Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-145 Kostja Rxxxx mxxxxx teatas 19.03.2012. a kirjalikus vastuses, et võtab nõude õigeks ja ei esita hagile vastuväiteid. Menetluskulud palus kostja jätta kummagi poole enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on andnud kostjale laenu. Kostja on kokkulepet rikkunud ja ei ole laenu hagejale tagastanud. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja taotlus menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Kostja vastusest nähtub, et ta on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, s.o ta ei ole maksnud hagejale laenu tagasi ning tunnistab oma rikkumist. TsMS § 168 lg 6 kohaselt võib juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, jätta hageja menetluskulud tema enda kanda üksnes juhul, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul sellist alus ei esine. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 255,64 eurot. Hageja taotles hagi esitamisel kohtult menetlusabi riigilõivu tasumisel. Kohus otsustas 06.02.2012. a määrusega rahuldada taotluse osaliselt, kohustades hagejat tasuma riigilõivu 255,64 eurot osade kaupa. Hageja on tasunud nõutud riigilõivu kahes osas: 08.02.2012. a summas 125 eurot ja 08.03.2012. a summas 130,64 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.