldkoosolekul ja mis oli aluseks selle vastuvõtmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et kostjale kuuluvad mitteeluruumid majas Narva Suur 9 M1 ja M2 üldpinnaga 306,2 m2 (t.l. 72-73) ja kostja on korteriühistu Narva Suur 9 liige. Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja hagejale seisuga 05.09.2011.a. 6 527.66 eurot ja viivised 2 262.82 eurot (t.l. 10, 53-60, 110-111, 137-140). Kostja on esitanud hagile vastuväited, et hageja ei ole põhjendanud, milliseid teenuseid ja mille alusel on hageja kostjale osutanud, milliste eest hageja nõuab kostjalt teenustasu, seetõttu ei ole kostjale selge võlgnevuse arvestus. Kostja arvates majandamiskulusid, mida arvestatakse eluruumide teenuste eest, ei saa arvestada mitteeluruumidele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja

2-10-60565 kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Vastavalt KOS §-le 8 võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätteid. Seega peavad ka mitteeluruumi omanikud kui kaasomanikud ja korteriühistu liikmed tasuma korteriühistule makseid vastavalt nendele kuuluva osa suurusele, nagu tasuvad ka eluruumide omanikud. Kuna mitteeluruumide omanikud on korteriühistuliikmed, siis ka korteriühistu seaduse ja korteriühistu otsuste alusel tuleb kohelda kõiki korteriühistuliikmeid samaväärselt. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud korteriühistu liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult peab hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest nõutud suuruses. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite, et hageja võlgnevuse arvestus ei ole kostjale arusaadav ja ei vasta tegelikkusele, siis peab hageja tõendama, et kostjale arvestatud võlgnevus on kooskõlas KÜS § 15-1 lg 1 sätestatuga.

2-10-60565 Riigikohus on 16.06.2010.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et hageja peab KÜS § 15-1 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 15-1 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur oli kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule hulga arveid, mida kostja väidetavalt kätte ei ole saanud. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks siiski korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Seega ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Asjaolu, et kostja kuni maikuuni 2008.a. tasus hageja esitatud arveid, mis peaks hageja sõnul tähendama, et kostja on saanud aru hageja arvestustest ei vabasta hagejat tõendamisest. Kohtul ei ole võimalik hageja arvestuste alusel majandamiskulude väljamõistmise põhjendatust kostjalt kontrollida. Raamatupidamise tõendist, kust hageja väidetel nähtub kostja võlgnevuse arvestus igakuuliselt, on näha et kostjale on arvestatud iga kuu erinev summa majandamiskulude tasumiseks (t.l. 10). Samas kohtule esitatud arvest 02. jaanuar 2009.a. on näha (t.l. 53), et jaanuaris 2009.a. kostjale arvestatud majandamiskulusid tasumiseks summas 3 204.15 krooni, mis oluliselt erineb raamatupidamisetõendis (t.l. 10) märgitud summast 2009.a. jaanuari kohta, kus kostjale on arvestatud tasumiseks 1 673.15 krooni. Nii on kohtule esitatud arved, 03.11.2009.a., 03.12.2009.a., 05.02.2009.a., 09.09.2009.a. neli erinevat arvet vastupidiselt raamatupidamise tõendis märgitule, 15.10.2009.a. kaks arvet, 14.01.20101.a. kaks arvet, 08.02.2010.a. kaks arvet, 08.03.2010.a. kaks arvet, 08.04.2010, 08.05.2010.a., 08.06.2010.a., 08.07.2010.a., 08.08.2010.a., 06.09.2010.a., 05.10.2010.a. ja 