Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
30.aprillil 2012, kell 15.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Hagi ese
Folkia AS Eesti filiaal hagi E. T. vastu 1 040, 67 euro nõudes
Hagihind
506,50 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Folkia AS Eesti filiaal, registrikood 11913301, asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn Harju maakond 11314, lepinguline esindaja Reelika Tagaväli, tööaadress Intrum Justitia AS, Rotermanni 8 Tallinn, Harju maakond 10111, e-post [email protected] Kostja E. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx-xx xxxx xxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
17.04.2012.a Hageja esindaja – kohtuistungile ei ilmunud; Kostja E. T.
2-11-41928
Resolutsioon
1.Folkia AS Eesti filiaali hagi E. T. vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista E. T. kokku 606 (kuussada kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti (võlgnevus 506,50 eurot, viivis 100 eurot) Folkia AS-i Eesti filiaali kasuks.
Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kostjal, E. T. tuleb otsuse punktis 2 väljamõistetud summa täita hiljemalt maiks 2014 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) eurosenti, viimane makse mais 2014 25,29 eurot. Kohus määrab, et Folkia AS Eesti filiaalil on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui E. T. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täeilikult poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
HAGEJA NÕUE
1.Norra äriühing Folkia AS ja Eesti äriühingu Monetti AS ühinemine toimus 23.08.2010, äriühingu nimeks sai Folkia AS (hageja). Folkia AS Eesti filiaali (endise nimega Monetti AS) ja E. T. (kostja) vahel sõlmiti 10.12.2008 mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel kiirlaenuleping, mille kohaselt kostja sai laenu 6400 krooni tagasimakse tähtajaga 09.01.2009. Kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud, hageja saatis kostjale korduvalt sms-i teel meeldetuletusi. Hageja andis nõude 12.03.2009 üle Intrum Justitia AS-le. Hageja sõlmis kostjaga maksgraafiku, millest kostja kinni ei pidanud. Kostja tasus võlgnevusest 2 osamakset ja hagi esitamise seisuga on võlgnevus 506,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 506.50 eurot alates laenu tagasimaksmise tähtajast kuni hagi esitamise seisuni 23.01.2012 määras 0,1% päevas. Viivise summa on 542,97 eurot, kuid arvestades mõistlikkuse põhimõtet vähendab hageja summat 506,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 506,50 eurot ja viivise 506,50 eurot, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 102,25 eurot jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kohtuistungil avaldas kostja, et soovib asja lahendamist sisuliselt ilma hageja osavõtuta. Võla saab tagasi maksta maksegraafiku alusel ja selgitab oma igakuised väljaminekuid: üür 45 eurot; mobiili arved (2 mobiili) 40 eurot; elekter 20 eurot; laenumaksed: Swedbanka 64 eurot; Raha 24, 6 eurot; Bigbank 15 eurot; kulutused lapsele (õpib kõrgkoolis) 50 eurot. Kuupalk on 280 eurot, igakuiselt jääb kätte 79 eurot. Laenu võttis 6400 krooni seoses raske majandusliku olukorraga, seda summat ei ole tagasi maksnud. Põhisummale so 506,50 eurot vastuväiteid ei ole. Viivisenõudega ei nõustu, see on ebamõistlikult suur ning seetõttu palub kohtul seda vähendada. Arvestada tuleks kostja rasket majanduslikku olukorda. Kostja palub kohtul kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord. Ühes kuus on suuteline tasuma maksimum 25 eurot, kui tuleks maksta 30 eurot, siis jääks väga vähe raha elamiseks. Tütar on 19aastane, käib kõrgkoolis, maksta tuleb koolituse eest osaliselt. Abikaasa töötab, maksab maksud, üürist poole, toetab ka tütart. Maksta tuleb arveid, ei ole nii, et ainult mees arveid maksab. Mehe täpset sissetulekut ei tea. Majanduslik olukord on väga raske. Makseid suudab teostada iga kuu 28. kuupäevaks, siis on kindel, et on palga kätte saanud. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda arvestades rasket majanduslikku olukorda. 2006 – 2009 oli raske periood, ei mõelnud, mis elus ees ootab, tegi üksinda otsuseid, tahtis oma peret päästa, rahaline seisukord oli raske, mehel juhtus avarii, vanemate ja vanavanemate surmad, jäi pärandusest ilma, tädi võttis päranduse ära. Endal oli samuti avarii, kolm kuud pidi kodus olema, tekkisid majanduslikud raskused.