05.11.2010.a. (t.l. 53-60) kõik oluliselt erinevad hageja poolt raamatupidamise tõendis märgitud kostjale arvestatud majandamiskulude summadega. Kohus tuvastas, et KÜ Narva Suur 9 30.10.2007.a. üldkoosoleku otsusega on alates 01.11.2007.a. kinnitatud majandamishoolduse 1 m2 tariif 5 krooni (t.l. 61, 89-90). KÜ Narva Suur 9 24. märtsi 2010.a. üldkoosoleku otsusega on kinnitatud 1 m2 tariifiks 6.50 krooni 2010.a. majandusaastaks, 26.01.2011.a. otsusega on tariifiks kinnitatud 0,42 eurot (t.l.9, 91-92, 93-109). Kostja on esitanud hagile vastuväite, et üldkoosoleku otsuse projektide sisu üldkoosoleku kutses esitatud päevakorraga ei vasta üldkoosoleku vastuvõetud otsustele, mistõttu korteriühistu üldkoosoleku otsused on seadusevastased, kuid kostja oma vastuväidet tõendanud ei ole. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et korteriühistu üldkoosolekute päevakorrad, mille alusel on vastuvõetud otsused ei vasta üldkoosolekute kokkukutsumise päevakordadele. Tõendatud on, et KÜ Narva Suur 9 30.10.2007.a. üldkoosoleku otsusega on alates 01.11.2007.a. kinnitatud majandamishoolduse 1 m2 tariifiks 5 krooni. Seega pidi kostja ühes kuus tasuma 306,2 m2 eest majandamishooldustasu arvestusega 5 krooni m2 kokku 1 531 krooni. Hageja on väitnud, et kostja on hagejale tasunud majandamishooldustasu alates 01.11.2007.a. kuni 01.05.2008.a. 6 kuu eest kokku 9186 krooni. Kuid hageja väide ei oma tähtsust, hageja oma väidet põhistanud ja tõendeid esitanud ei ole, samas ei oma sellel ka tähtsust võlgnevuse ajalisel väljamõistmisel sest hageja on hagi esitanud kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks alates 01. maist 2008.a.

2-10-60565 Vaidlust ei ole, et alates maikuust 2008.a. kostja majandamishooldustasu tasunud ei ole. Seega alates 01.05.2008.a. kuni 31.03.2010.a. 23 kuu eest on hagejal õigus arvestada kostjale majandamishooldustasu 35 213 krooni (korteriühistu üldkoosoleku 30.10.2007.a. otsuse alusel 306,2 m2 eest arvestusega 5 krooni m2, mis ühes kuus on 1 531 krooni). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale 35 213 krooni (2 250.52 eurot) tasunud ei ole. Tõendatud on, et KÜ Narva Suur 9 24.03.2010.a. üldkoosoleku otsusega on alates 01.04.2010.a. kehtestatud majandamishooldustariifiks 6.50 krooni (0.42 eurot). Seega kostja kohustub üldkoosoleku otsuse alusel tasuma 306,2 m2 eest majandamishooldustasu arvestusega 6,5 krooni 1 m2 eest ühes kuus 1990.30 krooni (127.20 eurot). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale 01.04.2010.a. kuni 31.01. 2011.a. majandamishooldustasu 10 kuu eest kokku 19 903 krooni (1 272.03 eurot) tasunud ei ole. Tõendatud on, et KÜ Narva Suur 9 26.01.2011.a. üldkoosoleku otsusega on 2011 majadusaasta majandamishoolduse tariifiks kehtestatud 0.42 eurot. Seega kostja kohustub üldkoosoleku otsuse alusel tasuma 306,2 m2 eest majandamishooldustasu arvestusega 0.42 eurot 1 m2 eest ühes kuus 128.60 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale alates 01.02.2011.a. kuni 31.08.2011.a. majandamishooldustasu 7 kuu eest kokku 900.20 eurot tasunud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale majandamishooldustasu, mis on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel alates 01.05.2008.a. kuni 31.08.2011.a. kokku 4 422.75 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt kätte saanud hageja esitatud arveid teenustasude maksmiseks, ei vabasta kostjat tema kohustusest tasuda KÜS § 15-1 järgi majandamiskulusid. Samuti on hageja