2 (5)
KOMPROMISS
3.Hageja esitas kostjale kompromissi, mille kohaselt on koguvõlgnevus 1064,13 eurot (põhivõlgnevus 506,50 eurot, viivised 506,50 eurot, menetluskulu 51,13 eurot) mille kostja tasub igakuiste osamaksetena 88,67 eurot kuus, viimane makse märts 2013 summas 88,76 eurot. 3.1 Kostja teatas kohtuistungil, et ei saa sellist kompromissi sõlmida, sest majanduslikult raske olukorra tõttu pole võimalik tasuda kuus 88, 67 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.17.04.2012 kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja palus esitatud avalduses asi läbi vaadata kirjalikus menetluses või lahendada asi sisuliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 3 juhindudes lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud kohtuistungile ilmunud kostja seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
5.Kostja avaldas kohtuistungil, et on Monetti AS-ilt võtnud laenu summas 506,50 eurot ja ei ole seda tagasi maksnud. Hagiavaldusele lisatud laenuandmetest nähtuvalt on 10.12.2008 antud E. T. laenu 409,03 eurot, millele lisandub käsitlustasu 92,99 eurot ja meeldetuletustasu 4,47 eurot (tl 19 -20). Maksekorraldusest nr 658 nähtuvalt on laenusumma 409,03 eurot (6400 krooni) E. T. ka üle kantud (tl 24). Laenulepingu järgi anti kostjale laenu 30 päevaks, laenu tagasimakse tähtaeg oli 09.01.2009. Kostja E. T. ei ole laenu tähtaegselt tagasi maksnud ja kostjale on saadetud võlateatis (tl 25) ning menetluse alustamise hoiatus (tl 26). Seega on kostja rikkunud sõlmitud laenulepingut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltevahelised võlaõiguslikud suhted tulenevad laenulepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 09.01.2009, kuid kostja selleks ajaks laenu ei tagastanud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuste rikkumise korral muu hulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et laenu põhisummas so 506,50 euro ulatuses on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab põhinõude VÕS § 76 lõike 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduses on hageja märkinud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summaks 506,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.Hageja on taotlenud kostjalt viivise so 506,50 euro väljamõistmist. Viivise nõue põhineb laenutingimuste punktil 5.2, mille kohaselt Monetti AS-l on õigus maksetähtaja ületamisel õigus arvestada viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 16.02.2009 kuni 23.01.2012, viivitatud päevade arv on 1072, viivis ühes päevas on 0,51 eurot, kokku 542,97 eurot. Hageja vähendas viivist põhivõlgnevuseni ja nõuab viivist summas 506,50 eurot. Kostja esitatud viivisenõudega ei nõustu, leiab, et see on ülemäära suur ning arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda palub viivist vähendada.
3 (5)
6.1 Kohus leiab, et hageja esitatud viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud viivisemäär 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud laenulepingut, on viivitanud kohustuse täitmisega ja seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. 6.2 VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus, hinnates poolte majanduslikku seisundit, leiab, et esineb VÕS § 162 lg 1 sätestatud alus viivise vähendamiseks. Kohus märgib, et hageja on arvestanud viivist alates 16.02.2009 kuni hagi esitamiseni so kuni 23.01.2012. Kohus ei nõustu viivise arvestamise perioodiga, sest nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja 07.09.2011 esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlus lõpetati seoses vastulause esitamisega (tl 8). Seega oleks põhjendatud viivise arvestus kuni 07.09.2011. Järgnevalt märgib kohus, et poolte vahel tekkis võlaõiguslik suhe 10.12.2008 laenulepingu sõlmimisega ja laenulepingu täitmise aeg oli 09.01.2009. Hageja poolt esitati kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus alles 07.09.2011, seega ajal, kus maksetähtajast oli möödunud 2 aastat ja 7 kuud. Nähtuvalt laenuandmetest on antud laen hageja poolt kantud kahjumisse (tl 19). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole võla sissenõudmisel käitunud VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ja hagejapoolne viivitus on kaasa toonud laenulepingust tuleneva viivise põhjendamatu suurenemise. 6.3 Kostja kirjeldas kohtuistungil enda majanduslikku olukorda, märkides, et töötasu ühes kuus on keskmiselt 280 eurot, millest tuleb maha arvata kulutused teiste laenukohustuste täitmiseks ja muud eluks vajalikud kulutused. Esitatu kohaselt on kostjal teisi laenumakseid kokku 85 eurot (Swedbanka 64 eurot; Raha 24, 6 eurot; Bigbank 15 eurot), üür, elekter kokku 65 eurot, kulutused tütrele 50 eurot. Kostja avaldatu kohaselt jääb temale kätte ühes kuus 79 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt esitatu vastab tegelikkusele, esiletoodud kulutused on vajalikud, põhjendatud ja nende suurus usutav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja majanduslik seisund on äärmiselt raske. Samas on hageja kandnud antud laenulepingust tuleneva summa kahjumisse, mis näitab hageja majanduslikku olukorda ning seda, et hageja on paremas majanduslikus seisus võrreldes kostjaga. Hageja majandustegevuseks ongi laenude andmine, mis omakorda tähendab seda, et hageja peab oma tegevuses lähtuma vastutustundliku laenamise printsiibist. Vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt peab laen vastama laenuvõtja vajadustele ja laenuvõtja on võimeline võetud laenu tagasi maksma. Laenuandja peab enne laenu andmist hindama laenusaaja rahalist võimalust. Olukorras, kus laenuandja poolt seda ei tehtud, ei ole laenuandjal põhjendatud ootust, et kohtuvaidluses viivis täies ulatuses rahuldatakse. Kohus märgib, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus vähendab VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel hageja esitatud viivisenõuet ja mõistab viivise välja summas 100 eurot.
7.Kohtuistungil esitas kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Kostja avaldas, et on suuteline maksma 25 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28 kuupäevaks. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 445 lg 1, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.
4 (5)
Kohus määrab, et kostjal, E. T. tuleb väljamõistetud summa täita hiljemalt mai 2014 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt iga järgneva kuu 28 kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis eurot) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) eurosenti, viimane makse (mais 2014) summas 25,29 eurot. Samuti määrab kohus, et hagejal, Folkia AS Eesti filiaalil on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostja, E. T. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine ei kahjusta liigselt hageja huve, sest hageja on võlgnevuse kandnud kahjumisse.
MENETLUSKULUD
8.Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda, kostja on taotlenud menetluskulude jätmist hageja kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus on tuvastanud, et kostja on majanduslikult raskes olukorras, tema sissetuleks ei võimaldaks hageja menetluskulusid kanda. Seega oleks kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.