veenvalt põhjendanud, et kuni maikuuni 2008.a. tasus kostja majandamiskulusid, seega oli kostja teadlik enda kui mitteeluruumiomaniku kohustusest tasuda korteriühistu liikmena majandamiskulusid korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste alusel. Kostja kohustus tasuda majandamiskulusid ei tulene arvetest, vaid korteriühistuseadusest ja selle seaduse alusel vastuvõetud korteriühistu otsustest. Vaidlust ei ole, et hiljemalt seoses hagiavalduse esitamisega pidi kostja teada saama, et hagejal on kostja vastu nõuded. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud, et on arvestanud kostjale alates 01.09.2008.a. kuni 01.05.2011.a. 166 m3 tarbitud veest arvestite näitude alusel tasumisele kuuluva summa 4 776.75 krooni (305.29 eurot), samas on hageja hagiavalduses kinnitanud, et kostja on maksnud vee eest 4 340.21 krooni (277.39 eurot) alates 01.09.2007.a. kuni 01.05.2011.a. Miks hageja vee tasumise kohustust arvestab alates 01. septembrist 2008.a., kuid kostja vee tasumise kohustust sama aja jooksul on arvestanud vee eest 01.09.2007.a., hageja põhjendanud ei ole. Kostja on esitnud väljavõtte oma pangaaarvest (t.l. 123), et 2011.a. on kostja tasunud vee eest 120 eurot. Haginõuete suurendamise avalduses, palub hageja suurendada nõuet ka 25.90 euro võrra vee tarbimise eest. Kuna kostja on kinnitanud ja esitanud tõendid, et vee eest ta maksab, sest kostja ise nimetab veenäitude arved, siis ei ole hageja nõue kostjalt vee tasumise väljamõistmiseks veenvalt põhjendatud. Samuti on hageja kinnitanud, et vee eest kostja tasub, siis ei ole hageja nõue vee tasu väljamõistmiseks tõendatud, hageja ei ole ka esitanud selget arvestust, missuguse summa vee eest on kostja jätnud tasumata. Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja juhindudes 24.03.2010.a. üldkoosoleku otsusega arvestama kostjale alates 01.03.2010 kuni 01.05.2011.a. prügiveo eest ruutmeetri kaupa. Prügiveo eest on kostjale seisuga 01.05.2011.a. arvestatud tasumisele kuuluv summa 3 341 krooni (213.56 eurot), ajavahemiku eest 01.05.2011.a. kuni 11.08.2011.a. on kostjale arvestatud prügiveo ees 63.47 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 24.03.2010.a. korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel oleks hagejal õigus kostjale esitada arveid prügiveo eest hageja näidatud summades. Kohus

2-10-60565 tuvastas, et 24.03.2010.a.korteriühistu üldkoosoleku otsuses ei ole kehtestatud tariife prügiveole. Kostja vastuväide, et tema ise on sõlminud prügiveolepingu ja seetõttu nagu ei peaks tasuma korteriühistu osutatud prügiveo eest ei ole tõendatud. Kohtule kostja poolt esitatud prügiveoleping ei ole sõlmitud kostja poolt, sellest ei nähtu kostja prügi ära vedamist aadressilt Suur 9 Narva ing leping kehtis kuni 05.11.2007.a. seega ei ole esitatud lepingul käesoleva tsiviilasja lahendmisel tähtsust. Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja kostjale alates 01.03.2010.a. arvestama kostjale kütte (soojendamise) (eest tasu ruutmeetri kaupa, ning ajavahemiku 01.03.2010.a. kuni 01.05.2011.a. eest kostja võlgneb hagejale kütte eest 31 813.45 krooni (2 033.25 eurot), ajavahemikus 01.05.2011.a. kuni 11.08.2011.a. lisandub kütte eest kostjale arvestatud võlgnevus 31.54 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel oleks hagejal õigus kostjale esitada arveid kütte eest hageja näidatud summades. Samuti ei ole hageja tõendanud, kuidas ta on küttekulud arvestanud kostjale kuuuva mitteeluruumi pindalat arvestades kogu maja küttekuludest. Seega ei ole hageja nõue kostjale kuuluvate ruumide kütmise eest tõendatud. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited kohtuistungil kostjal olemasoleva alternatiivkütte kohta ning omavolilise maja küttesüsteemist eraldumise kohta. Kuid kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-50-11 avaldanud seisukoha, et korteri eraldamine ealmu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Juhul kui kõigi kaasomanike nõusolek oli olemas, siis vajas kõigi kaasomanike nõusolekut ka küttesüsteemi taastamine selle esialgsel kujul. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale tasunud korteriühistu üldkoosolekute otsuste alusel kehtestatud majandamishooldustasusid alates 01.05.2008.a. kuni 31.08.2011.a. kokku 4 422.75 eurot, siis on hageja nõue võlgnevuse osas majandamishooldustasude nõudes tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4 422.75 eurot. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostja ei ole tasunud käesoleva ajani majandamishooldustasusid, siis oleks hagejal õigus

2-10-60565 nõuda tasumata maksetelt viivist, kuid hageja ei ole esitanud kohtule arusaadavat viivise arvestust, hageja esitatatud andmed samuti ei võimalda kontrollida hageja viivise arvestuse õigsust ning kohtul ise viivis välja arvestada. Hageja esitatud raamatupidamisetõendis arvestatud ja arvetes esitatud andmed ei kattu. Samuti ei ole selge milliseks tähtajaks hageja nõudis kostjalt majandamishooldustasude maksmist. Hageja on esialgses hagiavalduses kirjeldanud, et nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates maikuust, kuid hageja ei ole põhistanud, millest konkreetselt hageja nõutud summa koosneb, seetõttu ei ole võimalik viivist ümber arvestada, hageja ei ole ära näidanud mitme päevaga on kostja olnud viivituses ja missugusest ajavahemikust mis ajani. Hiljem täpsustatud hagiavalduses ei ole hageja samuti kirjeldanud, kuidas iga konkreetse arve tasumisega viivitamisega on kostjale viivis arvestatud. Hageja menetluse käigus esitatud arved (t.l. 110, 137-140) sisaldavad rida viivis, kuid mille eest viivis kostjale on arvestatud ei ole selge. Kohtul ei ole võimalust ise viivist hageja eest arvestada, sest hageja esitatud andmed ka kostjale tasumisel kuuluva majandamishooldustasu arvestamisega tasumiseks on vastuolulised. Näiteks on 04.01.2010.a. arve (t.l. 55 pöördel) kostjale esitatud majandamishooldustasu tasumiseks oktoobri, novembri ja detsembrikuu eest kokku summas 4 593 krooni, kuid raaamtupidamisetõendist (t.l. 10) nähtub, et kostjale on jaanuaris 2010.a. arvestatud tasumisele kuuluvaks summaks 1 617.76 krooni. Kuna kostja ei ole arveid kätte saanud ja majandamishooldustasusid ei ole nõutud igakuuliselt, siis ei saa eeldada, et kostja pidi hageja nõudel igakuuliselt tasuma majandamishooldustasu. Kuna hageja ise ei ole järjekindel olnud ja nõuetekohaselt esitanud kostjale tasumisele kuuluvaid summasid, siis ei saa kohus ka võlasuhte olemusest tulenevalt kindlaks määrata täitmise tähtaega, kui hageja ei ole seda ise selgelt kostjale arusaadavaks teinud. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue viivise nõudes tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kohtuvälist kokkulepet pooled ei ole saavutanud (t.l. 7-8, 51-52 61 pöördel, 62). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, siis kohus leiab, et arvesse võttes asja olemust on õiglane jä õige jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.